Obsah (9)

§ 424§ 423§ 426§ 162§ 207§ 168§ 165§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-663 Tsiviilasi Aktsiaselts Tallink Grupp, Osaühing Hansaliin ja O

) § 423 lg 1 p 3 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Praeguses vaidluses ei ole eelmenetlus lõppenud. Seetõttu ei ole hagi tagasivõtmiseks vajalik kostja nõusolek. Kohus jätab hagi läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 2 alusel.

6.

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 7. Järgnevalt jaotab kohus menetluskulusid. Hagejad on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda

§ 162lg 4 alusel.

Hagejad leiavad, et kostja on sisuliselt hageja nõude täitnud. Hagejad põhistavad eelnevat sellega, et kuna käesoleval juhul on hagejad võtnud hagi tagasi põhjusel, et pooled on jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele, siis on ära langenud vajadus kaitsta kohtulikult õigushüve, mille kaitseks hagejad algselt kohtusse pöördusid. Uuest kollektiivlepingust tuleneb ka uus töörahu hoidmise kohustus, mistõttu on ära langenud vahetu oht, et kostja ei hoia töörahu. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda. Kostja hinnangul on väär hagejate väide, et uue kollektiivlepingu sõlmimisega on kostja sisuliselt hageja nõude rahuldanud. Vaidluse all ei ole see, et poolte vahel on käesoleva menetluse ajal sõlmitud uus kollektiivleping, kuid nimetatu ei oma käesolevas asjas menetluskulude jaotamise seisukohast mingit tähtsust, sest uus kollektiivleping ei ole sõlmitud seetõttu, et hageja on käesolevas kohtuasjas esitanud hagi varasemast kollektiivlepingust tulenenud töörahu pidamise kohustuse täitmiseks kohustamiseks. Kostja leiab, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine oleks hoopis kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest 2 hagejad on hagi tagamise korras hoiatusstreigi läbiviimise keelamise saavutamise eesmärgiga esitanud kostja vastu alusetu nõude. 8. Kohtupraktika kohaselt võib menetluskulude jaotamisel kohaldada

§ 162

lg-t 4 ka menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-28-12, p 15). Kohtu hinnangul saab märgitud sätet kohaldada ka juhul, kui hageja võtab hagi tagasi.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 9. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole põhjendatud kohaldada

§ 162

lg-t 4, kuivõrd kohtu hinnangul ei saa kohtule esitatud andmete ja seisukohtade pinnalt jõuda seisukohale, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et hagejate poolt väljatoodud põhjendused selle kohta, et hagejate kanda menetluskulude jätmine oleks ebaõiglane kuivõrd hagi tagasivõtmine oli tingitud asjaolust, et pooled sõlmisid uue kollektiivlepingu, millest tuleneb ka uus töörahu hoidmise kohustus ja seega on ära langenud vajadus kaitsta kohtulikult õigushüve, mille kaitseks hagejad algselt kohtusse pöördusid, ei anna alust vastupidisele seisukohale jõudmiseks. Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et käesoleva kohtumenetluse ajal uue kollektiivlepingu sõlmimist ei saa pidada käesolevas tsiviilasjas hageja poolt esitatud nõude (kohustada kostjat täitma 01.01.2020 sõlmitud kollektiivlepingust tulenevat töörahu pidamise kohustust) täitmiseks ja seda ka juhul, kui uuest kollektiivlepingust tuleneb töörahu hoidmise kohustus, mille tõttu on ära langenud oht, et kostja ei hoia töörahu. 10. Kohus leiab, et menetluskulude jaotumisel tuleb juhinduda

§-st 168. Viidatud säte näeb ette menetluskulude jaotuse hagi läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise korral, kuid see ei arvesta olukorda, kus ühe poole peal on tegemist menetlusosaliste paljususega. Praegu ongi tegemist olukorraga, kus hageja poole peal on tegemist menetlusosaliste paljususega, sest hagi on esitatud kolme hageja poolt. Kohus leiab, et hagejate puhul on tegemist vältimatute kaashagejatega (

§ 207

lg 3), sest vaidlusalune 01.01.2020 kollektiivleping on sõlmitud hagejate poolt ühiselt ja vaidlusalust õigussuhet (kostja kohustust pidada töörahu) saab tuvastada üksnes kõigi hagejate suhtes ühiselt. Viidatud põhjusel tuleb

§ 168

kohaldada koosmõjus

§-ga 165, mis reguleerib menetluskulude jaotust kaashagejate vahel. 11.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama sätte lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 12. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda

§ 168lg 2 alusel.

Kohus ei ole tuvastanud

§ 168

lg-s 4 või lg-s 5 sätestatud asjaolusid teistsuguse menetluskulude jaotuse kohaldamiseks. 13. Selleks, et otsustada kulude jaotumise üle kaashagejate vahel tuleb juhinduda

§ 165

lg 1 esimesest lausest, mis sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus määrab

§ 165lg 1 esimese lause alusel, et hagejad kannavad menetluskulud solidaarselt.

Õiguskirjandus toetab käsitlust, et kohtul on

§ 165

lg 1 alusel õigus otsustada, et 3 kulude kandjad vastutavad solidaarselt (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteerid väljaanne, V. Kõve jt, Juura 2017, kommentaar § 165 kohta, punkti 3.2.2.1 alapunkt „c“). Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda, sest hagejad teostavad ühist õigust ja nad on tuginenud hagis samadele väidetele. 14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud solidaarselt hagejate kanda

§ 165

lg 1 esimese lause ja

§ 168lg 2 alusel.

15. Järgnevalt määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja 13.03.
2. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja kandnud käesolevas menetluses menetluskuludena 3165 eurot (koos käibemaksuga), mille moodustavad kostja kulutused lepingulisele esindajale. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta, s.o 180 eurot koos käibemaksuga) kokku 17 tundi ja 35 minuti ulatuses. Kostja kinnitab, et kõik kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning on seotud käesoleva kohtumenetlusega. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
3. Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
4. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuv lepingulise esindaja tunnitasumäär 150 eurot (käibemaksuta) on asja sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja ei ületa lepingulise esindaja keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik.
5. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega ja arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
6. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostja lepingulisel esindajal perioodil 16.01.2023 kuni 30.01.2023 menetlustoimingutele kokku 14 tundi ja 50 minutit. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kõik nimetatud perioodi tehtud kostja lepingulise esindaja toimingud on sisuliselt seotud käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusele vastuse koostamisega. Arvestades hageja poolt esitatud hagiavalduse koos lisadega ning kostja poolt 30.01.2023 esitatud vastuse koos lisadega sisu ja mahtu, samuti käesoleva tsiviilasja keerukust, asub kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja poolt hagiavaldusele vastuse koostamisega seotud menetlustoimingud (s.o menetlustoimingud perioodil 16.01.2023 kuni 30.01.2023) on põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 12 tundi. Kohus asub seisukohale, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada kostja lepingulise esindaja 28.02.2023 menetlustoimingut, kuivõrd nimetatud toimingu tegemine ei nähtu tsiviilasja toimikust ning kohtul ei ole võimalik nimetatud toiminguga seotud kulu põhjendatust ja vajalikkust hinnata. Ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad kostja lepingulise 4 esindaja poolt tehtud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik seal märgitud ulatuses. Menetluskulud tuleb hüvitada koos käibemaksuga, sest kostja ei ole käibemaksukohustuslane (

§ 174lg 10).

1. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kostja menetluskulusid põhjendatuks 14 tunni ja 30 minuti ulatuses, seega summas 2 610 eurot (sh käibemaks).
2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 5