lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks Prokurör Süüdistatav Martin Rand isikukood: 39007256520; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxx;xxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx); emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 14.03.2019. a otsusega
lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega;
alusel kamdmata karistus 5 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti
Katseaeg lõppes 13.10.
2.
– 20.02.2023, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Martin Rannal tuleb ära kanda veel 9 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.
lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 298 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest. 1 4.
lg 4 alusel kohustada Martin Randa järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil
Martin Rand peab: 4.
lg 2 p 8 alusel kohustada Martin Randa üldkasuliku töö tegemise perioodil osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. 6.
lg 4 alusel kohustada Martin Randa registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames Tartu Ülikooli Kliinikumis, Lõuna-Eesti Haiglas, Pärnu Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Raplamaa Haiglas, Valga Haiglas, Kuressaare Haiglas, Viljandi Haiglas, OÜ-s AJK Kliinik või Narva Haiglas ja läbima teenuse meditsiiniasutusest saadud ajal. 7.
lg 4 alusel kohustada Martin Randa tegema peale kohtuotsuse jõustumist kuni üldkasuliku töö tegemise perioodi lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest. Esimesel kolmel kuul tuleb vereanalüüs teha kord kuus ja alates neljandast kuust kord kvartalis, s.o iga kolme kuu tagant. Vereanalüüside näidud peavad kõikidel kordadel olema 50mg/mL või väiksemad. Martin Rand peab esitama vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule eelnevalt kokkulepitud ajal.
lg 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda Tartu Maakohtu 14.03.2019. a otsusega, juhtis 19.02.2023 kella 01.18 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,18 milligrammi alkoholi. M. Rand sõitis esmalt xxxxxxxxxxxxxx seejärel keeras xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ta sai politseilt peatumismärguande xxxxxxxx, peatus ta alles xxxxxxxx politseipoolse sundpeatamise tulemusel. Oma teoga rikkus M. Rand liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani M. Rand toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Martin Rand ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Rand tuleb süüdi tunnistada
lg 2 järgi ja teda tuleb karistada 10-kuulise vangistusega.
Ranna eelvangistuses viibitud aeg 19. – 20.02.2023, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 9 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 298 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud.
Randa järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil
lg 1 pdes 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma
Samuti kohustada M. Randa
lg 4 alusel registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbima teenuse meditsiiniasutusest saadud ajal ning tegema peale kohtuotsuse jõustumist kuni üldkasuliku töö tegemise perioodi lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorse alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest. Esimesel kolmel kuul tuleb vereanalüüs teha kord kuus ja alates neljandast kuust kord kvartalis, s.o iga kolme kuu tagant. Vereanalüüsi näidud peavad kõikidel kordadel olema 50 ng/mL või väiksemad. Süüdistatav peab esitama vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule eelnevalt kokku lepitud ajal. Mõista M. Rannalt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja 3 tasu kohtueelses menetluses 81,30 euro ulatuses ja sundraha 543,75 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 625,05 eurot. Jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 81,30 euro ulatuses ja sundraha 543,75 euro ulatuses. Võimaldada M. Rannal tasuda menetluskulud summas 625,05 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. M. Rand tuleb süüdi tunnistada
Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 162,60 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 81,30 euro ulatuses ja sundraha 543,75 euro ulatuses, sest M. Ranna igakuine sissetulek on 260 eurot (osaline töövõimetus), tema igakuised väljaminekud on ca 260 eurot ja tal on tasumata rahalisi nõudeid ca 12 000 ulatuses. M. Rand teeb küll juhutöid, kuid neid pole iga kuu ja ta teenib juhutöödega vaid 100 – 200 eurot. Võimalusel aitab M. Randa ema ja majandusliku seisundi tõttu võtab M. Rand kiirlaene. M. Rannalt tuleb välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 81,30 euro ulatuses ja sundraha 543,75 euro ulatuses, s.o menetluskulud summas 625,05 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada M. Rannal tasuda menetluskulud kogusummas 625,05 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.