Obsah (5)

§ 101§ 217§ 2172§ 116§ 99

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-398 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi K. S.i hagi K. S.i ja I. S.i vastu elatis

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
2. K. S. esitas Viru Maakohtule hagi K. ja I. S.i vastu elatise vähendamise nõudes. Viru Maakohtu 16.07.2021 ja Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2021.a otsustega tsiviilasjas nr 2-212403 mõisteti hagejalt välja kostjate kasuks elatis alates 18.03.2021.a. igakuiselt 292 eurot lapse kohta, kahele lapsele kokku 584 eurot. Hageja on täitnud nimetatud otsuseid. Alates 01.01.2022.a muudeti perekonnaseaduses alaealisele lapsele elatise maksmise korda ja arvestust. Seoses õigusliku olukorra muutumisega on hagejalt elatise väljamõistmise otsuse aluseks olevad asjaolud muutunud ning hagejal õigus tulenevalt TsMS § 459 lg 1 ja 2 ning

§ 2172 lg 1 ja 2 esitada hagi elatise vähendamiseks.

Käesoleva hagi esitamise ajal on

§ 101järgne elatise miinimummäär ühe lapse kohta 243,44 eurot.

Hageja leiab, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kostjate seaduslik esindaja saab lasterikka pere toetust kogusummas 558,36 eurot. Lapserikka pere toetus tuleb jagada kolme lapse vahel võrdselt (kostjate seaduslikul esindajal on 3 alaealist last), seega on toetus iga lapse kohta 186,12 eurot. Hageja leiab, et kuna kostjate vajadused on osaliselt kaetud peretoetusega, ei pea hageja selles ulatuses lastele elatist maksma. Seega kujuneb elatise suurus lapse kohta 150, 38 eurot (243,44 – 186,12/2) . Hageja palub väljamõistetud elatist vähendada 150,38 eurole kuus iga lapse kohta. 2. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu. Hageja ei nõustu kostjate

§ 2172tõlgendusega.

Hageja märgib, et kui seadusemuudatusega kehtetustatud korra järgi on elatise minimaalne suurus 213, 44 eurot (arvestades sh poolt riiklikust lapsetoetusest), siis ei vasta tõele kostjate arusaam, et viidatud

sätte alusel võiks hageja nõuda kohtult jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud muutmist vaid juhul kui

§ 2172 rakendamisel suureneb ka eelnevalt väljamõistetud elatise suurus.

Hageja rõhutab, et elatise suuruse muutmise hagi esitamine tuginedes õigusliku olukorra muutumisele on tingitud sellest, et automaatne kohtulahendite muutmine (antud olukorras väljamõistetud elatise vähendamine) on vastuolus kohtulahendite seadusjõu põhimõttega. Seadusandja võimaldaski kohustatuid vanematel esitada hagi elatise suuruse muutmiseks, lubades tugineda õigusliku olukorra muutumisele. Kostjad leiavad, et kuna hageja ei ole kõigi K. S. laste isa, siis ei ole hagejal õigust arvata elatise suurusest maha osa kahe ühise lapse toetusest. Hagejal on kostjate seadusliku esindajaga kaks ühist last (kostjad). Hageja on seisukohal, et olukord, kus kohustatud isik ei saa arvata elatiselt maha osa peretoetusest, on diskrimineeriv. Osa laste vajadustest on peretoetusega kaetud ning selle võrra on kohustatud isikul õigus elatise summat vähendada. Hageja arvestas ühiste laste kohta saadavat 2 peretoetust (PHS § 17 lg 3 järgi). Kuna kostjate seaduslik esindaja saab kokku toetusi 558,36 eurot, jagas hageja toetuste suuruse kolmeks. Hageja täpsustas /täiendas oma nõuet ja palus muuta tsiviilasjas nr 2-21-2403 otsusega hagejalt välja mõistetud elatise suurust ja mõista hagejalt välja elatis laste ülalpidamiseks 150,38 eurot kuus ühe lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui

§ 101lg 1 alusel arvestatud summa.

Hageja palub arvestada ka sellega, et tal on ülalpidamiskohustus peale kostjate veel poja Jelisei ees (sündinud 21.02.2006.a) , kellele maksab elatist 213,44 + 60, eurot kuna hagejale laekub peretoetus. KOSTJATE VASTUVÄITED

1. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad keelduda selle menetlemisest või alternatiivselt jätta elatise vähendamise nõue rahuldamata. Kostjad märgivad, et hageja pöördus elatise muutmise hagiga kohtusse vähem kui kuu aega pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist (so 21.12.20121.a jõustus kohtuotsus). Oma hagis väidab kostja, et on täitnud varasemat kohtuotsust. Väide on õige vaid osaliselt, sest hageja on omaalgatuslikult asunud kohtuotsusega väljamõistetud elatist tasaarvestama oma väidetavate kuludega, mis ta on teinud enne otsuse jõustumist. Kostjad on seisukohal, et hagi on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Kostjad leiavad, et esineb alus menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd samade poolte vahel on vaidluses samal alusel sama hagieseme üle jõustunud kohtulahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise ning hageja ei ole järginud TsMS § 459 sätestatud menetluskorda.
2. Kostjate hinnangul puudub hagejal õiguslik alus

§ 2172lg 2 alusel hagi esitamiseks juba seetõttu, et 01.01.2022.a.

jõustunud

-is elatise väljamõistmise regulatsiooni muudatuste tulemusel ei muutunud temalt väljamõistetud elatise suurus ning hagis ei ole välja toodud ühtegi asjaolu, mille alusel on tal tekkinud õigus nõuda kohtult varem väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS § 459 alusel. Kui seadusandja oleks soovinud anda kõigile ülalpidamiskohuslastele

§ 2172

lg 2 alusel õiguse pöörduda kohtusse eelnevalt väljamõistetud elatise muutmiseks (vähendamiseks), siis ei oleks seadusandja jätnud kehtima väljamõistetud elatise muutmise regulatsiooni TsMS § 459 sõnastust, mida muudetud ei ole, seega tuleb seda normi endiselt kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmisel järgida. Kostjate hinnangul võiks 01.01.2022.a jõustunud

§ 2172

lg 2 alusel hageja nõuda kohtult jõustunud lahendiga välja mõistetud elatise muutmist üksnes juhul, kui

2172 lg 1 rakendamise tulemusel suureneb ka eelnevalt väljamõistetud elatise summa suurus ning elatist tasuma kohustatud vanem ei ole enam sellega nõus. Kõikidel muudel juhtudel (sh kui elatise suurus ei suurene) tuleks endiselt jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmisel lähtuda TsMS § 459 Hagist ei nähtu, miks tuleks hagejalt väljamõistetud elatist vähendada fikseeritud summale 150,38 eurot kuus kuni kostjate täisealiseks saamiseni ja veel selliselt, et väljamõistetav elatis ei muutuks edaspidi koos tarbijaindeksi ja brutotöötasu muutumisega. Kostjad leiavad, et hageja nõue on neid diskrimineeriv, kuivõrd ei arvesta üldse elukalliduse ja elukvaliteedi tõusuga. Kostjad on seisukohal, et hageja on põhjendamatult lähtunud

§ 101

lg 5 ja leidnud, et kuna kostjate vajadused on osaliselt kaetud lapserikka pere toetusega, ei pea hageja selles ulatuses elatist maksma.

alates 01.01.2022.a. kehtivate muudatuste seletuskirjas on märgitud, et lasterikka pere toetuse arvestamine elatise summa vähendamisel on õigustatud eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu toetust makstakse (kolm või enam last) on elatist maksma kohustatud vanema ja lastega koos elava vanema ühised lapsed. Hageja ei ole kõigi kostjate peres kasvavate laste isa, kelle pealt 3 laste ema lasterikka pere toetust saab, seega ei ole temal kostjate emale makstava lasterikka pere toetusega mingit pistmist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
3. Viru Maakohtu 16.07.2021 ja Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2021.a otsustega tsiviilasjas nr 2-21-2403 mõisteti hagejalt välja kostjate kasuks elatis alates 18.03.2021.a. igakuiselt 292 eurot lapse kohta, kahele lapsele kokku 584 eurot (tl 7-36). TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi
4. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. Alates
5. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses (

) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummääras või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi
4. lõike järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
5. Väär ja meelevaldne on kostjate esindaja tõlgendus elatise suuruse muutmise hagi esitamise õiguse kohta alates 01.01.2022.a. kehtiva

elatise regulatsiooni ja rakendussätte (§ 217 2) mõttes. Kohus selgitab, et regulatsiooni muutmise vajaduse tingisid asjaolud, et miinimumpalga kiire tõusu tõttu muutus igakuise miinimumelatise suurus vanemale teatud juhtudel ebaproportsionaalselt suureks või ei vastanud lapse ülalpidamiseks vajalikele tegelikele kuludele (eeltoodu tuleneb ka seaduse eelnõu seletuskirjaśt, vt https://m.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b9d354cb-49c8-41a6-bf5790f57aa37c74/Perekonnaseaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise %20seadus) 4 Riigikohus märkis korduvalt oma praktikas (vt nt 22.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, kus vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

