1-17-7596/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7596 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri 2017 määrus I.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus I.J (ik XXX), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 13.09.2017 otsusega tunnistati I.J süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 06.09.2016 otsusega mõistetud ära kandmata karistuse võrra, s.o 11 kuud ja 25 päeva. I.J-ile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti I.J-ile 1 aasta 3 kuud ja 21 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.01.2017 ja lõpeb 26.04.
6. Viru Vangla esitas 20.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 27.12.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. Maakohus peab positiivseks, et I.J puuduvad kehtivaid distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda, mistõttu ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik. Seega ei ole I.J õiguskuulekusele orienteeritud isik.
9. Süüdimõistetul on olemas kindel elukoht. Samas on positiivselt toetavaid lähedasi I.J äärmiselt vähe ning arvestades isiku korduvkaristatust, on tema tutvusringkonnas pigem kriminaalkorras karistatud isikuid.
10. Maakohus peab negatiivseks, et I.J puudub vabanemise korral kindel töökoht. Samuti puudub tal konkreetne eriala ja tal on vähene haridus. Seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Töökoha puudumine suurendab maakohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski ja halvendab isiku majanduslikku toimetulekut. Seda eriti olukorras, kus I.J on tasumata nõudeid 1293,77 euro ulatuses ja isik on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid raha saamise eesmärgil.
11. Negatiivsena tõi maakohus veel välja kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumise, mis ei võimalda pärast vabanemist ametlikult tööle asuda, ennast Töötukassas arvele võtta ega taotleda pensioni ja/või sotsiaaltoetusi, mis omakorda halvendab isiku materiaalselt toimetulekut. Samuti on I.J probleeme alkoholi tarvitamisega, kuigi sõltuvust diagnoositud pole. Alkoholi tarvitamine on otseselt mõjutanud tema elukäiku, kuna alkoholi tarbimisel ja sooritatud kuritegude vahel on otsene seos – kuriteod (ka vägivallakuriteod) on toime pandud alkoholi joobes. Ka on I.J varem allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta on rikkunud katseaja tingimusi, jätkates mitte seadusekuulekat eluviisi ning rikkudes korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu I.J , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. I.J on seisukohal, et maakohtu määruses toodud andmed on ebaõiged. Maakohus ei ole analüüsinud kõiki ennetähtaegse vabastamise kasuks rääkivaid argumente, vaid on üksnes tuginenud vangla iseloomustuses esitatud valeandmetele.
13. I.J on kinnipidamiskohas viibinud ühe aasta ning tal ei ole selle aja jooksul olnud ühtegi rikkumist ning vanglaametnike poolseid etteheiteid. I.J ei kasuta kinnipidamiskohas olles ebatsensuurseid sõnu, kuna teda on nii kasvatatud ja tal on välja kujunenud sellekohane harjumus. Hea käitumine kinnipidamiskohas on Riigikohtu määruse nr 3-1-1-91-06 alusel kaalukaks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel.
14. Prokuratuur viitab samuti vangla poolt välja toodud argumentidele, et I.J on ühiskonnale ohtlik ning korduvalt karistatud. Kuid need karistused on ammu kustunud, kuna neist on möödas juba 15 aastat. Sellest hoolimata tõi vangla need tema iseloomustuses välja eesmärgiga luua I.J-ist kurjategija kuvand.
15. Maakohus toob määruses välja, et I.J ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust, kuid sellest hoolimata tugineb faktile, et I.J on alkoholijoobes pannud toime kuritegusid. P. 2 I.J ei eita, et ta on kaks kuritegu toime pannud alkoholijoobes, kuid ülejäänud aja ta töötas ja elas seadusekuulekat elu.
16. Ühtlasi leidis maakohus, et I.J puudub töökoht, haridus ja konkreetne eriala. Ka siinkohal on kohtule esitatud ebaõiget informatsiooni. Enne vahistamist oli I.J olemas kindel töökoht. Samuti lõpetas I.J 2016 a. Palamuse puukooli ning tal on elukutsena lukksepa ja betoneerija eriala. Vabanemise korral asub I.J ehitusalasele tööle OÜ-sse R.
