Obsah (5)

§ 371§ 293§ 657§ 654§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-2822 Tsiviilasi

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda.

Kuigi avaldusest ei nähtu täpsemaid andmeid tervisetõendi, selles tehtud otsuste ega vaidlustamise kohta, ei mõjuta see praegusel juhul avalduse menetlusse võtmise otsustamist. Tervisetõendis tehtud otsustuste kontrollimine või ümberlükkamine ei ole maakohtu pädevuses (Riigikohtu

1. detsembri 2019 määrus haldusasjas nr 3-18-1273, p-d 10-13). Liiklusseadus (LS) § 102 lg 6 näeb ette, et mootorsõidukijuhi tervisekontrolli üle teostab Terviseamet haldusjärelevalvet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras. Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lg 1 järgi on haldusjärelevalve ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle. Eeltoodud normid kinnitavad maakohtu arvates seda, et tervisekontrolli teostaja täidab mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tehes avalik-õiguslikku ülesannet. Tervisekontrolli tulemusel väljastatud tervisetõend vastab eelhaldusakti tunnustele (haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2) mootorsõidukijuhi juhtimisõigusega seotud haldusmenetluses. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Liiklusseaduses ei ole tervisetõendi vaidlustamiseks sätestatud teistsugust menetluskorda. Seega saab tervisetõendit vaidlustada halduskohtus. Ka ei saa ekspertiisi määramine olla omaette eraldiseisvaks nõudeks tsiviilasjas (Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni 2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-54188, p 12). Ekspertiisi saab

§ 293

lg 1 alusel määrata asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuid need asjaolud peavad omama tähtsust mingi tsiviilõigusliku nõudega seoses. Praegu ei ole avaldaja sellist tsiviilõiguslikku nõuet esitanud ning avaldajal ei saa seda avalduses esile toodud asjaolude järgi ka olla (vt käesoleva määruse p-d 3.1-3.2). 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS

1. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus võtta asi menetlusse, teha uus otsus või saata asi tagasi maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta riigi kanda. Avaldaja leiab, et ekspertiisi tegemine kuulub siiski kohtu (tsiviilkohtu), prokuratuuri, ning uurimisasutuste pädevusse. Seega on kohtul pädevus ekspertiisi tegemiseks olemas ning sellest keeldumine on põhjendamata. Psühholoogiga vesteldes selgus asjaolu, et lihtsalt psühhiaatri hinnangust ei piisa, et väljastada tervisetõend juhilubadele, sest vajalik on ka ekspertiis (sõltumatu). Juhilube on avaldajal ennekõike vaja töötamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

5. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust tervikuna ning palub teha uue määruse, millega avaldus menetlusse võtta. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust osas, millega keelduti avaldust menetlusse võtmast. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldajal puudub tsiviilkohtumenetluses eraldiseisev õigus taotleda ekspertiisi. Samuti ei saa avaldaja taotleda maakohtult juhilubadeks väljaandmiseks vajalikku tervisetõendit või arsti/haldusorgani kohustamist tervisetõendi andmiseks, mille eeldusena on (avaldaja arvates) vajalik ekspertiisi läbiviimine avaldaja suhtes. Eeltoodust tulenevalt tuvastas maakohus põhjendatult, et avaldusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada (

§ 371lg 2 p 2).

6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (

§ 171lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 3