Obsah (12)

§ 371§ 168§ 663§ 657§ 654§ 37§ 59§ 462§ 328§ 477§ 171§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2023. a, Tallin

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidisb et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Keeldudes hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel eeldab kohus hagis esitatud väidete õigsust ja ei hinda tõendeid.

1. Kohus oli seisukohal, et hageja esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise ja vabandamise nõude aluseks on VÕS § 1047 lg 1, mis sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest 2 2-22-13262 ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega eeldab nimetatud sätte kohaldamine, et hageja kohta esitatud andmed on avaldatud.
2. Kohus oli seisukohal, et eeldades hagiavalduses esitatud väidete õigsust, ei ole käesolevas asjas hageja kohta andmeid avaldatud. Hageja tugineb sellele, et kostja avaldas tema kohta ebaõigeid andmeid teise tsiviilasja menetluses. Riigikohus on oma 25.09.
3. a otsuse nr 3-21-80-13 p-s 40 asunud seisukohale, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kolmandateks isikuteks on kõrvalised isikud, kellel puudub tavapäraselt õigus avaldatud andmetega tutvuda. Tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX tegi kostja hageja kohta väited teatavaks kohtule ja teistele menetlusosalistele, keda ei saa VÕS § 1047 mõttes käsitleda kolmandate isikutena (sellist seisukohta on toetanud ka Tallinna Ringkonnakohus nt oma 10.12.
4. a määruses tsiviilasjas nr 2-20-15027 ja 22.04.
5. a määruses tsiviilasjas nr 221-4096). Tegemist on isikutega, kellele saavad kohtumenetluses avaldatud väited teatavaks seonduvalt nende osalemisega menetluses või kohustusega vaidlus lahendada (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.
6. a määrust tsiviilasjas nr 2-20-2271).
7. Menetlusosalistel on õigus kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh andmeid kui faktiväiteid ja väärtushinnanguid ja teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda seisukohti ning tõendeid esitatud väidete või hinnangute kohta vahetult samas tsiviilasjas. Nähtuvalt hageja poolt kohtule esitatud 06.05.
8. a menetlusdokumendile taotles kostja Ü lepingulise esindajana hageja suhtes kohtupsühhiaatrilise-kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi teostamist. Kostja esitas ekspertiisitaotluses hageja poolt etteheidetu näol hinnangu hageja tegevusele, mille tõele vastavuse kontrolliks ta ekspertiisi teostamist taotles. Kohtumenetluses on tavaline, et pool/poole esindaja esitab teise poole suhtes väite, mille tõendamiseks võib taotleda ekspertiisi teostamist. Hagejal oli võimalus kostja väidetule vastu vaielda ja kostja väide ümber lükata tsiviilasja nr X-XX-XXXXX menetluses.
9. Kohus ei pidanud võimalikuks menetleda ka üksnes mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõuet, kuivõrd selle eelduseks on hageja õiguste rikkumine läbi ebaõigete andmete avaldamise, mida käesoleval juhul ei ole toimunud. Kuna kohtu hinnangul ei ole kohtule andmete esitamine käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses, vaid kohtumenetluses seisukohtade, sh faktiväidete esitamisega, mida reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik, siis ei ole hagejal hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Kohus jättis menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus kohtumäärus, millega kohustada maakohut võtma hagiavaldus menetlusse.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tähendab maakohtu poolt öeldu sisuliselt seda, et kohtumenetluses võivad isikud vabalt väljendada teiste isikute (eelkõige vastaspoole) suhtes kasvõi teadvalt ebaõigeid andmeid, aga selle vastu ei ole võimalik end kaitsta.
3. Hageja kohta on aga vandeadvokaat Y esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid ning nimetanud teda 06.05.
4. a taotluses psühhopaatiliseks isikuks, mille kohta Y ei esitanud ühtegi tõendit. 3 2-22-13262 Kuna tegemist oli hageja poja hooldusõiguse vaidlusega ning kohtumenetluse ajal muutus poja elukoht, siis tekkis olukord, kus lapse huvides oli mõistlik sõlmida kohtulik kompromiss. Seega Y teadvalt ebaõige väite avaldamise lahendamiseni ei jõutudki.
5. Isikul peab olema võimalus kaitsta end kohtumenetluses esitatud teadvalt ebaõigete väidete osas olukorras, kus kohtumenetlus käigus on selleks erinevatel põhjustel võimalus puudunud või selleni ei ole jõutud. Kaebaja ei nõustu sellega, et kui teadvalt ebaõige väide avaldatakse kohtumenetluse käigus, siis ei ole tegemist kolmandatele isikutele andmete avaldamisega. Kui tegemist on avaliku kohtumenetlusega, siis on kõigi kohtumenetluse andmete avaldamine avalikkusele esitamine.
6. VÕS § 1047 mõte ei ole kaugeltki selline nagu kohtud on seda kujundanud. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on teise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine üldjuhul õigusvastane. Väide, et hageja on psühhopaat, on teadvalt ebaõige faktiväide ning lisaks ka au väga oluliselt teotav. Tsiviilasja nr X-XX-XXXXX toimikus olevate tõenditega on tõendatud hageja isikuõiguste rikkumine s.t. teadvalt ebaõigelt tema psühhopaatiliseks isikuks nimetamine Y poolt. Kuna isikuõiguste rikkumise korral eeldatakse moraalse kahju tekkimist, siis on mittevaralise kahju ja viivise nõue esitatud eesmärgipäraselt ning kohtul on võimalus see nõue lahendada. Hageja taotleb tsiviilasja nr X-XX-XXXXX materjalide käesoleva tsiviilasja materjalide juurde võtmiseks.
7. Maakohtu poolt viidatud kohtuasjades kirjeldatud asjaolud ei ole samastatavad hageja juhtumiga. Tsiviilasjas nr 2-21-4096 käsitletud juhtumi puhul oli tegemist olukorraga, kus isikul oli võimalus end kriminaalasja käigus valeväidete vastu kaitsta ning selle tulemusena mõisteti ta õigeks. Tsiviilasjas nr 2-20-15027 on olnud tegemist olukorraga, kus poole kohtuvaidluse ajal on isik pöördunud kohtusse ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja sellisel juhul on kohus leidnud, et isik peaks kaitsma end valeväidete vastu selles samas kohtuasjas, kus valeväited esitati.
8. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt

§ 663lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 17. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hagiga ei ole selle taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja selle menetlusse võtmisest tuleb

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtumenetluse käigus andmete avaldamine kohtule ja teistele menetlusosalistele ei ole käsitletav VÕS § 1047 tähenduses andmete avaldamisena. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt nt Riigikohtu 09.01.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13) ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele (nt piiramatu 4 2-22-13262 arvuga isikute ringile ehk avalikkusele) need hinnangud ja andmed teatavaks (vt Riigikohtu 10.06.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14 kolmas lõik).
2. Hagiavaldusest nähtuvalt said tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX kostja poolt esitatud taotluses sisalduvad andmed nähtavaks selle asja menetlusosalistele ning kohtule. Seega ei saanud nimetatud asja kohtumenetluses esitatud andmed teatavaks kolmandatele (st kõrvalistele) isikutele. Kolmandate isikute näol peab VÕS § 1047 mõttes olema tegemist kõrvaliste isikutega, kellel tavapäraselt ei ole õigust avaldatud andmetega tutvuda. Teised menetlusosalised ja kohus ei ole viidatud sätte mõttes kolmanda isikuna käistletavad. Tegemist on isikutega, kellele saavad kohtumenetluses avaldatud väited teatavaks seonduvalt nende osalemisega menetluses ja kohustusega vaidlus lahendada.
3. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et avaliku kohtumenetluse puhul on kõik kohtumenetluses esitatud andmed kättesaadavad ka avalikkusele, on ekslik.
4. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi tsiviilasja arutamine on

§ 37

lg-st 1 tulenevalt avalik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, tähendab eelnev üksnes seda, et igaüks võib osaleda kohtuistungil. Tsiviilasja toimikuga on muul isikul (st menetlusvälisel isikul)

§ 59

lg-st 3 tulenevalt õigus tutvuda ja menetlusdokumendi ärakirja saada asja menetlenud maakohtu loal poolte nõusolekuta vaid juhul, kui ta põhistab oma õigustatud huvi. Teisisõnu, avalikkuse (sh meedia) ligipääs toimikule on piiratud.

§ 462

lg-st 1 tulenevalt kuulub selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus avalikustamisele (ainult) jõustunud kohtuotsus, milleks hageja mainitud kostja taotlus ei ole.

1. Nõustuda ei saa ka selle määruskaebuse väitega, et kohtumenetluses võivad isikud väljendada teiste isikute suhtes teadvalt ebaõigeid andmeid, kuid kaitsta end selle vastu võimalik ei ole.
2. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 328

lg-st 2 tulenevalt on kohtul kohustus tagada võimalus vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastamiseks. Eeltoodud põhimõte on

§ 477

lg-st 1 tulenevalt kohaldatav ka hagita asjades (sh hagita perekonnaasjades ning mh vanema õiguste määramise asjades lapse suhtes). Määruskaebuse esitaja ei ole tuginenud väitele, et ta ei ole kostja taotlusele vastamiseks võimalust saanud. Hageja on väitnud vaid seda, et kostja taotluse sisulise lahendamiseni asjas sõlmitud kompromissist tingituna ei jõutudki. Seega oli hagejal võimalik kostja taotluses esitatud väidetele vastata ja sellega faktiväited ümber lükata selles samas menetluses, kus need avaldati. 24. Kuivõrd

§ 371

lg 2 p 1 või 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt Riigikohtu 06.01.

1. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-20574, p 9), jääb määruskaebuse esitaja taotlus võtta käesoleva tsiviilasja materjalide juurde tsiviilasja nr X-XX-XXXXX materjalid, rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
2. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata ja menetluses on osalenud üksnes avaldaja, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 2 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu puudub vajadus nende kindlaks määramiseks. 26. Määrus on edasikaevatav tulenevalt

§ 372lg 5 esimesest lausest ja § 178 lg-st 1.

5 2-22-13262 (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 6