Obsah (8)

§ 4§ 45§ 46§ 47§ 50§ 49§ 54§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2023. a kell 14.00, Tallinnas Tsiviilasja number 2-22-17349 Tsiviilasi V

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus

1. Harju Maakohtule on esitatud V. O.’i avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul võlgnevusi kokku ca 34 000 eurot. Võlgniku ainsaks varaks on osalus XXX OÜ-s, mille tegevus on katkestatud, võlgnik on töötu, sissetulekuks on isalt saadav söögiraha 30 eurot kuus, kohustusteks laenud, järelmaks, sideteenused, hagid, alimendid pojale. Kohtumääruse põhjendused
2. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada V. O. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi.
3. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
4. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku vara väärtus on 0,05 eurot (SEB Pank konto jääk). Võlgnik omab Revolut arvelduskontot, konto rahajääk ei ole usaldusisikule teada. Võlgnikul on kehtiv seos XXX OÜ-ga, mille 100% omanik ja juhatuse liige on võlgnik alates 15.11.
5. a. Kohtutäitur Kaire Põlts on täitemenetluses üritanud osa realiseerida, kuid edutult. Vastavalt Kinnistusraamatu andmetele kuulus võlgnikule ühisomandis koos X ja Yga kuni 14.05.2018 ½ kinnistust nr xxxxxxxx, milleks on korter 43m2, aadressil XXX. Ühisomanikud on võõrandanud oma osa Xle (endine O.). Praegu on korteri uued ühisomanikud I. M. ja A. M. Võõrandamise tehingu tagasivõitmise võimalus tuleb välja selgitada pankrotimenetluse raames. Võlgnikule kuulus ühisomandis koos X ja Yga kuni 14.05.2018 kinnistu nr xxxxxxxx, milleks on korter 46,90m2, aadressil YYY. Ühisomanikud on võõrandanud oma osa Yle (võlgniku isa), kes on omanik praeguse ajani. 2 Võõrandamise tehingu tagasivõitmise võimalus tuleb välja selgitada pankrotimenetluse raames.
6. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 33 844,18 eurot. Suurima nõudega kreeditoriks on võlgniku poeg Q elatisraha nõudes. Politsei ja Piirivalve ameti nõuete näol on valdavalt tegemist trahvinõuetega. Maksu- ja Tolliamet nõuab menetluskulusid (kriminaalasjad). Riigi Tugiteenuste keskus nõuab samuti valdavalt menetluskulusid.
7. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
8. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul võimalus läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikul puudub vara ning sissetuleku suurus võrreldes kohustustega ei võimalda kohustusi mõistliku aja jooksul täita. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks aastaid tagasi endale võetud kohustuste täitmiseks valede otsuste ja tegude tegemisega.
9. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisiku hinnangul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. 9.

§ 45

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 10. Kohus selgitab, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vangistusseadus § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Kohus selgitab, et selle kohustuse rikkumisel võlgnikku ei vabastata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 50

lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. 11.

§ 49

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma 3 kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Kohus selgitab ka, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 3 kohaselt pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Usaldusisiku tasu 12. Usaldusisik Jüri Truuts on esitanud tasunõude 9,2 töötunni eest kokku summas 1 058 eurot.

§ 54lg 2 ja Pankr

S § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 54

lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. 13. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1 058 eurot. Käesolevas menetluses pankrotivara puudub. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot

§ 18lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning Pankr

S § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 654 eurot hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja

§ 54

lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Menetluskulud 14. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8 kohaselt tasutakse võlgniku maksejõuetusavalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot. Võlgniku eest on tasutud riigilõivu 30 eurot, seega 20 eurot rohkem kui RLS § 59 lg 8 ette näeb. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4