Obsah (5)

§ 62§ 497§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-7891 Tsiviilasi X hagi Y vastu

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 26.05.2022 esitatud ja 03.06.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Xlt (hageja) Y (kostja) kasuks Harju Maakohtu 04.04.2019 kohtotsusega alates 01.01.2019 välja mõistetud igakuine elatis summas 220 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni 12.12.

1. Peale nimetatud otsuse tegemist on suurenenud peretoetused ning samuti muutunud perekonnaseadus ning elatise arvestamise alused. Nimetatud otsuses ei ole kohus arvestanud suurperetoetusega ning samuti ajaga, mil laps viibib isa juures. Lapse eest saab lapsetoetust kostja seaduslik esindaja, seega elatise summast tuleb lahutada pool lapsetoetuse määra (255,64 – (60/2)=225,64 eurot). Kostja seadusliku esindaja peres kasvab 3 last, mistõttu makstakse perele ka lasterikka pere toetust, mille saajaks on kostja seaduslik esindaja. Seega tuleb elatise summast maha arvestada ka lasterikka pere toetus (225,64 – (300/2)/3=175,64 eurot). Kostja veedab hageja juures vastavalt vanemate kokkuleppele 10 päeva: reedel kella 14:00st (peale koolipäeva lõppu) kuni teisipäeva hommikuni, kella 09:00ni (koolipäeva algus) ja seda üle nädala nädalavahetustel. Lisaks toimub kohtumine ka 1 kord nädalas nädala sees, teisipäevast kolmapäevani neil nädalatel, kui nädalavahetuse on laps emaga. Koolivaheaegadel on laps pool ajas ühe ja pool ajast teise vanemaga. Seega laps veedab kohustatud vanema juures iga kuu rohkem kui 6 päeva, mistõttu elatise summat muudetakse vastavalt. Kuna laps elab hageja juures igakuisest kohustatud ajast 66,67%, tuleb elatist vähendada selle protsendi võrra, seega 175,67 – 66,67%=58,54 eurot. Võttes arvesse, et kostja õpib Tallinna XXXkoolis, kus on õppemaks (2021/2022 õppeaastal 1540 eurot ehk kümnel kuul 154 eurot kuus), on nõus kostja tasuma igakuisest õppemaksu arvest 50% ise otse teenuse osutajale. Kostja on ka nõus sellise jaotusega, et 5 kuud maksab hageja ja 5 kuud kostja seaduslik esindaja, et vältida mistahes tekkivaid segadusi. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o 12.12.2028, tsiviilasjas nr xxx Harju Maakohtu 04.04.2019 kohtuotsusega välja mõistetud summat ja mõista igakuine elatis välja muutuva suurusena, mis on seotud perekonnaseaduse §-ga
2. Samuti palus hageja resolutsioonis märkida, et hageja tasub 50% kostja õppemaksust Tallinna XXXkooli arvest otse teenuse osutajale, lähtudes esitatud arve summast või alternatiivina tasub septembrist – jaanuarini igakuised kostja kooli õppemaksud Tallinna XXXkool´ile ja C tasub veebruarist – juunini igakuised Y´a kooli õppemaksud Tallinna XXXkool´ile, vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Kostja vastus 2 Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Hageja poolt esitatud hagis ei lähtuta lapse tegelikest vajadustest ning ei arvestata hooldava vanema sissetulekut. Kostja igakuised kulud moodustavad kokku 700,19 eurot, s.h eluasemekulud (korteri üür, elekter, vesi, prügivedu, halduskulud, küte) 194,15 eurot, söök, hügieen ning majapidamistarbed 175 eurot, riided ja jalanõud 90 eurot, kooli õppemaks + toit koolis 146,55 eurot, lauamänguring 12 eurot, sidekulud (telefon, internet) 8,46 eurot, tervishoid 20 eurot, juuksur 12 eurot, kooli lisakulud (klassiraha, õpetajate kingitused, õpetajate lilled, väljasõidud jne) 5 eurot, käsitöötarbed 5 eurot, füüsilist aktiivsust arendavad vahendid (jalgratas, tõukeratas, kiiver, rula jne) 10 eurot, taskuraha 10 eurot, sisustus (voodi, lamp, laud, kõik muu ühiskasutuses olev mööbel ja asjad) 7 eurot, õppevahendid, käsitöötarbed, mänguasjad 5 eurot. Sügisest soovib laps minna trenni, teda huvitab korvpall ja jiu jitsu, ühe neist sooviks kindlasti valida. 2019 aastal kohtus käies räägiti ka trennidest, sel hetkel laps üldfüüsilises trennis ei käinud. Kohtus mainiti, et kui laps läheb, siis isa peab pool trenni kulu lisaks igakuisele elatisele katma. Vaatamata sellele, pole isa nende aastate jooksul ühtegi kostja trenni olnud nõus 50% ulatuses tasuma, tasunud on kostja esindaja täies ulatuses üksinda. Kui igakuistest kuludest arvutada maha kostja lapsetoetus 700,19-60= 640,19, sealt summast võtta maha ka 1/3 suurperetoetusest 640,19-300/3=540,19, siis selgub, et igakuine kulu, mida nii kostja esindaja kui hageja peaksid ühiselt kandma on 540,19 eurot, millest pool ehk summa, mida kumbki vanem peaks panustama on 270,09 eurot. Kuigi senine hageja poolt makstav elatissumma ei lähtu lapse tegelikest vajadustest ja lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest ei ole kostja esindaja lapse isalt kui majanduslikult paremini kindlustatud vanemalt suurema elatise maksmist nõudnud vaid võtab rohkem kui pool lapse ülalpidamiskuludest enda kanda. Kostja veedab aega hageja juures reedel pärast kooli kuni teisipäeva hommikuni ja seda üle nädala nädalavahetustel. Lisaks toimub ka kohtumine 1 kord nädalas nädala sees, teisipäevast kolmapäevani neil nädalatel, kui nädalavahetusel on laps emaga. Kuid siinkohal on oluline välja tuua, et kui laps on haige, siis veedab ta aega ema juures. Koolivaheaegedel on täpselt sama graafiku alusel kostja hageja juures, mitte pool aega ühe vanema ja pool aega teise vanema juures nagu väidab hageja. Hageja pole isegi soovi avaldanud sellisel moel lapse elus osaleda. Kostja esindaja on aastaid teinud suuri pingutusi, et võimaldada kostjale sellist kooli ja elukvaliteeti. Kui rahuldada hageja nõue, siis kahjuks enam ei oleks võimalik kostjal jätkata samas koolis õpinguid. Nimelt kostja põeb xxx, mille tagajärjel tarbib erinevaid ravimeid, mis on mõjutanud tema õppimisvõimet koolis ja mujal. See kool, kus ta praegu käib on selline, kus võetakse arvesse kostja haigust ja tema võimekust vastavalt sellele. Kostjal on keeruline lugeda ja kirjutada ning tavakoolis ei saaks ta hetkeseisuga kuidagi hakkama. Kohtu põhjendused
3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. 3
5. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps ning hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist 220 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 04.04.2019 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxx (dtl 7-12). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist kehtiva miinimumsummani, arvestades, et elatisest tuleb maha arvestada pool lastetoetusest, lasterikka pere toetus ning täiendavalt vähendada protsentuaalselt lähtudes kostja viibimisega hageja juures (so summani 58,54 eurot).
6. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr xxx 04.04.2019 kohtulahendi tegemisel.

