Obsah (4)

§ 101§ 2172§ 217§ 96

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22

§ 101lg-tele 3 ja 4.

3.

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada K.S. poolt B.B.ile ja A.A. (ik XXXXXXXXXXX) elatise katteks kantud summadega, mis ületavad käesolevas otsuses väljamõistetud elatise suurust.
2. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 2 ASJAOLUD
3. K. S. (hageja) esitas
4. jaanuaril 2022 Viru Maakohtule hagi A.A. (kostja I) ja B.B. (kostja II) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palus määrata alates hagi esitamise ajast elatise suuruseks 150 eurot 38 senti kuus kummalegi lapsele. Viru Maakohtu
5. juuli 2021 ja Tartu Ringkonnakohtu
6. novembri 2021 otsustega tsiviilasjas nr 2-21-2403 mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja elatis alates 18.03.2021 igakuiselt 292 eurot lapse kohta. Seoses õigusliku olukorra muutumisega on eeltoodud Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsuste aluseks olevad asjaolud muutunud ning hagejal tekkinud õigus esitada hagi kohtusse TsMS § 459 lg 1 ja 2 ning

§ 2172lg 1 ja 2 alusel.

Hagi esitamise ajal oli elatise miinimummäär ühe lapse kohta 243,44 eurot. Hageja leidis, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kostjate seaduslik esindaja saab lasterikka pere toetust kogusummas 558,36 eurot. Lapserikka pere toetus tuleb jagada kolme lapse vahel võrdselt (kostjate seaduslikul esindajal on 3 alaealist last), seega on toetus iga lapse kohta 186,12 eurot. Kostjate vajadused on osaliselt kaetud peretoetusega, seetõttu ei pea hageja selles ulatuses lastele elatist maksma. Seega kujuneb elatise suurus lapse kohta 150,38 eurot (243,44 – 186,12/2). Hageja palus väljamõistetud elatist vähendada 150,38 eurole kuus iga lapse kohta. TsMS § 459 lg 1 annab isikule õiguse pöörduda kohtusse teatud aluste esinemisel jõustunud kohtuotsuse muutmiseks. Seaduse muutumisega tekkis hagejal õiguslik alus kohtusse pöördumiseks. Seaduse sõnastuse kohaselt on isikul õigus kohtusse pöörduda, kui ta ei nõustu

§ 217² lg 1 järgse summaga.

Mingeid piiranguid seadusandja sätestanud ei ole. Hagejal on kostjate seadusliku esindajaga kaks ühist last (kostjad). Olukord, kus kohustatud isik ei saa arvata elatiselt maha osa peretoetusest, on diskrimineeriv. Osa laste vajadustest on peretoetusega kaetud ning selle võrra on kohustatud isikul õigus elatise summat vähendada. Hageja arvestas ainult ühiste laste kohta saadavat osa peretoetustest. Kuna kostjate seaduslik esindaja saab 3 lapse eest toetust 558,36 eurot, jagas hageja toetuste suuruse kolmeks. Hageja palus kohtul arvestada sellega, et tal on ülalpidamiskohustus lisaks kostjatele veel ka poja C.C. ees, kellele ta maksab elatist 213,44 + 60 eurot 2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid keelduda selle menetlemisest või alternatiivselt jätta elatise vähendamise nõue rahuldamata. Hageja pöördus elatise muutmiseks kohtusse vähem kui kuu aega pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist. Samade poolte vahel sama hagieseme üle on olemas jõustunud kohtulahend, mis välistab samas asjas uuesti kohtusse pöördumise.

elatise väljamõistmise regulatsiooni muudatuste tulemusel ei muutunud hagejalt väljamõistetud elatiste suurus ning hagis ei ole välja toodud ka ühtegi sellist asjaolu, mille alusel oleks hagejal tekkinud õigus nõuda kohtult varem väljamõistetud elatiste suuruste muutmist. Hageja ei ole täielikult täitnud varasemat kohtuotsust, sest on omaalgatuslikult asunud kohtuotsusega väljamõistetud elatist tasaarvestama oma väidetavate kuludega. Hagist ei nähtu, miks tuleks hagejalt väljamõistetud elatist vähendada fikseeritud summale ja selliselt, et väljamõistetav elatis ei muutuks edaspidi koos tarbijaindeksi ja brutotöötasu muutumisega. Hageja nõue on diskrimineeriv. 3 Hagejal on kostjate emaga kaks ühist last ja seega ei pea arvestama kostjate emale makstava lasterikka pere toetusega. MAAKOHTU OTSUS 3. Viru Maakohus rahuldas 11. aprilli 2022 otsusega hagi osaliselt, vähendas tsiviilasjas nr 2-21-2403 väljamõistetud elatist ja mõistis hagejalt välja elatise kostja I kasuks 222 eurot 88 senti kuni kostja I täisealiseks saamiseni, so kuni XXXX; kostja II kasuks 202 eurot 88 senti kuni kostja II täisealiseks saamiseni, so kuni XXXX. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Alates 1. jaanuarist 2022 muutus

sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatise miinimummääras või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi
4. lõike järgi, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Maakohus selgitas, et seadusemuudatuste eesmärk oli luua alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik. Alates
5. jaanuarist 2022 kehtiva elatise regulatsiooni kohaselt kujuneb elatise summa arvestades lapse reaalseid vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ja tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka, ülalpidamist saama õigustatud laste arvu ning perele makstavaid lastetoetusi. Maakohus asus seisukohale, et hageja elatise vähendamise nõude esitamine tuginedes õigusliku olukorra muutumisele oli seaduspärane ning kohtul puudus igasugune õiguslik alus menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Alates
6. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma määratlemisel on arvesse võetud lapse standardvajadusi. 2022 aastal oli baassumma 209,2 eurot. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Keskmine brutopalk 2021. aastal oli 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot. Käesoleval juhul ei ole millegagi tõendatud, et laste standardvajadused oleksid suuremad (nt huvitegevused) kui

§ 101järgi arvestatud miinimummäär.

Lisaks ei erine vanemate majanduslik seisund sedavõrd, et oleks põhjendatud nõuda vähem kindlustatud vanema osa arvelt suuremat elatist teiselt vanemalt. Maakohus ei pidanud põhjendatuks lähtuda elatise suuruse määramisel ainuüksi vanema töötasu suurusest lisades elatise baassummale 3% kohustatud vanema tegelikust sissetulekust keskmise brutokuupalga asemel. Ka ei pidanud maakohus põhjendatuks arvestada hageja kolmandat ülalpeetavat käesolevas asjas elatise suuruse muutmisel, kuivõrd laps ei ole sündinud pärast tsiviilasjas nr 2-21-2403 otsuse jõustumist. 4 Eeltoodust tulenevalt arvestas maakohus elatise mõistmisel baassummat 209,2 eurot ning lisanduvat 3% eelneva kalendriaasta kohta keskmisest brutokuupalgast 209,2 + 43,44 =252,88 eurot.

