Obsah (5)

§ 99§ 102§ 105§ 97§ 101

2-22-8087 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22.märts 2023 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn. kohtu

§ 99

Ig 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada

§ 102ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb

§ 102

lgst 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel.

§ 102

lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.

Kokkuvõttes leiab kostja, et hageja ei ole esitanud kohaseid tõendeid hagi aluseks olevate asjaolude kohta, hageja väited on paljasõnalised ja ebaõiged ning kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda täies ulatuses. Menetluse käik

1. 16.06.2022 kohtu korraldaval eelistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. 16.06.2022 kohtu korraldaval eelistungil kostja vaidles hagile vastu. 3.1 Kohtu korraldaval eelistungil selgitas kohus hagejale, et ta peab tõendama enda kulutusi kuus ja esitama kohtule kulude arvestuse ja sellekohased tõendid s.h. oma pangakonto täielik väljavõte 30.05.2021 kuni käesoleva ajani ning kui hageja töötab siis andmed oma töötasu kohta. Kohus selgitas kostjale, et kui kostja leiab, et ta ei ole võimeline täisealisele lapsele elatist tasuma peab ta nimetatut tõendama s.h. esitama oma pangakonto täieliku väljavõtte 30.05.2021 kuni käesoleva ajani, andmed varalise seisu , kulutuste ja ülalpeetavate kohta. 3.2 Kohtu korraldaval eelistungil kohus poolte nõusolekul jätkas asja menetlemist kirjalikus menetluses, määras hagejale ja kostjale täienduste ja tõendite esitamise tähtaja, vastamise tähtaja ning kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Lk 2 / 5 2-22-8087 Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 4.Kohus kuulanud ära pooled ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
2. Hageja L.J., sünd xxxxxxxxxxxx isa on kostja M.J. , sünd xxxxxxxxxxxx (tl.5-6). 6.

§ 97

p.2 järgi ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Pärnu Maakohtu menetluses on L.J. hagi M.J. vastu elatise nõudes alates 1 aasta enne hagi esitamist s.o. alates 30.05.2021 290 eurot kuus. L.J. jätkas täisealiseks saamisel õppimist Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, õppevorm statsionaarne õpe-koolipõhine , õppekava nominaalaeg 3 aastat ja õpingute eeldatav lõppkuupäev 25.06.2023 (tl.3). 7.

§ 99

lg.1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg.2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja nõuab kostjalt elatist 290 eurot kuus, mis on suurem kui alates 01.01.2022 kehtima hakanud alaealise elatise miinimummäär. Kohus 18.01.2023 kohtu korraldaval eelistungil selgitas hagejale, et ta peab tõendama enda kulutusi ja andis hagejale selleks tähtaja (tl.32-34). Hageja ei ole kohtule selget arvestust ega ühtegi kuludokumenti enda kulutuste tõendamiseks esitanud. Seega hageja ei ole kohtule tõendanud , millised on üldse tema vajadused ja kulutused ühes kuus. 8. Enne 01.01.2022 kehtinud

§ 101

lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei võinud olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2021 aastal oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 584 eurot ja pool sellest 292 eurot. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg.3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinna indeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg.4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutustele iga aasta 1.aprillil.

§ 101

lg.5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses , milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kehtiva

§ 101

lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg.3 järgi on alates 01.01.2022 elatise baassumma 200 eurot ja alates 01.04.2022 on elatise baassumma 209.20 eurot.

§ 101

lg.4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast s.o. alates 01.01.2022 200 + 43.44 = 243.44 eurot ja alates 01.04.2022 209.20 + 46.44 = 255.64 eurot. Mõlemad vanemad peaksid lapse ülalpidamisest osa võtma võrdselt. Seega on alaealise lapse miinimumvajadused ühes kuus alates 01.01.2022 2 x 243.44 = 486.88 eurot ja alates 01.04.2022 2 x 255.64 = 511.28 eurot. Lk 3 / 5 2-22-8087 9. Vastavalt kohtupraktikale (RKL 3-2-1-119-15 p.10)

§ 101kohaldub üksnes alaealiste laste suhtes.

See tuleneb juba

§ 101pealkirjast „Elatis alaealisele lapsele“.

Seadus kaitseb ka üldiselt eriliselt just alaealisi lapsi, tagades neile kui eripärastele ( ja piiratud teovõimega) õigussubjektidele suurema kaitse minimaalselt eluks vajalike vahendite saamiseks. Miinimumkaitse rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate v. muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (

§ 97

p.2 ja 3) ei oleks kolleegiumi arvates põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul , kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist.