Ehk eeltoodust tulenevalt oli seadusemuudatuste eesmärk luua alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik. Alates 01.01.2022.a kehtiva elatise regulatsiooni kohaselt kujuneb elatise summa võttes arvestades lapse reaalseid vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ja tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka, ülalpidamist saama õigustatud laste arvu ning perele makstavaid lastetoetusi. Meelevaldne on kostjate käsitlus, nagu võiks 01.01.2022.a jõustunud

§ 2172

lg 2 alusel hageja nõuda kohtult jõustunud lahendiga välja mõistetud elatise muutmist üksnes juhul, kui

2172 lg 1 kohaselt suureneb ka eelnevalt väljamõistetud elatise summa suurus ning elatist tasuma kohustatud vanem ei ole enam sellega nõus, muudel juhtudel (sh kui elatise suurus ei suurene) tuleks endiselt jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmisel lähtuda TsMS § 459. Kummastav on järeldus, et kui seadusandja oleks soovinud anda kõigile ülalpidamiskohuslastele

§ 2172

lg 2 alusel õiguse pöörduda kohtusse eelnevalt väljamõistetud elatise muutmiseks (vähendamiseks), ei oleks jäetud kehtima väljamõistetud elatise muutmise regulatsiooni TsMS § 459 sõnastust, mida muudetud ei ole, seega tuleb seda normi endiselt kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmisel järgida. Hageja märgib õigesti, et § 2172 rakendussäte ehk elatise suuruse muutmise hagi esitamine tuginedes õigusliku olukorra muutumisele on tingitud sellest, et automaatne kohtulahendite muutmine (antud olukorras väljamõistetud elatise automaatne vähendamine) on vastuolus kohtulahendite seadusjõu põhimõttega. Lisaks eeltoodule jätavad kostjad (kostjate esindaja) tähelennuta, et TsMS § 459 ei ole kohaldatav mitte ainuüksi elatise nõuetes tehtud kohtulahendite muutmisel, vaid ka muude perioodiliste maksete puhul ja elatise nõuete puhul mitte üksnes elatise vähendamise nõuete, vaid ka elatist saama õigustatud isikute elatise suurendamise nõuete puhul. Kohus on seisukohal, et hageja elatise vähendamise nõude esitamine

§ 101

ja § 2172 tuginedes (õigusliku olukorra muutumine) on seaduspärane ning kohtul puudus igasugune õiguslik alus menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. 9. Hageja märgib, et on nõus alates 01.01.2022.a kehtivat

§ 101

arvestades maksma kostjatele elatist 150, 38 eurot kuus, so kahele lapsele kokku 300,76 eurot. Hageja leiab, arvestada tuleb ka kostjate seaduslikule esindajake makstavat lasterikka pere toetust 558,36 eurot. Lapserikka pere toetus tuleb hageja hinnangul jagada kolme lapse vahel võrdselt (kostjate seaduslikul esindajal on 3 alaealist last), seega on toetus iga lapse kohta 186,12 eurot. Jagades 186,12 kahega, tuleb hageja arvates igakuise elatise suurus 243,44 eurot – 93,06 = 150,38 eurot. Kostjad leiavad, et kuna kostjate seaduslikul esindajal on kokku 3 alaealist last, kellest hagejaga ühised on kaks nooremat last, ei ole hagejal lasterikka pere toetusega midagi pistmist. 10.

§ 116lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 5 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. 2022.a on baassumma 209,2 eurot (arvestades tarbijahinnaindeksi muutust 2021.a kohta) Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4) . Keskmine brutopalk
2. aastal oli 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot.
3. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda nii lapse /laste reaalsetest vajadustest kui vanema võimalustest. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga (sh majandusliku võimekusega mitte üksnes selle puudumise või ebapiisavusega) ning vanem ei pea maksma lastele elatist üksnes miinimummääras, vaid võib seda võimalusel alati teha ka suuremas ulatuses, samuti juhul kui laste vajadused on suuremad. Laste senine elustandard ei pea muutuma automaatselt õigusliku olukorra muutumisel, arvestamata seejuures vanemate majanduslikku võimekust lapsi ülal pidada. Kohus märgib siinkohal ka seda, et väiklane ja küüniline on iga viimase lapsega seotud pisikulu maha arvestamine elatisemaksest kui vanema tegelik majanduslik seisund võimaldab lapsi toetada ka suuremas ulatuses. K. S.i igakuine töötasu on oluliselt suurem kui Vabariigi keskmine brutokuupalk
4. aastal. Kui Vabariigi keskmine brutokuupalk oli 1548 eurot, siis K. S.i brutotöötasu X OÜ-s 2686 eurot (tl 121) Kinnistusraamatusse on K. S. kantud kinnistu, asukohaga xxx (registriosa nr xxx), omanikuna (tl 115-118) ning hagejale kuulub sõiduauto Mazda 6, reg nr xxx (esmane registrikanne 06.02.2015 (tl 120). Hageja püsikulude hulka kuulub eluasemelaen (jääk 105075,63 eurot), igakuine laenumakse 435,77 eurot (tl 119), muud kommunaalkulud kokku ca 174 eurot (tl 84-107) K. S. brutotöötasu X AS-s on 2000 eurot (tl 108). K. S. on kinnistusraamatusse kantud korteri, asukohaga XXX (registriosa XXX), omanikuna. Mõlemal vanemal on ülalpidamiskohustus kolme alaealise lapse ees, sh kahe ühise lapse ees. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 7–12aastaste laste ülalpidamiskulu keskmiselt 364 eurot kuus, 3-6 aastaste 6 laste ülalpidamiskulu keskmiselt 327 eurot kuus (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Seega oleks uuringu järgi 7-12 aastase lapse ülalpidamiskulu ühe vanema jaoks 182 eurot, 2-6 aastase lapse ülalpidamiskulu ühe vanema jaoks 163,5 eurot.

