← Eesti

1-16-7227/11

1-14-395 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprillil
  2. a Tallinn Kriminaalasja number 1-14-395 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Orvi Tali ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Liina Kaev Vladimir Vähhe süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. detsembri
  4. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Kohtuistungi aeg ja koht Süüdistatava Vladimir Vähhe kaitsja advokaat Siim Mõistlik Rita Siniväli 8.04.2015, Tallinn Vladimir Vähhe isikukood 38108050216, karistatud 9 korda, neist viimati: 17.11.2006 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi vangistusega 2 a 4 k 21 p; vabanes 07.04.2008; 22.10.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 4, § 215 lg 2 p 1 järgi vangistusega liitkaristusega 4 aastat 10 kuud, vabanes 05.04.
  5. Tõkend: kinnipeetud 12.06.2013, vahistatud 14.06.2013 16.01.2014, 21.04.2014 kohtumäärusega kr. asjas nr 1-14-395 kuulutatud tagaotsitavaks, 09.08.2014 Vladimir Vähhe peeti kinni Saksamaal, 14.11.2014 toodi Eestisse). Advokaat Siim Mõistlik Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Harju Maakohtu
  7. detsembri
  8. a kohtuotsus Vladimir Vähhe’le kuuluva vara sularaha 128,98 euro konfiskeerimise osas.
  9. Vabastada aresti alt Vladimir Vähhe’le kuuluv vara sularaha 128,98 eurot ning tagastada see Vladimir Vähhe’le.
  10. Muus osas jätta Harju Maakohtu 15.12.2014 otsus muutmata.
  11. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
  12. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule ringkonnakohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Harju Maakohtu 15.12.2014 otsusega tunnistati Vladimir Vähhe süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus, s.o kinnipidamise aeg 12.06.2013-16.01.2014, s.o 7 (seitse) kuud 4 (neli päeva) ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Määrati, et mõistetud ja ära kandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse algust arvestatakse alates 09.08.
  14. Määrati, et Vladimir Vähhe suhtes valitud tõkend vahistamine jäetakse kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistatakse. Määrati, et kriminaalasjas tsiviilhagi tagamiseks arestitud Vladimir Vähhe vara sularaha 128,98 eurot – jäetakse aresti alla, jättes hagi tagamise abinõu muutmata ning arestitud vara kuulub aresti alt vabastamisele kohtuotsuse kohaselt täitmise korral, s.o kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilhagide täieliku hüvitamise korral. Kohtuotsuse resolutiivosas sedastati, et A S´i esitatud tsiviilhagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ja sõiduki teisaldamise kulud on välja mõistetud E J´lt 16.01.2014 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-13-
  15. S E ning H R esitatud tsiviilhagid VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel on välja mõistetud E J´lt ja M K´ilt 16.01.2014 Harju Maakohtu otsusega krim asjas nr 1-13-
  17. Vladimir Vähhe on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema varem vargusi ja röövimise toimepannud isikuna taas isikute grupis koos E J’ga võõra vallasvara ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 05.06.2013 kella 23:00 – 06.06.2013 kella 09:00 võtsid ära Tallinnas, Ehitajate tee 113 maja juures pargitud A S kasutuses olnud ja tema abikaasale A S’ile kuuluva sõiduauto Ford Transit, reg nrXXXXX, maksumusega 700 eurot, milles olid laste jalgrattad 2 tk, üks maksumusega 200 eurot, teine 150 eurot, automagnetoola Blaupunkt koos äravõetava paneeli ja dünaamikaga, maksumusega 150 eurot, kokku võõrast vara summas 1200 eurot. Samuti tema isikute grupis koos E J ja M K ga tungisid V.Vähhe ettepanekul ja Vladimir Vähhel kaasas olnud võtmetega 08.06.2013 ajavahemikul kella 00:30-04:00 Tallinnas Haabersti linnaosas Saviliiva tee XX asuvasse eramusse ja varastasid sealt S E le kuuluva käekoti maksumusega 50 eurot, tema nimele väljastatud, isikutunnistuse ja SEB panga kaardi, tema kasutuses olnud, kuid Monilaite-Thomeko Machinery OÜ-le kuulunud mobiiltelefoni NOKIA 2730c Dark Magneta, IMEI koodiga 356234041212304, maksumusega 65 eurot, milles oli SIM-kaart abonentnumbriga 56800879, tahvelarvuti I-Pad 2 Apple 16GB, maksumusega 677.10 eurot ja H R’ile kuuluva rahakoti Hugo Boss maksumusega 150 eurot, milles sularaha üks kupüür 50 eurot, tema nimele väljastatud juhiload, pangakaardid, erinevad kliendikaardid, seega varastasid võõrast vara koguväärtuses 992.10 eurot. Seega isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ja röövimise, pani Vladimir Vähhe taas süstemaatiliselt isikute grupis võõra vallasvara ebaseadusliku omastamise 2

(8)eesmärgil koos sissetungimisega toime varguse, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi.
