Obsah (4)

§ 121§ 64§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-16-7227 Määruse tegemise aeg ja koht 21. novembril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu , tõlk Riina

§ 121

lg 2 p 2, 3, § 199 lg 1, § 266 lg 2 p 1, § 424 järgi ning

§ 64

lg 1, § 68 lg 1 alusel karistati vangistuse 11 kuud 25 päeva.

§ 74

lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele ei pöörata, kui U .R 1 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75

l g 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning

§ 75lg p 2 kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Otsus jõustus 22.09.2016 . Kriminaalhoolduse algus 22.09.2016 ja lõpp 06.12 .2017 (tl 69). 14.10.2016 sai Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Anastassia Pospelova Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonnast teate, millest selgus, et U .R-i , suhtes on alustatud 12.10.2016. kriminaalmenetlus nr 16244001313

§ 121

lg 2 p 2,3 tunnustel selles, et 12.10.2016 kell 15:30 aadressil xxx linn Ida-Viru maakond U.R olles alkoholijoobes kägistas endist elukaaslast kaelast, haaras ja raputas jopest, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. U .R toimetati arestimajja, kus tal tuvastati 1,197mg/l suurune joove (tl 13-16). 20.10.

1. antud kirjalikus seletuses U .R selgitas, et 12.10.
2. saatis hommikul lapse kooli ja läks ise tööle. Töölt tuli kella 14:00 aeg ja naaber rääkinud U .R-ile , et tema elukaaslane rääkis naabritele, et nad räägiksid, et U.R ei ole kõik korras, et muusika 1 mängib valjult ja, et ta tarvitab igapäev alkoholi. Seoses sellega U .R tarvitas alkoholi, kuid elukaaslane xx xx sai sellest te ada ja kutsus välja politsei. Samas seletuses selgitas, et 13.10.
3. ei saanud ta registreerimisele tulla, kuna viibis politseis (tl 17). Esmakohtumise ajal 30.09.2016 U .R-ile selgitati põhjalikult kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. U. R kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad (tl 10). U.R-i katseaeg on alles alguses, kuid juba praeguseks ajaks on ta teist korda rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Temaga on vesteldud registreerimiste ajal alkoholi tarvitamise põhjustustest ja sellega kaasnenud tagajärgedest. Vestluste ajal toob pidevalt välja põhjusi mis on põhjend amatud ja oma süüd ta nendes olukordades ei tunnista. Pigem süüdistab oma elukaaslast ja selgitab, et ei mõista miks ta alati tahab U.R mustata. Kinnitab, et ta ei ole oma elukaaslase suhtes vägivalda kasutanud. Samas aga politsei päringust sel gub, et U .R-i suhtes on algatatud uus kriminaalmenetlus

§ 121lg 2 p 2,3 tunnustel, sama teo eest on karistatud ka käesoleval ajal.

Eeltoodust tulenevalt leiab kriminaalhooldusametnik, et U.R-i suhtumine katseaja nõuetesse on mitter ahuldav. Süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei ole valmis muutma enda elustiili ning tingimisi karistuse kohaldamine ei ole tema puhul otstarbekas. Juhindudes

§ 74lg 4 ja Kr

HS § 31 lg 1, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata U.R-i karistus täitmisele , kuna isik rikub teadlikult talle määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi, tuues välja põhjendamatuid ja endast sõltumatuid olukordi, mis teda tarvitama sunnivad. Samuti on katseajal toime pannud uue kuriteo mille suhtes on algatatud uus kriminaalmenetlus. U.R selgitas kohtuistungil, et ta tunnistab rikkumist, sest tal on oma naisega ebarahuldavad suhted ja ta tõepoolest tarvitas alkoholi ja järgmisel päeval ei saanud tulla registreerimisele, sest seoses konfliktiga viibis politseis. Tema ja naine elavad ühes trepikojas, kuid erinevates korterites. xxx laps elab koos temaga. Ta töötab xxx ja seal on range kontroll joovbeseisundi kohta. Ta kasvatab ise poega. See oli ainuke juhtum, kui ta tarvitas alkoholi, oli raske naise käitumise üle alada. Ta saab oma veast aru ja edaspidi ei tarvita alkoholi. Selleks.

§ 74

lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.. Vastavalt

§ 74

lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt Kr

MS § 428 lg 1,

§ 74

lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga selles osas, et U .R on rikkunud 13.10.2016 registreerimiskohustust , jättes kriminaalhooldusametniku juurde ilmumata (tl 4). 2 Samuti on süüdimõistetu rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning Jõhvi politseijaos konna ennetus-ja menetlustalituse juht Ene Muttika on nimetatud rikkumise kohta väljastanud 14.10.2016 teatise nr 2.1-6/5601-1. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku ettekandega selles osas, et nimetatud rikkumistele tuleb reageerida. Samas leiab kohus, et rikkumised ei ole iseenesest nii suured, et U.R-ile mõistetud karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetut ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kriminaalhooldus on siiani kulgenud küll mõningate probleemidega, kuid isik on olnud siiski püüdlik kontrollnõuete ja kohustuse täitmisel. Süüdimõistetu omab käesoleval ajal töökohta, mida kohus loeb positiivseks asjaoluks. Samuti ei ole kohtule esitatud dokumente, et süüdimõistetu poolt katseajal alkoholi tarvitamine oleks korduv. Kriminaalhooldus on kestnud veel lühikest aega, et tuleks kohe otsustada vangipaneku üle. Isiku suhtumine oma rekkumisse on tauniotav,ja kohtu arvates tuleb anda isikule võimaluse jätkata kriminaalhooldusega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks käesoleval juhul ennatlik. Kriminaalhoolduse mõte on ennekõike suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Arvestades senist kriminaalhoolduse kulgu, tuleb kriminaalhooldusalusele anda veel üks võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks. Isikut on võimalik mõjutada täiendavate kohustuste määramisega, milleks on näiteks erinevate sotsiaalprogrammide läbimise kohustuse määramine ja nende läbimisele kohustamine või katseaja pikendamine. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes

§ 74lg 4, Kr

MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Jätta rahuldamata krimin aalhooldusametnik Anastassia Pospelova taotlus U.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 5 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Inna Kirsipuu kohtunik 3