1. Tsiviilasjas xxx esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista elatisraha miinimumsummas, mis oli aastal 2018 igakuiselt 250 eurot. Kostja oma vastuses palus arvestada, et laps viibib tema juures ca 35-40 % ajast ning lapse emale laekub ka lastetoetus. 19.03.2019 toimunud kohtuistungil jäi hageja lõplikuks nõudeks mõista kostjalt välja elatis summas 220 eurot, millega ka hageja on nõustunud (nimetatud asjaolud nähtuvad märgitud tsiviilasja kohtuotsusest). Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli võimeline elatist summas 220 eurot igakuiselt tasuma ning kostja igakuised kulud vastasid vähemalt 495 eurole (s.o 220 + 220 + peretoetus 2018 aastal 55 eurot). 4
2. Kuna kostja ei ole elatise vähendamisega nõustunud, siis tuleb järgnevalt kohtul hinnata, millised on kostja igakuised kulud käesoleval ajal. 6.1 Kostja on oma vastuses välja toonud, et kostja igakuised kulud moodustavad kokku 700,19 eurot, s.h eluasemekulud (korteri üür, elekter, vesi, prügivedu, halduskulud, küte) 194,15 eurot, söök, hügieen ning majapidamistarbed 175 eurot, riided ja jalanõud 90 eurot, kooli õppemaks + toit koolis 146,55 eurot, lauamänguring 12 eurot, sidekulud (telefon, internet) 8,46 eurot, tervishoid 20 eurot, juuksur 12 eurot, kooli lisakulud (klassiraha, õpetajate kingitused, õpetajate lilled, väljasõidud jne) 5 eurot, käsitöötarbed 5 eurot, füüsilist aktiivsust arendavad vahendid (jalgratas, tõukeratas, kiiver, rula jne) 10 eurot, taskuraha 10 eurot, sisustus (voodi, lamp, laud, kõik muu ühiskasutuses olev mööbel ja asjad) 7 eurot, õppevahendid, käsitöötarbed, mänguasjad 5 eurot. 30.09.2022 dokumendis on kostja kulude suurust täpsustanud ja märkinud igakuisteks kuludeks kokku 814,65 eurot. 6.2 Kohus loeb tõendatuks, et igakuine eluasemekulu moodustab kostjal kokku ca 210 eurot, sh eluaseme üürikulu 125 eurot (dtl 56-60), elekter 60,98 eurot (dtl 61-67), vesi 3,43 eurot (dtl 68-70), prügi 1,40 eurot (dtl 71) ning brikett 10,42 eurot (dtl 72-74) ning muud võimalikud eluasemega seotud kulutused ca 9 euro ulatuses (mh korstnapühkmine, robotniiduki hooldus, hekilõikus, dtl 75-77). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt elab hageja koos ema ja kahe õega, seega on vastavad kulud jagatud 4 inimesega. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt nii kommunaalkulude kandmisel, kui muude eelnimetatud kulude kandmisel, kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. 6.3 Kostja on välja toonud kulud söögile, hügieenile ning majapidamistarvetele esialgselt 175 eurot ning hilisemas dokumendis 195 eurot. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada kulusid hügieenile ja majapidamistarvetele. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud kulud kogusummas 195 eurot ülepaisutatud arvestades ka keskmise toidukorvi kallinemisega viimaste aastate jooksul. Kohus peab seega põhjendatuks ja eluliselt usutavaks nimetatud kulusid summas 195 eurot. 6.4 Kostja on välja toonud kulud riietele ja jalanõudele 90 eurot. Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning oluline on asjaolu, et kostja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks kuluks riiete ja jalanõude osas seega 90 eurot. 6.5 Kohus loeb tõendatuks, et kulud seoses kostja õppemaksuga moodustavad kokku 1850 eurot aastas, so 154,17 eurot kuus (dtl 78). Kuigi kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks 5 tellinud koolis ka sööki, siis on eluliselt usutav, et vähemalt lõunasööki lapsed koolis söövad. Kostja poolt esitatud söögiraha küsitlusest nähtub, et lõunasöögi hinnaks on 2 eurot (dtl 79). Kui arvestada, et 2022/2023 õppeaastal on 173 koolipäeva, siis on aastane lõunasöögikulu 346 eurot, mis teeb igakuiseks kuluks 28,83 eurot. Samuti loeb kohus usutavaks, et seoses kooliskäimisega kaasnevad kulud ka koolitarvetele, väljasõitutele, klassirahale ja muule sellisele. Kohus loeb seega tõendatuks ja eluliselt usutavaks kulud seoses kooliga kokku 190 eurot. 6.6 Kostja on välja toonud kulud lauamänguringile 15 eurot ning trennile 35 eurot. Kohus on seisukohal, et igasuguste hobidega tegelemine ja treeningutes osalemine on arendav ja vajalik. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et kostja üheski ringis või treeningus osaleks. Huviringide maksumuse tabel nimetatut ei tõenda (dtl 80). 6.7 Kohus loeb tõendatuks, et kostja igakuine sidekulu moodustab kokku 12,73 eurot, sh telefon 6,98 eurot ja kodune internet 5,75 eurot (dtl 81, 82). Arvestades kostja vanusega ei saa nimetatud kulusid pidada ebavajalikuks. 6.8 Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud ravimeid tuleb kostjal aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine) ning 20 eurot on nimetatud kulude osas mõistlik. 6.9 Kostja on välja toonud oma nimekirjas ka muid kulusid, sh kulu juuksurile, füüsilist aktiivsust arendavate vahendite kulu, sisustus, sidevahendid ja muud ootamatud kulud. Kohus peab eluliselt usutavaks, et juuksuris tuleb aeg-ajalt käia ning samuti võib tekkida muid täiendavaid ettenägematuid kulusid. Samas kõik muud kulud ei pruugi olla hädavajalikud ning samuti tuleb arvestada asjaoluga, et need ei ole igakuised ega ka igaaastased. Kohus peab seega mõistlikuks igakuiseks täiendavaks kuluks kokku 20 eurot. 6.10 Eeltoodust võib pidada usutavaks ja põhjendatuks, et kostja igakuised kulud on käesoleval ajal kokku ca 738 eurot. Seega on kostja igakuised kulud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga suurenenud.