1. Hageja on hagis märkinud, et ta käib koolis ja ei tööta (tl.1 pöördel). 18.01.2023 kohtu korraldaval eelistungil hageja selgitas, et tema ülalpidamiskulud kannab ema, tema ise käib koolis ja nädalavahetusel kooli kõrvalt ka tööl, töötab kokana Xxxxxxxxxxxxis 2022 märts alates ( tl.33). Kohus selgitas eelistungil hagejale, et tal tuleb esitada kohtule oma pangakonto väljavõte 30.05.2021 kuni käesoleva ajani ja andmed töötasu kohta (tl.33). Hageja kohtu määratud tähtajaks oma pangakonto väljavõtet ega andmeid töötasu kohta ei esitanud. Kohus tegi vastavalt TsMS § 230 järelepärimise Maksu- ja Tolliametile hageja L.J. töötamise kohta alates 30.05.2021 kuni käesoleva ajani (sellest ajast alates elatise nõue). Maksu- ja Tolliamet esitas kohtule andmed hageja töötasu kohta perioodil juuni 2021 – veebruar
2. Hageja brutotöötasu juuni 2021- detsember 2021 (7 kuud) on keskmiselt 543.75 eurot kuus, tulumaksu pole arvestatud , töötuskindlustusmakse 60.90 eurot ning brutotöötasu perioodil jaanuar 2022- veebruar 2023 (14 kuud) keskmiselt 539.13 eurot kuus, tulumaksu 2022 arvestatud 129.95 eurot, töötuskindlustusmakseid 110.25 ja kohustuslik kogumispensioni makse 137.84 eurot ( tl.54). Seega hageja käib koolis ja samaaegselt ka töötab ning saab töötasu arvestatavas ulatuses, millest on tal ka võimalik enda ülalpidamiskulusid katta. 11.

§ 102

lg.1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg.2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus v. olukord , kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse § -s sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 11.1 Vastavalt kohtupraktikale (RKL 3-2-1-119-15 p.11) täisealiseks saanud õppiva lapse ülalpidamisnõudele kohaldub

§ 102

lg.1.

§ 102

lg.2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel.

§ 102

lg.2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102lg.1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.

11.2 M.J. on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana alates 01.01.1999 (tl.52). Kohus on nõudnud Maksu ja Tolliametilt välja andmed kostja M.J. sissetulekute kohta alates 30.05.2021 Lk 4 / 5 2-22-8087 kuni käesoleva ajani. 2021 brutotulu 9163.93 eurot ja 2022 andmed puuduvad , 2022 aasta tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg 02.05.2023 ( tl.52, 53, 55). M.J. on esitanud ise kohtule maksudeklaratsioonid 2021 ja 2022 aasta kohta (tl.56- 67). Kostja brutotöötasu 2021 aastal (12 kuud) AS Xxxxxxxxxxxx 4887.80 eurot, kinnipeetud tulumaks 642.35 eurot, töötuskindlustusmaks 78.21 eurot; tööandja makstud haigushüvitis 189.26 eurot, kinnipeetud tulumaks 37.85 eurot; ajutise töövõimetuse hüvitis 149.92 eurot, kinnipeetud tulumaks 29.98 eurot; ettevõtlustulu 5236.15 eurot (tulu 14 442.75 eurot – ettevõtlusega seotud kulud 9206.60 ) (tl.56-61). Keskmine brutotulu 2021 aastal 871.93 eurot kuus. Kostja tulu 2022 aastal (12 kuud) ettevõtlustulu 5862.89 eurot (tulu 10 246.86 – ettevõtlusega seotud kulud 4383.97) ( tl.66- 67). Keskmine tulu 488.57 eurot kuus. Seega kostja sissetulek 2022 aastal alla kuupalga alammäära ühes kuus. Alates 01.01.2021 töötasu alammäär 584 eurot kuus ja alates 01.01.2022 töötasu alammäär 654 eurot kuus. 12. Arvestades eeltoodut ja eelkõige seda, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele enda vajalikke kulutusi ühes kuus kohtule tõendanud ; hageja ise töötab ja teenib õppimise kõrval töötasu, millest enda kulutusi katta ning kostja sissetulekud alates 2022 aastast on alla töötasu alammäära ja ebapiisavad , tuleb hagi elatise nõudes jätta rahuldamata. Menetluskulud 13. TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole kohtule kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja esitanud ja seega ei saa menetluskulude nõuet enam esitada ning kohus asjas menetluskulusid kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt Ivika Sillaots Kohtunik Lk 5 / 5