muudatuste seletuskirja kohaselt peetakse lasterikka pere toetuse arvestamist elatise summa vähendamisel õigustatuks eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse, on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Käesoleval juhul ei ole kõik lapsed, kelle tõttu toetust makstakse, hageja ja kostjate seadusliku esindaja ühised lapsed. Eeltoodut arvestades ei pidanud maakohus põhjendatuks arvestada hagejalt nõutava elatise suuruse määramisel lasterikka pere toetust. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada kostjatele masktavat riiklikku lapsetoetust. Kostja I on puudutatud isikute ema teine laps ja saab lapsetoetust 60 eurot, kostja II kolmas laps ja saab lapsetoetust 100 eurot. Arvestades elatise miinimummäärast maha pool lapsetoetust, kujunes kostja I igakuiseks elatiseks 252,88-30=222,88 eurot ning kostja II igakuiseks elatiseks 252,88-50 =202,88 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega välja mõista alates
2. jaanuarist 2022 elatis kostja I kasuks 150,38 eurot kuus, alates
3. jaanuarist 2022 kuni
4. märtsini 2022 ja alates
5. aprillist 2022 159,58 eurot kuus kuni kostja I täisealiseks saamiseni XXXX ning kostja II kasuks 150,38 eurot kuus, alates
6. jaanuarist 2022 kuni
7. märtsini 2022 ja alates
8. aprillist 2022 159,58 eurot kuus kuni kostja II täisealiseks saamiseni XXXX. Maakohus arvestas alates
9. jaanuarist 2022 kuni
10. märtsini 2022 elatise baassummaks 209,20 eurot kuus. See elatise baassumma kehtib aga alates
11. aprillist
12. Kuni
13. aprillini 2022 kehtis elatise baassumma 200 eurot. Hageja on seisukohal, et olukord, kus kohustatud isik ei saa arvata elatiselt maha osa peretoetusest, on diskrimineeriv. Kostjate vajadused on osaliselt kaetud peretoetusega ja selles ulatuses ei pea hageja kostjatele elatist maksma. Maakohus ei arvestanud elatise summa määramisel lasterikka pere toetusega. Elatise suuruse määramisel tuleb aga arvestada kostjate seaduslikule esindajale makstavat riiklikku lastetoetust ja lasterikka pere toetust ning hüvitise suurus tuleb jagada võrdselt kolme lapse vahel ning see tuleb maha arvestada kummagi lapse elatise maksest.
14. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses taotlenud kogu otsuse tühistamist ja oli osaliselt kaevatava otsusega nõus ning taotles vaid tühistatud osas uue otsuse tegemist, siis ei ole alust tühistada maakohtu otsusest punkti, mis rahuldas hagi vaid osaliselt, sest isegi apellatsioonkaebuse edukuse korral jääb vaidlustamata osa maakohtu otsusest kehtima. Maakohus ei ole hageja suhtes otsust tehes eksinud, vaid on teinud otsuse elatise väljamõistmise aastal hoopis puudutatud isikute kahjuks, sest ei lähtunud 2022 esitatud hagi osas otsust tehes mitte 2021 brutopalgast 1548 eurot, vaid võttis aluseks 2020 brutopalga 1448 eurot. Seega
15. aasta elatise väljamõistmistel pidi baassumma arvutamise aluseks võtma
16. aasta brutokuupalgast (1548 eurot) 3% milleks oli 46,44 eurot, mitte 43,44 eurot, nagu maakohus otsuses ekslikult märkis. Samas see viga parandab ennast puudutatud isikute jaoks ise ära alates 5
17. jaanuarist 2023 ning kohtuotsusest tekkinud viga rahalises vääringus ei olnud puudutatud isikute jaoks sedavõrd suur, et hakata maakohtu otsust vaidlustama. Hageja ei ole kõigi laste isa, kelle pealt kostjate ema lasterikka pere toetust saab. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, tutvunud toimikuga, maakohtu otsusega ja poolte seisukohtadega, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega täpsustab kohtuotsuse resolutsiooni sõnastust erinevatel perioodidel makstava elatise suuruse osas ning täiendab selle sõnastust selliselt, et väljamõistetud elatise suurus muutub lisaks

§ 101lg-tele 3 ja 4 nimetatule alates 1.

veebruarist 2023 ka lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Ringkonnakohus täpsustab ka maakohtu otsuse resolutsiooni elatisesumma indekseerimist puudutavas osas. Elatise summa muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda
2. aprillil 2023), lähtudes elatise baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
3. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on kohustus

§ 96

ja § 97 järgi kostjatele ülalpidamist anda, kuid pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostjad on pere teine ja kolmas laps. Hageja on palunud mõista temalt välja elatis, millest on maha arvatud ka pool lasterikka pere toetusest. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus arvestas

1. jaanuarist kuni
2. märtsini 2022 elatise baassummaga 209,20 euro kuus, samuti osas, milles maakohus ei arvestanud lasterikka pere toetust elatise määramisel. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes vaidlustatud osas ehk elatise suuruse arvutamise baassumma õigsuse ja lasterikka peretoetuse arvestamise osas.
3. Kostjad maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud, seetõttu ringkonnakohus perioodi
4. aprill 2022 –
5. märts 2023 osas maakohtu otsust ei muuda. Ringkonnakohus möönab, et maakohus on elatise baassumma indekseerimisel eksinud kolme euroga. Kostjad märkisid vastuses apellatsioonkaebusele õigesti, et 2022 aasta elatise väljamõistmistel pidi elatise baassumma aluseks olema võetud 2021 aasta brutokuupalgast (1548 eurot) 3%, milleks oli 46,44 eurot, mitte 43,44 eurot, nagu maakohus otsuses ekslikult märkis.
6. Õige on hageja seisukoht, et
7. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101järgi tuleb elatise arvestamisel võtta aluseks baassumma, milleks oli kuni 31.

märtsini 2022 200,00 eurot. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Perioodil 1. jaanuar 2022 – 31. märts 2022 oli

§ 101

lg 4 järgi lisanduv kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) 43,44 eurot.