  1. Maakohtu hinnangul istungil esitatud ja uuritud tõenditega ning kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava E J ütlustega täielikku tõendamist leidnud, et ajavahemikul 05.06.2013 kl 23:00 kuni 06.06.2013 kl 09:00 varastasid Vladimir Vähhe ja E J Tallinna, Ehitajate tee 113 maja juurde pargitud sõiduauto Ford Transit reg nr XXXXX, milles olid laste jalgrattad ja automagnetoola Blaupunkt äravõetava paneeli ja kõlariga. Samuti asus maakohus seisukohale, et istungil esitatud ja uuritud tõenditega, kannatanu, tunnistaja ning süüdistatavate M K ja E J ütlustega täielikku tõendamist leidnud, et 08.06.2013 ajavahemikul kl 00:30-04:00 tungisid E J ja M K Vladimir Vähhe ettepanekul ja tal kaasas olnud võtmetega Tallinnas Saviliiva tee XX asuvasse eramusse ja varastasid sealt võõrast vara koguväärtuses 992.10 eurot. ESITATUD APELLATSIOON
  2. Kaitsja vaidlustas maakohtu 15.12.2014 otsuse täies ulatuses. Kaitsja põhjendas oma seisukohta alljärgnevalt. 4.
  3. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemisel ei ole tõendatud. Kaitsja on seisukohal, et kohtuotsuses viidatud ning aluseks võetud tõendite pinnalt tõusetuvad mitmed vastuolud, mis tekitavad olulisi kahtlusi süüdistatavale süüks arvatud kuritegude toimepanemise tõendatuses ning selle elulises usutavuses (3-1-1-61-08). Kaitsja on seisukohal, et Ford Transiti varguse episoodis viitavad süüdistatava süü tõendamatusele järgmised asjaolud: 4.1.
  4. E J ütluste kohaselt juhtis just süüdistatav varguse objektiks olnud sõidukit. Lähtuvalt sõiduki vaatlusprotokollist võeti sõiduki roolilt, käsipiduri käepidemelt, vasaku ukse väliselt ja sisemiselt käepidemelt, vasaku ukse aknalingilt ning sõiduki armatuurlaualt puuteproovid, milles tuvastati süüdistatavale mitte kuuluv kolmanda isiku DNA profiil (Ekspertiisiakt 13E-GE0752). Eeltoodust tulenevalt on tõenäoline, et varastatud sõidukit ei juhtinud süüdistatav vaid menetluses tuvastamata kolmas isik; 4.1.
  5. Tuginedes uurimiseksperimendile, asitõendi vaatlus protokollile ning äratundmiseks esitamise protokollile leidis kohus, et läbiotsimise käigus E J elukohast leitud sõiduauto võtmed kuulusid A S ile. Samas jättis kohus tähelepanuta, et kohtus antud ütlustes kinnitas A S, et äratundmiseks esitatud võtmed läksid tema valdusest välja pool aastat enne sõiduki varguse toimumist (14.01.2014 kohtuistungi protokoll). Süüdistatav vabanes vanglast 05.04.
  6. Seega ei ole eluliselt usutav väide, mille kohaselt said just süüdistatava käsutuses olla võtmed, millega ta sõiduki ärandas; 4.1.
  7. Tuginedes sideettevõtjalt saadud andmete vaatlusprotokollile on kohus leidnud, et süüdistatavalt tema kinnipidamisel äravõetud abonentnumbrilt
(58648749)06.06.2013 kella 01:37-08:28 teostatud kõnede positsioneering näitab selgesti, et süüdistatava väide tema viibimiskoha kohta ei vasta tõele. Samas on kohus jätnud tähelepanuta süüdistatava ütlused, mille kohaselt ei saa ta välistada, et viidatud ajavahemikul kasutati viidatud abonentnumbrit tema teadmata E J poolt. Süüdistatav on apellatsioonkaebuse kujundamise juures märkinud, et E J on isiklikult tuttav E K’iga (tel. XXXXX), kuna süüdistatav isiklikult oli neid varem tuttavaks teinud. Seega saab sideandmete vaatlusprotokolliga tuvastada üksnes abonentnumbri kasutamise koha, kuid mitte süüdistatava viibimiskoha nende kõnede tegemise ajal. 4.2. Kaitsja on seisukohal, et Saviliiva XX varguse episoodis viitavad süüdistatava süü tõendamatusele järgmised asjaolud: 3
(8)4.2.
  1. M K ütluste kohaselt jõudsid nad Saviliiva tänavale 08.06.2013 kella 00.30-01.30 paiku. Sideettevõtjalt saadud andmete vaatlusprotokollist nähtub, et süüdistatav viibis 07.06.2013 kell 23.37 Tallinna südalinnas, millest Saviliiva XX asuva hooneni on ligikaudu 11-12 km. M K ütlustest tulenevalt toimus liikumine kesklinnast Saviliiva XX asuva elamu juurde jalutades. Keskmise tempoga kõndides kuluks sellise vahemaa läbimiseks ligi kolm tundi. Seega on eluliselt väheusutav, et alkoholijoobes süüdistatav suutnuks M K poolt kirjeldatud ajal ja viisil jõuda Saviliiva XX asuva elamu juurde. 4.2.
  2. Maakohus on M K ütlustele toetudes leidnud, et süüdistataval tasus pärast varguse toimepanemist Statoilist ostetud kaupade eest 50 eurose kupüüriga, mis tõendaks nagu pärast Saviliiva tee majas viibimist tekkinuks süüdistataval just selline rahatäht, nagu kannatanult rahakotiga varastati. Samas on M K kohtus R K küsimusele vastates öelnud otse, et ei näinud millise kupüüriga süüdistatav maksis. Seega ei saa olla tõendatud, et süüdistataval maksis Statoili tanklas pärast väidetava varguse toimepanemist kannatanult varastatud sularahaga. Samuti ei saa teha sellest, et E J l ja M K l ei olnud enne süüteo toime panemist raha, järeldust nagu poleks seda olnud ka süüdistataval. Süüdistatava ütluste kohaselt viibis ta enne Haabersti Statoili suundumist ööklubis ning tarbis alkoholi, milleks on loogiliselt võttes ikkagi raha tarvis. 4.2.
  3. Toetudes kannatanu H R ning M K ütlustele asus kohus seisukohale, et süüdistatav avas eelnevalt kannatanu valdusest välja läinud võtmetega Saviliiva XX asuva eramu lukustatud ukse ning võimaldas E J l ning M K l elamusse siseneda. Samas selgub M K poolt R K küsimustele vastuseks antud ütlustest otseselt, et ta seisis maja taga ega saanud näha kes ja kuidas ukse avas. Samuti ei suutnud kannatanu H R tõsikindlat (üksnes oletab) välistada, et ei vahetanud eelnevalt elamu välisukse lukkusid. Samuti ei mäleta kannatanu H R kas ta lukustas ukse vaid üksnes eeldab seda. Seega ei ole tõendatud, et süüdistataval olid üldse võtmed, mis olid eelnevalt kannatanu H R valdusest eelnevalt välja läinud ning avas nendega Saviliiva XX asuva elamu ukse. 4.2.
  4. Kohus on otsuse tegemisel toetunud M K ütluste olustikuga seostamise protokollile, milles M K näitab millist teed pidi ta koos E J ning süüdistatavaga liikus Saviliiva XX asuva elamu juurde. Samas nähtub protokollist, et M K juhatab menetlejad Rannamõisa teele ning seejärel palub keerata paremale Saviliiva tänavale. Samas tuleb arvestada, et Rannamõisa teelt ei ole otse võimalik Saviliiva tänavale keerata ning Rannamõisa teel on sisuliselt kolme erinevat teed pidi võimalik Saviliiva tänavale jõuda. Seega ei saa sündmuskoha olustikuga seostamine olla täiesti objektiivne ning püsib kahtlus, et selle läbiviimisel on isikut suunatud. 4.2.
  5. Kohus on otsuse tegemisel lähtunud M K ütluste olustikuga seostamise protokollis M K poolt antud selgitusele selle kohta, et süüdistatav võttis enne teisele korrusele minekut kaasa noa. M K on kohtus andnud ütlusi, millest nähtub selgesti, et tema ei näinud nagu oleks keegi varguse toimepanemisel noa võtnud. Sama kinnitab E J oma ütlustes. Seega ei ole tõendatud, et süüdistatav võttis enne Saviliiva XX asuva hoone teisele korrusele siirdumis kaasa kööginoa. 4.
  6. Kaitsja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust, jättes kohtuotsuse liitkaristuse kohaldamise osas põhjendamata. Tulenevalt KarS § 63 lg 2 mõistetakse kuritegude reaalkogumi korral iga üksiku kuriteo eest eraldi karistus ning seejärel ärakandmisele kuuluv liitkaristus. Kohus on antud juhul mõistnud süüdistatavale liitkaristuseks 2 aastat ja kuus kuud vangistust, jättes samas avamata, milline on karistusmäär kuritegude lõikes eraldivõetult. KarS § 63 lg 2 sätestatud reegli järgimata jätmine ei võimalda analüüsida ega kontrollida liitkaristuse kujundamist. 4.
