KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2023, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-706 Tsiviilasi Osaühingu Akt

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 3

§ 407

lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hageja nõue ühisvara jagamiseks on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Vastavalt

§ 413

lg-le 1 loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 alusel ei põhjenda kohus hagi rahuldamist ühisvara jagamise nõude osas.

Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu

1. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Kohus märgib hoolimata eeltoodust tagaseljaotsuse põhjendustena lühidalt järgmist. Hagiavalduse järgi on hagejal kostja I vastu kohtulahenditest tulenevad nõuded (dtl 10-18). Kohtulahendid on täitmisele pööratud ja kohtutäiturid on väljastanud täitmise võimatuse kohta tõendid (dtl 19-44). Rahvastikuregistri järgi olid kostjad abielus alates
2. juulist 2012 kuni
3. maini
4. Abieluvara registri kohaselt abieluvara leping puudub (dtl 47). Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjate ühisvara hulka kinnistu (registriosa nr xxxxxx). Kostjad kanti kinnistusraamatusse kinnistu (registriosa nr xxxxxx) ühisomanikena
5. mai 2012 kinnistamisavalduse alusel
6. mail 2014 (s.o kostjate abielu kehtivuse ajal). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kostjad ei ole neile hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul väitnud, et kinnisasi ei kuulu kostjate ühisvara hulka. Kohus loeb seega tuvastatuks, et kinnistu (registriosa nr xxxxxx) kuulub kostjate ühisvara hulka. Kinnistusraamatust nähtuvalt ei ole kostjate ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteeki. Kinnisasjal ei lasu ka muid kohustusi, mis mõjutaksid ühisvara jagamist ning tuleks perekonnaseaduse (PKS) § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või kostjate vahel ära jagada. Ühisvara jagatakse PKS § 211 lg 1 järgi kehtiva perekonnaseaduse alusel. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus otsustab ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel. Hageja on esitanud nõude müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha kostjate vahel võrdselt. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on õigustatud nõudma ühisvara jagamist ning kostjad ei esitanud ühisvara jagamise kohta ühtegi vastuväidet ega toonud välja asjaolusid, millest tulenevalt oleks ühisvara jagamine nende suhtes ebaõiglane, on põhjendatud ühisvara jagada. Ühisvara jagamine nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kostjate vahel võrdselt, ei kahjusta kostjaid ebamõistlikult, kuivõrd pärast ühisvara jagamist jääb kummalegi kostjale PKS § 37 lg-le 3 vastav osa ühisvaraks oleva kinnisasja väärtusest. Eeltoodut arvestades on kohtu arvates hagi kostjate ühisvara jagamiseks TMS § 14 lg 2, PKS § 33 lg 3, AÕS § 56 lg 1, PKS § 211 lg 1, PKS § 37 lg 3, AÕS § 77 lg 2 järgi õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7. Kohus jätab tagaseljaotsusega rahuldamata hageja taotluse, mille kohaselt tuleks tagaseljaotsusega kindlaks määrata, et kostjale I kuuluvast osast tuleb rahuldada hageja nõuded kostja I vastu, mis tulenevad Pärnu Maakohtu
8. septembri 2020 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-20-111685, Pärnu Maakohtu
9. septembri 2020 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-20-111993 ja Harju Maakohtu
10. septembri 2020 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-20
11. Riigikohus on
12. oktoobri 2022 määruses tsiviilasjas nr 2-20-15758 leidnud, et kui abikaasade ühisvara jagamist (TMS § 14 lg 2) nõuab võlausaldaja, kelle nõue ei ole PKS § 33 4

§ 445

lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus. Tegemist on kohtuotsuse täitmise küsimusega, mis tuleb kohtutäituril lahendada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi sundtäitmisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (p 10). Praegusel juhul ei ole hageja väitnud, et eelviidatud kohtulahenditest tulenevad nõuded oleksid kostjate ühisvaral alusvad kohustused PKS § 33 lg 1 mõttes, mistõttu ei saa kohus hageja taotletud viisil määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda. 6. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjatele järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda, kuna lahend tehakse nende kahjuks (

§ 162lg 1 ja § 165 lg 1).

Menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku kohaselt on hageja menetluskuluks hagi ja selle tagamise avalduselt tasutud riigilõiv kokku 490 eurot ja õigusabikulud 960 eurot. Kohtu arvates on hageja lepingulise esindaja kulud 960 eurot olulises osas ülepaisutatud. Praeguses asjas esitas hageja kohtule hagi ja selle tagamise avalduse. Kohtuistungeid asjas ei toimunud. Kostjad hagile vastu ei vaielnud. Sissenõudja poolt abikaasade ühisvara jagamiseks esitatud hagi ei ole õiguslikult keeruks. Kohtu arvates saab praegusel juhul pidada hagi ja selle tagamise avalduse koostamiseks (sh lisade komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks) mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ja esindaja tasuks 100 eurot tund. Eeltoodut arvestades on põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tund). 5

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi tagamine 9.

§ 445lg 2 alusel jätab kohus praeguses tsiviilasjas 18.

jaanuari 2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse tagaseljaotsuse täitmist tagava abinõuna kuni tagaseljaotsuse täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 6