1. Ringkonnakohus peab hageja taotlust arvestada elatise suuruse määramisel lasterikka pere toetusega osaliselt põhjendatuks. 6
2. jaanuarist 2022 kehtima hakanud perehüvitiste seaduses (PHS) sätestatud lasterikka pere toetuse eesmärk on pere, kus elab kolm või enam last, toimetuleku parandamine. Juhul kui lasterikka pere toetusega arvestatakse elatise määramisel, siis väheneb lapsele makstav elatis, aga pere toimetulek ei parane. See aga ei ole olnud seadusandja eesmärk.

muudatuste seletuskirja kohaselt peetakse lasterikka pere toetuse arvestamist elatise summa vähendamisel õigustatuks eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse, on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Käesoleval juhul ei ole kõik lapsed, kelle tõttu toetust makstakse, hageja ja kostjate seadusliku esindaja ühised lapsed. Kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

§ 101

alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18 ja otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12). Ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise puhul võib mõjuv põhjus endiselt olla muu hulgas asjaolu, millele on viidatud

§ 101lg-tes 5–7 (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-d 15.2 ja 15.3).

Elatise alla miinimummäära vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle otsustamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kostjate kasuks väljamõistetava elatise vähendamiseks. Hageja igakuine brutotöötasu oli 2021. aastal keskmiselt 2686 eurot, talle kuulub kinnisasi ja sõiduauto ning tema püsikulude hulka kuuluvad igakuine laenumakse (435,77 eurot) ja kommunaalkulud ca 174 eurot. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et hageja majanduslik olukord võimaldas tal tasuda kostjatele elatist

§ 101

alusel arvutatud määras ning ringkonnakohus ei pea põhjendatuks arvestada lasterikka pere toetust hagejalt nõutava elatise suuruse määramisel perioodil

1. jaanuar 2022 –
2. jaanuar
4. 2022 aastal kehtinud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt oli lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Seega oli perioodil
5. jaanuar 2022 –
6. märts 2022 arvestatavaks miinimumelatise määraks 243,44 eurot, millest tuleb lahutada maha pool saadavast lapsetoetusest. Kostjale I makstav igakuine elatise perioodil
7. jaanuar 2022 –
8. märts 2022 on 213,44 eurot (243,44-30,00=213,44). Kostjale II makstav igakuine elatis perioodil
9. jaanuar 2022 –
10. märts 2022 on 193,44 eurot (243,44-50,00=193,44).
11. Kohtumenetluse kestel muutusid osaliselt elatise arvutamist reguleerivad materiaalõiguse normid, täpsemalt

§ 101lg 5.

Lähtudes menetlusökonoomia põhimõtetest oleks põhjendamatu suunata hageja vahetult pärast elatise kohta lahendi tegemist elatise suuruse muutmiseks veelkord kohtusse (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 13.3).

1. Hageja on kogu menetluse kestel tuginenud asjaolule, et kostjate ema saab lapsetoetusi ja lasterikka pere toetust. Ringkonnakohus hindab alates
2. veebruarist 2023 kehtima hakanud

§ 101

lg 5 kohaselt, kas alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel perehüvitiste seaduse (PHS) §-de 17 ja 21 mõttes.

§ 101lg 5 (jõust.

1. veebruaril 2023) kohaselt, ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et 7 lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PHS § 17 lg 3 kohaselt (jõust. 01.02.2023) on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 24 lg 2 kohaselt (jõust. 01.02.2023) on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 650 eurot.
2. veebruaril 2023 oli elatise arvestamise aluseks võetav baassumma 209,20 eurot ning baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast oli 46,44 eurot. Seega tuleb alates
3. veebruarist 2023 arvestada miinimumelatise määraks 255,64 eurot, millest tuleb lahutada maha pool saadavast lapsetoetusest ning seadusega sätestatud osa lasterikka pere toetusest. Seadusega sätestatud ühe lapse osa suurus lasterikka pere toetusest kolmelapselises peres on
4. veebruarist 2023 325/2/3=54,
5. Kostjale I makstav igakuine elatis alates
6. veebruarist 2023 on 161,47 eurot (255,64-4054,17=161,47). Kostjale II makstav igakuine elatis alates
7. veebruarist 2023 on 151,47 eurot (255,64-5054,17=151,47).
8. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates
9. jaanuarist 2022 (elatise vähendamise ajast) kostjale tasutud elatist. Kohtuotsuse täitmisel ettemakstud elatisega arvestamine ei ole võrdustatud elatise nõude tasaarvestusega.
10. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg 1 poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ 8