← Eesti

2-22-15721/28

Obsah (11)§ 433§ 178§ 4§ 428§ 206§ 430§ 432§ 173§ 168§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-15721 Tsiviilasi Client OÜ hagi Laev OÜ

§ 433lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on Client OÜ hagi Laev OÜ vastu Laev OÜ 14.10.2022 osanike erakorralise koosoleku otsuste tühiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja 14.10.2022 osanike erakorralisel koosolekul otsustati kustutada äriregistrist kostja juhatuse liikmena Madis Kasemetsa. Koosoleku kutse saatmisel ei järgitud seadust, mistõttu hageja kostja osanikuna ei olnud teadlik koosoleku toimumisest. Kostja juhatuse liige ei saanud ainuisikuliselt otsustada osanike koosoleku korraldamist, selle kokkukutsumist ja läbiviimist. Koosolekul polnud täidetud osanike lepingus kokkulepitud tingimused juhatuse liikme valimiseks ja tagasikutsumiseks. Kostja osanike koosolekul uueks juhatuse liikmeks valitud isik pole hageja esindaja ega oma hagejaga mingit seost ning hageja ei sooviks kunagi nimetatud isikut oma esindajaks. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
  2. Kohtusse saabus 10.04.2023 poolte poolt allkirjastatud avaldus hagist loobumiseks ja riigilõivu tagastamiseks. Avaldusega taotletakse võtta vastu hageja hagist loobumise avaldus, jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool ning lühendada tsiviilasjas nr 2-22-15721 menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kahele tööpäevale. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Poolte tahet asja mitte menetleda peab arvestama ka kohus. Lisaks peab kohus juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg-st 4 kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Samas kohus leiab, et kohtule esitatud avaldus ei ole avaldus hagist loobumiseks, vaid poolte vahel sõlmitud kompromiss. Dokumendile on alla kirjutanud pooled ning avalduses esineb kokkuleppeid (menetluskulude ja edasikaebetähtaja osas), mida hagist loobumise avalduses esitada ei saaks. Kohus käsitleb hageja taotlust võtta vastu hageja hagist loobumist, kui taotlust menetluse lõpetamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 4

lg-st 3 ja § 486 lg- st 4 esineb alus poolte kokkuleppe kinnitamiseks kompromissina. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 206

lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. Kohus selgitab pooltele, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430

lg 9).

§ 432sätestab menetluse lõpetamise tagajärjed.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad 2 Tsiviilasi nr 2-22-15721 materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust. 6. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Kohtuinfosüsteemi kohaselt hageja tasus hagiavalduse esitamisel 19.10.2022 riigilõivu 420 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 lg 4 ja 6 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tagastab hagejale 210 eurot. 7.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab kohtumääruse peale määruskaebuse esitada kahe tööpäeva jooksul menetluse lõpetamise määruse kättesaamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.