1-16-7227/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-7227 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2017 määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne K.B osas Süüdimõistetu K.B (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. septembri 2016 otsusega tunnistati K.B süüdi KarS § 424, § 121 lg 2 p-de 2,3, § 199 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi. KarS § 68 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel karistati teda vangistusega 11 kuud ja 25 päeva. Vangistus jäeti KarS § 74 lg-te 1,3 alusel tingimisi kohaldamata 1-aastase katseajaga KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud tingimustel. Kriminaalhooldus algas
6. septembril
9. detsembril 2016 saabus Viru Maakohtule kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne K.B-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldaja märgib, et K.B on korduvalt rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
10. oktoobril
11. toimunud esimese rikkumise järel esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga määrata K.B-le sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine ning pikendada katseaega 3 kuu võrra.
12. oktoobril 2016 toimunud teise rikkumise järel taotles kriminaalhooldaja kohtule esitatud erakorralises ettekandes K.B karistuse täitmisele pööramist, kuna viimane rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ning tema suhtes oli algatatud kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi. Kohus jättis taotluse rahuldamata. Sel korral on K.B taas rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning taas on tema suhtes algatatud kriminaalasi KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi.
13. Viru Maakohtu
14. jaanuari 2017 kohtumäärusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati K.B-le mõistetud karistus 11 kuud ja 25 päeva karistust täitmisele. K.B suhtes valiti kuni käesoleva lahendi jõustumiseni tõkend vahistamine ja ta saadeti karistust kandma. Karistuse algusajaks luges kohus
15. jaanuari
16. Süüdimõistetu on oma käitumisega järjepidevalt näidanud, et ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Kohus ei näinud ühtki põhjust, millisel jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Lühikese aja jooksul on K.B toime pannud kolm samalaadset rikkumist. Sellises olukorras ei ole kriminaalhoolduse jätkumine enam põhjendatud.
17. Viru Maakohtu määruse peale esitas edasikaebuse K.B, kes taotleb Viru Maakohtu
18. jaanuari
19. a määruse tühistamist ning karistuse asendamist teistsuguse karistusega. K.B märgib, et tal on alaealine poeg, kellega ta elas kuni vahistamiseni koos ja kes oli tema täielikul ülalpidamisel. Karistuse täitmisele pööramisel kaotab K.B ametliku töökoha. Samuti on oht kaotada elukoht. K.B tunnistab, et rikkus kohtu nõuet mitte tarvitada alkoholi ning kahetseb seda. K.B soovib olla oma asja arutamise juures ringkonnakohtus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.
21. Esmalt märgib apellatsioonikohus, et jätab K.B taotluse tema isiklikuks osalemiseks määruskaebuse läbivaatamise juures ringkonnakohtus rahuldamata. Nimelt näeb KrMS § 390 lg 3 ette, et ringkonnakohus vaatab määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses, kui tegemist ei ole KrMS § 390 lg-tes 4 või 41 sätestatud juhtudega. Viimase juhtumiga käesoleval juhul tegemist ei ole.
22. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et talle etteheidetavad rikkumised on aset leidnud. Kaebuse keskseks teesiks on, et karistus tuleks jätta täitmisele pööramata, kuna selle tagajärjel kaotab määruskaebuse esitaja elu- ja töökoha ning kannatab poeg, kes on K.B ülalpidamisel. Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 74 lg 4 loetleb kolm alternatiivset võimalust, kuidas kohus saab reageerida süüdimõistetu poolt talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja/või kohustuste täitmata jätmisele. Nendeks on täiendavate kohustuste määramine vastavalt § 75 lg-s 2 sätestatule, katseaja pikendamine kuni ühe aasta võrra või karistuse täitmisele pööramine. Karistuse asendamist muude alternatiivsete karistustega KarS § 74 lg 4 ette ei näe. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on põhjendatult K.B poolt käitumiskontrolli tingimuste rikkumise õigusliku tagajärjena võimalike meetmete hulgast kohaldanud just karistuse täitmisele pööramist. K.B on lühikese aja jooksul toime pannud kolm samalaadset rikkumist, mis teeb kriminaalhoolduse jätkumise tema suhtes võimatuks. Rikkumiste toimepanemine algas juba katseaja alguses ning tegemist on raskete üleastumistega. K.B-le on korduvalt antud võimalus tegeleda probleemkäitumisega, ent ta ei ole valmis oma elustiili muutma. Asjaolu, et K.B karistuse kandmisele asumisega kaasnevad võimalikud negatiivsed tagajärjed tema eraelule, on kahtlemata asjaoluks, millele K.B pidanuks mõtlema enne järjekordse rikkumise toimepanemist.
23. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ 2 /allkiri/ 2 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 Aarne Sarjas 3 Mati Kartau