§-s 101 lg 3 baassumma on viidatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi Käesoleval juhul ei ole millegagi tõendatud, et laste vajadused oleksid suuremad (nt huvitegevused) kui

§ 101järgi arvestatud miinimummäär.

Lisaks eeltoodule ei erine vanemate majanduslik seisund sedavõrd, et oleks põhjendatud nõuda vähem kindlustatud vanema osa arvelt suuremat elatist teiselt vanemalt. Kohus ei pea põhjendatuks lähtuda elatise suuruse määramisel ainuüksi vanema töötasu suurusest lisades elatise baassummale 3% kohustatud vanema tegelikust sissetulekust keskmise brutokuupalga asemel. Ka ei pea kohus põhjendatuks arvestada hageja kolmandat ülalpeetavat käesolevas asjas elatise suuruse muutmisel, kuivõrd laps ei ole sündinud pärast tsiviilasjas nr 2-21-2403 otsuse jõustumist (vt TsMS § 459) Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus

§ 101

lg 3 järgi baassummat 209,2 eurot ning § 101 lg 4 lisanduvat 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 209,2 + 43,44 =252,88 eurot. 12. Hageja leiab, et elatise suuruse määramise tuleb arvestada kostjate seaduslikul esindajale makstavat riiklikku lastetoetust ja lasterikka pere toetust ning hageja leiab, et hüvitise suurus tuleb jagada võrdselt kolme lapse vahel 558,36 : 3 = 186,12 ning 186,12 : 2 = 93,06 tuleks maha arvestada kummagi lapse elatise maksest. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 alusel makstakse vähemalt kolme lapsetoetust saama õigustatud last kasvatavale perele lasterikka pere toetust. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot (§ 21 lg 2). Toetuste eesmärk on pere, kus elab kolm või enam last, toimetuleku parandamine.

muudatuste seletuskirja kohaselt peetakse lasterikka pere toetuse arvestamist elatise summa vähendamisel õigustatuks eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse, on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Käesoleval juhul ei ole kõik lapsed, kelle tõttu toetust makstakse, hageja ja kostjate seadusliku esindaja ühised lapsed. Eeltoodut arvestades ei pea kohus põhjendatuks arvestada hagejalt nõutava elatise suuruse määramisel lasterikka pere toetust. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada kostjatele masktavat riiklikku lapsetoetust. K. S. on K. S. teine laps, saab lapsetoetust 60 eurot, I. S. kolmas laps, saab lapsetoetust 100 eurot (PHS § 17 lg 3). 7 Arvestades elatise miinimummäärast maha pool lapsetoetust, kujuneb K. S.i igakuiseks elatisemakse suuruseks 252,88-30=222,88 eurot, I. S.i ülalpidamiseks igakuise elatisemakse suuruseks 252,88-50 =202,88 eurot. 13. Vastavalt

§ 101

lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval juhul on vanemate omavaheliste ebanormaalsete ja lapsi kahjustavate suhete tõttu hageja ja kostjate suhtlus minimaalne (vt tsiviilasi nr 2-21-2402), mistõttu ei ole elatise suuruse arvestamisel

§ 101lg 6 kohaldatav.

Laste vanuse vahe on 4 aastat, mistõttu ei ole kohaldatav ka

§ 101lg 7 sätestatu.

Vastavalt

§ 101

lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

1. Kohus rahuldab hagi osaliselt, vähendab hagejalt väljamõistetud elatist ja mõistab välja alates hagi esitamisest - K. S.i ülalpidamiseks 222,88 eurot kuus; - I. S.i ülalpidamiseks 202,88 eurot kuus. Elatis mõistetakse välja muutuva suurusena kuni laste täisealiseks saamiseni ja indekseeritakse igal aastal
2. aprillil. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtun Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga 8