Obsah (7)

§ 6§ 175§ 173§ 2§ 176§ 177§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-5058 M. K. kohustu

§ 6lg 1).

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 06.06.

1. a määrusega kuulutati välja M. K. pankrot. 02.02.
2. a lõpetas kohus M. K. pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks

§ 175lg 1 alusel ning aruande.

Võlgnik on teinud kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajatele makseid summas 1 288,96 eurot. Võlgnikul on täitmata kohustused alljärgnevalt: Jrk nr Võlausaldaja nimi Nõude jääk eurodes

1. KT H. K. 20,93
2. N OÜ 677,73
3. B AS 5 915,25
4. KT K. P. 16.18
5. P OÜ 380,15
6. OÜ A 556,40
7. F AS Eesti filiaal 0
8. I OÜ 0 Kohtumääruse põhjendused 1.

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. 2.

§ 173

lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Riigikohus on selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lgs 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-119-16, p 14; Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). 3.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas ära võlgniku. Võlausaldaja selleks soovi ei avaldanud. B AS andis kohtule teada, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada (tl 121). Kohtutäitur K. P. ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega, kuivõrd võlgnik on F OÜ (registrikood xxxx) juhatuse liige ja omab sissetulekut, kuid ei ole kohustusi nõuetekohaselt 2 täitnud (tl 120). P OÜ hinnangul tuleks võlgnik jätta kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset (tl 125). Võlgnik on 23.01.2023. a kohtule kinnitanud, et on väljamakse teinud, kuid raha tuli P OÜ-lt võlgniku kontole tagasi (tl 202). 4.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2-1-49-16, p 15). 5. Kohus ei ole tuvastanud

§ 175lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Kohtu hinnangul on M. K. täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Võlgniku pankrotivaraks oli OÜ S osa. Osaühingul majandustegevus puudus, tekkinud oli maksuvõlgnevus summas 2 636 eurot. Seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlaualdajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 sätestatut. Võlgniku ülalpidamisel oli menetluse ajal üks alaealine laps. Võlgniku sissetulekuks

1. aastal 508,47 eurot (bruto), 2018 ja
2. aastal 588 eurot.
3. aastal teenis võlgnik perioodil mai kuni juuli lisaks 2 832 eurot ja päevarahadena 370 eurot. Perioodil 01.05.
4. a kuni 30.04.
5. a teenis võlgnik igakuiselt 422,5 eurot, perioodil 01.05.
6. q kuni 30.04.
7. a teenis võlgnik igakuiselt 621,75 eurot ja perioodil 01.05.
8. a kuni 23.12.
9. a 654 eurot. Lisaks on võlgnik saanud lähetuskulude hüvitist 01.05.
10. a- 30.04.
11. a summas 426,8 eurot, 01.05.
12. a kuni 30.04.
13. a summas 712,5 eurot ja 01.05.
14. a kuni 23.12.
15. a summas 976 eurot. Võlgnik on esitanud aruandlust (tl 91-94, 149-150) ja konto väljavõtted (tl 95-112, 151-198). Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Võlgniku äriühingu majandustulemused on kohtu hinnangul tagasihoidlikud, mistõttu peab kohus usutavaks, et võlgnikul ei ole viimastel aastatel, vaatamata tehtud pingutustele olnud võimalik endale suuremat sissetulekut teenida. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole. Võlgnik on andnud kohtule vande selle kohta, et kõik kohtule avaldatud andmed on õiged (tl 199-200).
16. Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on võlgnik töötanud peamiselt Soomes, kuid sellega seoses on ka kulud suuremad (tl 201). Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid töötamise ja majandusliku seisundi kohta.
17. Riigikohus on 30.10.
18. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma 3 sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud.
19. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.
20. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt RKTKm 2-11-24696 p 19). Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Võlgnik on teinud enda võimetele vastavalt parima, et äriühingu tegevus jätkuks ning seeläbi oleks võlgnikule parim võimalik sissetulek tagatud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik hoidnud teadlikult ning eesmärgipäraselt kõrvale

§ 173lg 1 sätestatud kohustustest.

Võlgnik teeb temale võimetekohast tööd. 9. Eeltoodust tulenevalt kuulub M. K. taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastada.

§ 176

lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. 10.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 11. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 12.

§ 174

lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Menetluskulude jaotus 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4