6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas 14.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (võlgnikult) 3173,85 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 17.09.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis nõude üle Harju Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 16.11.2021 kohtumäärusega hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hageja esitas 07.12.2021.a. hagiavalduse. Harju Maakohus palus hagejal 08.12.2021 kohtunõudest lähtuvalt selgitada kohtualluvust. Hageja esitas 10.12.2021 seisukoha ning palus anda asja menetlemine üle pädevale kohtule. 13.12.2021 kohtumäärusega edastas Harju Maakohus tsiviilasja kohtualluvuslikult menetlemiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. nr 2-21-128926 03.01.2022 kohtunõudega kohustas Viru Maakohus hagejat esitama kehtiva volikirja, kuivõrd kohtule esitatud volikiri kehtis kuni 31.12.2021. 03.01.2022 ja 04.01.2022 esitas hageja kohtule nõuetekohased volikirjad. 2
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtu hinnangul Placet Group OÜ ja kostja vahel 28.07.2020 vahel sõlmitud krediidikonto lepingu nr XXXXXXXX tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames ja füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingud tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2497,93 eurot, intressivõlgnevus 290,10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 659,21 eurot, edasiulatuv viivis alates 08.12.2021 põhinõudelt 2497,93 eurolt 34,9% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et Placet Group OÜ ja kostja vahel 28.07.2020 vahel sõlmitud krediidikonto lepingu nr XXXXXXXX alusel tekkinud põhivõlgnevuse 2497,93 euro ja intressivõlgnevuse 290,10 euro, sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Kohtu hinnangul on kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise nõudmine põhjendatud, kuid mitte lepingujärgses määras, so 34,90 % aastas (0,0956 % päevas), sest lepingujärgne viivisemäär on tühine, kuivõrd viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt. Kohtupraktika kohaselt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist, vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-1-25-16 lahendi p 13). Käesolevalt tuleb kohaldada VÕS § 113 3
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud kokku summas 650 eurot (sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 300 eurot, käibemaksuta, õigusteenustasu tunnihind on 120 eurot). Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 300 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot (2 tunni tasu x 120 eur) käibemaksuta. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud
Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 590 eurot (350+240). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 504,10 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2023. a otsusega nr 2-21128926. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.