3. Hageja on menetluses palunud elatist vähendada viidates asjaolule, et kostja seaduslikule esindajale laekub nii peretoetus kui ka lasterikka pere toetus. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lapsetoetus aastal 2022 oli 60 eurot ning lasterikka pere toetus 600 eurot. Alates 01.01.2023 toetused tõusid ning lapsetoetuseks on käesoleval ajal 80 eurot ning lasterikka pere toetus 650 eurot (PHS § 17 lg 3 ning § 21 lg 2). PKS 101 lg 5 alusel tuleb seega kostja igakuisest põhjendatud kulust maha arvata lastetoetus summas 80 eurot ning kostja osa lasterikka pere toetusest 216,66 eurot (650/3). Seega jääb kostja vanemate kanda kostja kulud summas 441,34 eurot, millest hageja osa 6 moodustab 220,67 eurot. Kuna hagejalt on juba kostja kasuks välja mõistetud igakuiselt elatis 220 eurot, siis ei ole põhjendatud elatist vähendada põhjusel, et kostja emale laekub peretoetus ja lasterikka pere toetus.
4. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled on 12.09.2022 eelistungil kinnitanud, et neil puudub vaidlus selle üle, et kostja viibib hageja juures keskmiselt 8-10 päeva. Samas märgib kohus, et elatist saab vähendada üksnes juhul, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Tsiviilasjas xxx esitatud vastuses on hageja palunud arvestada sellega, et laps on üle nädala isa juures reedel kella 14:00-st (peale koolipäeva lõppu) kuni teisipäeva hommikuni, kella 09:00-ni (koolipäeva algus) ja lisaks toimub kohtumine ka 1 kord nädalas teisipäevast kolmapäevani. Koolivaheajad on jaotatud võrdselt mõlema vanema vahel, ehk 50% ajast kostjaga ja teine 50% ajast lapse emaga (nähtub tsiviilasja xxx otsusest). Käesolevas hagiavalduses on hageja välja toonud täpselt sama suhtluskorra. Seega ei ole suhtluskord võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga muutunud. Kuna tegemist ei ole uue asjaoluga, siis ei ole põhjendatud elatist vähendada ka põhjusel, et kostja viibib mingi aja kuust hagejaga.
5. Hagiavalduses on hageja palunud otsuse resolutsioonis märkida, et hageja tasub 50% kostja õppemaksust Tallinna XXXkooli arvest otse teenuse osutajale, lähtudes esitatud arve summast või alternatiivina tasub septembrist – jaanuarini igakuised kostja kooli õppemaksud Tallinna XXXkoolile ja C tasub veebruarist – juunini igakuised kostja kooli õppemaksud Tallinna XXXkool´ile, vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Kohus asub seisukohale, et õppemaksu tasumise kohustuse eraldi väljatoomine kohtotsuses ei ole põhjendatud. Kui kostja ema soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ei ole andnud/ ei anna nõuolekut ega ei kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis alaealisest lapsest lahus elava vanemana ei saa hageja valida, kuidas ta ülalpidamist lapsele annab. Samuti selgitab kohus, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises 7 abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka poolte mentluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8