  7. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust jättes hagi tagamise abinõu jõusse ilma, et oleks süüdistatava suhtes esitatud tsiviilhagid rahuldanud. Maakohus on oma otsuse resolutsioonis asunud seisukohale, et süüdistatava vara jääb aresti alla kuni kannatanute tsiviilhagide täitmiseni. Samas ei ole kohus oma otsuses võtnud seisukohta kas ja millises ulatuses süüdistatava suhtes esitatud hagid rahuldatakse. 4
(8)Tulenevalt KrMS § 313 lg 1 punktist 10 tulenevalt peab kohtuotsuse resolutiivosas märkima otsuse tsiviilhagi rahuldamise kohta. Vastavasisuline otsustus ei tulene ka kohtuotsuse põhiosast. Sellest lähtuvalt puudub igasugune alus tsiviilhagi tagamise abinõude kehtima jätmiseks. 4.
  1. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 15.12.
  2. a otsus täies ulatuses ning teha uus otsus, millega mõista Vladimir Vähhe talle esitatud süüdistuses märgitud kuritegudes õigeks; jätta H R´i, S E ning A S´i tsiviilhagid Vladimir Vähhe suhtes läbivaatamata. KOHTUISTUNG
  3. Kohtuistungil jäi kaitsja apellatsioonis avaldatud seisukohtade juurde. Süüdistatav toetas kaitsja poolt esitatud apellatsiooni ning palus see rahuldada. Prokurör vaidles kaitsja apellatsioonile vastu ning palus jätta esitatud apellatsioon rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  4. Kohtukolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsja apellatsioonis toodud seisukohtadega, leiab, et apellatsiooni väited V. Vähhe süüdimõistmise ja temale karistuse mõistmise osas kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud.
  5. Kohtukolleegium on seisukohal, et hinnanud tõendeid nende kogumis, maakohus on jälgitavalt ja veenvalt toonud otsuses välja oma siseveendumuse kujunemise käiku Vladimir Vähhe süüdioleku osas sõiduauto Ford Transit, reg nr XXXXX ja seal olnud esemete varguse episoodis. Ringkonnakohus leiab, et ükski kaitsja apellatsioonis toodud argument ei lükka ümber maakohtu järeldusi, et Vladimir Vähhe süü nimetatud kuriteo episoodi toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud. 7.
  6. Esitatud apellatsioonis kaitsja märgib, et Ford Transitist võetud DNA proovidega tuvastati süüdistatava Vladimir Vähhele mitte kuuluv kolmanda isiku DNA profiil (Ekspertiisiakt 13E-GE0752). Sellest tulenevalt on tõenäoline, et varastatud sõidukit ei juhtinud süüdistatav vaid menetluses tuvastamata kolmas isik. Kohtukolleegium sellise kaitsja järeldusega ei nõustu ning osundab, et vastavalt kaassüüdistatav E J maakohtus antud ütlustele Vladimir Vähhe oli kaubiku roolis, tema istus kõrval. ( T I lk 65). Kaubiku roolilt võetud proovist saadi DNA osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. V. Vähhe pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. (T I lk 201). Kohtukolleegium on seisukohal, nimetatud tõend mingil juhul ei lükka ümber süüdistuse versiooni, et V. Vähhe oli kaubiku roolis, kuna kaubiku roolist saadud segaprofiilist ei saanud teha usaldusväärseid järeldusi. Küll aga ei toeta nimetatud tõend kaitsja versiooni sellest, et roolis oli keegi kolmas isik. Pealegi, süüdistatav V. Vähhe tunnistas ise maakohtus, et vargusele järgnenud hommikul käis ta koos E J Laagris Ford Transiti juures ning katsus ka auto ust, seega ei olnud põhimõtteliselt välistatud, et V. Vähhe bioloogiline materjal võis jääda nimetatud auto külge. 7.
  7. Väärib tähelepanu, et kaassüüdistatav E J oli maakohtus ristküsitletud V. Vähhe juuresolekul ja süüdistatav V. Vähhe kohtumenetluse poolena ei kasutanud oma õigust kaassüüdistatavat küsitleda ei ise ega oma kaitsja vahendusel. Esitatud apellatsioonis kaitsja ei too välja ühtegi argumenti, miks kaassüüdistatav E J andis või oli sunnitud andma V. Vähhet rõõnavaid ütlusi. E J ristküsitlemise käigus keegi menetlusosalistest tema ütluste usaldusväärsust kahtluse alla ei seadnud ega taotlenud tema poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamist nende usaldusväärsuse kontrollimiseks. 5
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.