1-17-7596/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. detsember 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-7596 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Riina Palmi Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.P , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 05.01.2017 ja lõpp 26.04.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.12.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta M.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja M.P-le. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 13.09.2017 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja kohus mõistus talle karistuseks 4 kuud vangistust. KarS 1 § 65 lg 2 kohaselt suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 06.09.2016 kohtuotsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse 11 kuud ja 25 päeva vangistust võrra, mõistes M.P-le liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 12.10.2016-13.10.2016, s.o 2 päeva ja 30.11.2016 – 01.12.2016, s.o 2 päeva, kokku 4 päeva ning mõistis lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 05.01.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla M.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung M.P taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et tahab hakata elama koos oma pojaga juhul, kui too nõus on, lähedasteks on poeg ja Tallinnas elavad õed, elukaaslasele on vahel vanglast helistanud ja uurinud poja käekäigu kohta. Avaldas, et on kriminaalhooldusel ennem olnud ja käitumiskontrolli nõudeid rikkunud, kuid nüüd on aru saanud, et ei tasu vanglasse uuesti sattuda. Kinnitas, et tema arusaam maailma asjadest on muutunud. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta M.P ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega M.P kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. M.P käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on korduv, kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale käitumisele kuigi taas on lisandunud vägivalla komponent. Soodusteguriks on alkohol. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama tuttavale kuuluvasse korterisse aadressil xxxx xxxx. Kodukülastust sellesse korterisse teha ei 2 õnnestunud, isik, kelle käes korteri võtmed on, telefonile ei vastanud, küll aga on korteriomanik kinnipeetava sinna elamaasumiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustik on äärmiselt kitsas: emaga on kontaktid harvad, isa on surnud, õdesidvendasid pole. Ainsana on head suhted pojaga. Seega positiivselt toetavaid lähedasi on kinnipeetaval vähe või puuduvad nad üldse. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega võimalik suhtlemine ei aita kohtu hinnangul positiivselt kaasa kinnipeetava taasühiskonnastumisele. Negatiivseks saab lugeda seda, et kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Isikul puudub ka konkreetne eriala ja tal on vähene haridus (10 klassi). Seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Töökoha puudumine suurendab kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski ja halvendab isiku majanduslikku toimetulekut ning seda olukorras, kus M.P on tasumata nõudeid 1293,77 eurot ja isik on varem toime pannud varavastaseid kuritegusid raha saamise eesmärgil. Lisaks on kriminaalhooldusametnik välja selgitanud, et M.P puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Eelnimetatud asjaolu ei võimalda isikul peale vabanemist ametlikult asuda tööle või registreeruda Töötukassas või taotleda pensioni ja/või sotsiaaltoetusi, mis omakorda halvendab isiku materiaalselt toimetulekut. M.P on probleeme alkoholi tarvitamisega, kuigi sõltuvust diagnoositud pole. Alkoholi tarvitamine on otseselt mõjutanud tema elukäiku, kuna alkoholi tarbimisel ja sooritatud kuritegude vahel on otsene seos – kuriteod (ka vägivallakuriteod) on toime pandud alkoholi joobes. Kinnipeetav ise probleemi ei tunnista. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi (kuri)tarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. Vangla iseloomustuse kohaselt võib M.P käituda impulsiivselt, tema oskus lahendada probleeme on kesine. Samalaadsete süütegude kordumine viitab sellele, et isik ei ole võimeline oma vigadest õppima, ta ei oska oma emotsioonidega toime tulla, mis omakorda seab kahtluse alla tema võimekuse ja motiveerituse tingimusteta alluda karmile korrale tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgselt vaatamata sellele, et kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ka on M.P varem allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta on rikkunud katseaja tingimusi jätkades mitteseadusekuulekat eluviisi ning rikkudes korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et varasem käitumiskontrollile allutamine ei ole M.P-le positiivset mõju avaldanud ning isik ei ole õigustanud kohtu usaldust kanda 3 oma karistust vabaduses. Kohtul puudub ka seekord veendumus, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Teiste inimeste elu, tervise ja vara ning nende turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta M.P vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kinnipeetav saab vanglas karistuse lõpuni kandmise korral kinnistada oma positiivseid hoiakuid (õiguskuulekas käitumine – distsiplinaarkaristuste puudumine, alkoholi tarbimise võimatus – sellest võõrdumine jne). Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
5. detsembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 27.12.2017 kohtumäärus 1-17-7596 jõustus 15.03.2018 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 4