17. Samuti toob I.J välja, et lähedastest on tal kaks õde, kellega ta igapäevaselt suhtleb. Samuti on I.J alaealine poeg, kes elas enne süüdimõistetu vahistamist koos temaga, kuna I.J-i materiaalsed tingimused olid paremad kui tema endisel elukaaslased.
18. Mis puudutab peatselt kehtivuse kaotavat isikut tõendavat dokumenti, siis vabanemise korral kavatseb I.J uue dokumendi teha.
19. Samuti ei saa I.J sellest aru, kuidas on võimalik, et kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristusi omamata uute kuritegude toimepanemise tõenäosus kasvab.
20. Vabanemise korral on I.J olemas elukoht ning ta soovib tööd teha ning oma poega kasvatada ning toetada. Ringkonnakohtu järeldused
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta I.J vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kolleegium vaid järgmist.
22. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et maakohus ei ole otsustuse tegemisel tuginenud Viru Vangla iseloomustuses toodud uue kuriteo toimepanemise riskiprotsentidele (tl 6). Ka ringkonnakohus ei võta ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse vangla iseloomustuses toodud uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskiprotsente. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud (vt Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170, p 23).
23. Samuti leiab I.J, et vangla iseloomustuses on märgitud ning maakohus on välja toonud, et teda on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, kuigi enamik karistustest on kustunud (vaata käesoleva määruse p 4). Ringkonnakohus, tutvudes I.J-i karistusregistri väljavõttega, leiab, et I.J on üksnes kaks kehtivat kriminaalkaristust. Seega on maakohtu poolt I.J-i kriminaalkaristuste koguarvu väljatoomine ekslik, kuid tegemist ei ole veaga, mis tingiks maakohtu määruse tühistamise ja I.J-i ennetähtaegse vabastamise.
24. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning I.J-i ennetähtaegseks vabastamiseks.
25. Maakohus on kogumina arvesse võtnud nii I.J positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning neid analüüsides leidnud, et I.J-i isik ja tema varasem elukäik ning kuritegude toimepanemise asjaolud välistavad käesoleval juhul süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise, missuguse järeldusega nõustub täiel määral ka 3 kriminaalkolleegium. Seega on maakohus veenvalt põhjendanud, miks I.J tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta.
26. I.J leiab kaebuses, et tema iseloomustamiseks on võimalik välja tuua palju positiivset, millele maakohus ei ole tähelepanu pööranud (kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristuste puudumine; kindel elukoht; omab erinevaid kutseoskuseid, tänu millele on võimalik vabaduses leida töökoht; alaealise poja olemasolu). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole tegemist selliste erandlike asjaoludega, mis tingiksid I.J-i ennetähtaegse vabastamise. Eelkõige on ringkonnakohus seisukohal, et I.J-i puhul eksisteerib oht, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Nimelt, kuna varasemalt ei ole kindla elu – ja töökoha ning alaealise poja olemasolu hoidnud ära I.J-i poolt uute kuritegude toime panemist, siis ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et süüdimõistetu oleks ka seekord suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Õige on ka maakohtu poolt toodu, et kuna I.J on rahalisi nõudeid 1293,77 euro ulatuses ja isik on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, siis ei ole välistatud, et isik jätkab majanduslike raskuste ilmnemisel taas varguste toimepanemist. Samuti ei ole võimalik tähelepanuta jätta, et I.J rikkus kriminaalhooldusel viibides kohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu pöörati temale mõistetud vangistus täitmisele. Samuti pani I.J käesoleva kohtuotsuse aluseks olevad teod toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal, muuhulgas oli üks toimepandud kuritegudest taaskord kehaline väärkohtlemine.
27. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et I.J-i ebaõnnestunud kriminaalhooldusel viibimine ning katseajal uue kuriteo toimepanemine viitavad tõsiasjale, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne, mis aga omakorda suurendab vabaduses uue kuriteo toimepanemise ohtu. I.J ei ole hoolimata varasemalt mõistetud korduvatest karistustest ning kinnipidamiskohas viibimistest vajalikke järeldusi teinud, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul kriminaalhoolduslike vahenditega I.J-i käitumist õiguskuulekuse suunas võimalik mõjutada. Seega ei ole I.J-i ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 27.12.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas