1-16-7227/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-7227 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.08.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu I.M , isikukood XXX, karistust Viru Vanglas Kaitsja RESOLUTSIOON kannab määratud kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta I.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja määrata tema poolt I.M-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 72 eurot (sh kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 60 eurot, käibemaks 12 eurot). Välja mõista I.M-ilt kriminaalmenetluse kulud: 72 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. I.M tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700060209 ning selgitus „I.M 116-7227 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. I.M tunnistati süüdi Viru Maakohtu 06.09.2016 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 199 lg 1, § 266 lg 2 p 1, § 424 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel vangistusega 11 kuud 25 päeva. Viru Maakohtu 06.01.2017 määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa, 11 kuud 25 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise algus 05.01.2017 ja lõpp 30.12.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 03.07.
3. Kinnipidamisasutusest I.M-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Seoses sellega, et isikul on alla 1-aastane karistus, ei ole koostatud ka individuaalset täitmiskava. Vabanemisel asub elama aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku teostatud kodukülastus nimetatud aadressile ei olnud tulemuslik, sest keegi ei vastanud ning ametnikul puudus võimalus saada ülevaade korterioludest. Enne vangistust elas samal aadressil, väidetavalt on tegemist süüdimõistetu enda korteriga. I.M sündis ja elas xxx, kus lõpetas ka 10 klassi. Peale seda edasi õppima ei läinud, eelistas asuda tööle. Riigikeelt ei valda. Süüdimõistetu on töötanud ametlikult ehitusel Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Hiiumaal. Täitise andmetel on võlgnevusi seisuga 30.05.2017 summas 2511,61 eurot. Vabanemisel soovib minna tagasi tööle firmasse OÜ xxx, on kindel, et võetakse tagasi, garantiikirja ei ole. Lähedastest on isikul ema, kes elab xxx ja kaks õde, kes elavad xxx ning
4. a sündinud poeg. Suhted ema ja õega puuduvad, telefoniteel suheldakse kord aastas. Elukaaslasega suhted segased. Alkoholi tarvitanuna käitub elukaaslase suhtes vägivaldselt, samuti toime pannud muid süütegusid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 45%. Tulenevalt eelnevast ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu lähedasteks ema, õde ja poeg. Telefoni teel suhtleb ema ja õega. Vabanemisjärgne elukoht on aadressil xxx. Nimetatud aadressile ei õnnestunud kodukülastust teostada, sest kriminaalhooldusametnik ei pääsenud majja. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Kriminaalhooldusametnik lisab, et isik on korduvalt kasutanud lähedaste suhtes vägivalda, praeguste kuritegude puhul süüd ei tunnista. Prokurör (oma kirjalikus seisukohas tl …) ei toeta I.M-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokuratuuri hinnangul ei esine I.M-i puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise huvides ligikaudu 4 kuud enne karistusaja lõppu tingimisi enne tähtaega vabastada. Muuhulgas ei leia prokuratuur, et 2 kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Isik on impulsiivne, tegutseb mõtlematult ja vastutustundetult. Kuritegude põhjuseid ja ajendeid ei tunnista, mistõttu on ilmne, et isikul on kuritegelikud hoiakud. Muuhulgas ilmestab teiste süüdistamine ja kriitika puudumine enda tegude suhtes motivatsiooni puudumist kuritegelikust käitumisest loobumiseks, mistõttu on tõenäoline, et I.M ei ole suuteline alluma nõuetele tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral (isik on varem korduvalt rikkunud ka kriminaalhooldusnõudeid). Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et I.M-i uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi kuritarvitamine. Ohtu, et I.M vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub kindlasti välistada ei saa. Käesolevaks ajaks kantud vangistus ei ole piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine ei oleks I.M-i puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Ei saa jätta ka tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on I.M kõrgohtlik, seda eriti konkreetse isiku suhtes (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 43% ja 45%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. I.M-i vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. I.M selgitas kohtuistungil, et ta sooviks vabaneda enne tähtaega ja edaspidi teeks vajalikke püüdlusi kriminaahooldusnõuete järgmiseks. Ta ei arva, et tal oleks probleem alkoholi tarvitamisega… Kaitsja on seisukohal, et isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on kõik alused olemas. Isikul on elu- ja töökoht. Ta on teinud järeldusi oma käitumisest ja edaspidi ilmselt loobub alkoholist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et I.M tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. I.M xxx omandanud põhihariduse ja lõpetanud
5. klassi. Pärast seda asus tööle. Ametlikult on töötanud ehitusel Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Hiiumaal. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et I.M on 6 korda kriminaalkorras karistatud, hetkel on 1 kehtiv kriminaalkaristust. 3 Kinnipeetaval on 2 kehtivat väärteokaristust: 1 liiklusalase rikkumise ja 1 võõrast hoonest lahkumise nõude täitmata jätmise eest. Käesoleval hetkel kannab I.M liitkaristust kehalise väärkohtlemise, varguse, valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatava ruumi tungimise ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Sealjuures on oluline, et kehalise väärtkohtlemise episoodis on süüdimõistetu korduvalt löönud oma elukaaslast ning aspekt, et isikule tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele. Käesoleva vangistuse jooksul ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava, kuna vangistust on sedavõrd lühikese pikkusega. Puuduvad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetul puudub kehtiv isikut tõendav dokument, kuid mida kohus ei pea absoluutseks takistuseks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel, sest ennetähtaegsel vabastamisel on kinnipeetaval võimalik oma isikut tõendada ka vabanemisõiendiga. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda korterisse aadressil Kalevi 35-64 Kohtla-Järve. Puuduvad andmed korteri kohta, sest kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud kodukülastust teostada. Süüdimõistetul puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht, kuigi tema ütluste kohaselt võetakse ta tagasi ettevõttesse OÜ xxx. Täitise andmetel on võlgnevusi seisuga 30.05.2017 summas 2511,61 eurot. Süüdimõistetu lähedasteks on ema, õde ja poeg. Telefoni teel suhtleb ema ja õega. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne võimalik elu- ja töökoht, lähedaste toetus ning ta on kinnipidamisasutuses hästi käitunud. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole siiski õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb juba 30.12.2017, s.o pisut vähem kui viie kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise 4 võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (võimalik elu- ja töökoht, lähedaste olemasolu ja hea käitumine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd I.M on kriminaalkorras karistatud ja viimane kriminaalhooldus osutus ebaõnnestunuks ( seda vaatamata sellele, et algul pikendati isikule katseaeg, teisel korral jäeti ametniku taotlus rahuldamata ja võimaldati jätkata kriminaalhooldusega ), näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Isiku sügavaks probleemiks on alkoholi tarvitamine, sellest tulenev agressiivsus ja oma probleemi eitamine. Karistuse täitmisele pööramise määrusest nähtub (tlk 16-20), et isik on korduvalt rikkunud kohtu määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohtu hinnangul suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu ka isiku käitumine alkoholi mõjul, millest tulenevalt muutub ta agressiivseks. Samuti ei ole vähetähtsad ka täitmata nõuded ja asjaolu, et kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht (esitatud ei ole garantiikirja). Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu I.M-i temale Viru Maakohtu 06.09.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 5