2-22-4451 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson 24.märts 2023 Jõhvi Kohtuasja number Kohtuasi 2-22-17566 Tsiviilasja hind 1908 eurot Hageja: Ü. J. (isikukood xxx

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada Ü. J. poolt L. J.le ja L. J.le elatisena tasutud summadega, mis ületavad käesolevas otsuses väljamõistetud elatise suurust.
2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Viru Maakohtusse saabus 22.11.2022 (täiendatud 02.01.2023) Ü. J. hagi L. J. ja L. J. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt Viru Maakohtu
5. 2018 a. määrusega kinnitas kohus kompromissi, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjatele elatist alates 01 oktoobrist
6. a selliselt, et vähendatakse lastele makstava elatise suurust poole riigi poolt makstava peretoetuse suuruse võrra ning edaspidi seotakse elatise suurus riigi poolt makstava peretoetuse suuruse ning elatise miinimumi suurusega, st riikliku peretoetuse ja/või elatise miinimumsumma suuruse muutumisel suureneb/väheneb automaatselt ka makstava elatise suurus (kolmekordne elatise miinimummäär – pool peretoetust). (lisa nr 1) Käesoleval ajal arvestatakse elatise miinimummäära

§ 101

lg 3 ja lg 4 järgi selliselt, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Sellest tulenevalt peaks elatise arvutuseks olema ühele lapsele 225,64 eurot (209,20 eurot baasumma)+46,44 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 60 eurot lapsetoetus. Viru Maakohtu poolt kinnitatud kompromissi kohaselt pidi elatise arvestamisel vähendama ka riigi poolt makstava peretoetust, mille suurust käesoleval ajal hageja ei tea kuna see tasutakse kostjate emale. hagejal on käesoleval ajal tuvastatud osaliselt puuduv töövõime, tema Töötukassast saadav toetus on 290 eurot kuus ja tema osalise tööajaga töötamise eest saadav töötasu on 250 eurot kuus, ei ole hagejal võimalik enda ülalpidamist kahjustamata võimalik tasuda kokku lepitud elatist. Hageja igakuised kulud on järgnevad. Kulud kommunaalmaksetele- 124 € (viimase 11 kuu keskmine) Elektrikulu- 9,5€ (viimase 11 kuu keskmine) Side ja TV kulud- 59€ + 110 = 159€ Toit-100€ Riided, jalanõud, hügieenitarbed, majapidamistarbed- 50€ Kokku on hageja igakuised vältimatud püsikulud 442,5€. Hageja palus vähendada elatist kuni 50 euroni kuus kummalegi kostjale.
2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad on seisukohal, et hageja on käesolevalt kohustatud maksma kummalegi kostjale elatist 262 eurot (292-30) kuus. Kostjad ei ole nõus elatise vähendamisega 50 euroni kuus. Kostjad on seisukohal, et hageja üritab oma tegelikke sissetulekuid varjates vähendada kostjatele makstava igakuise elatise suurust. Hageja pangakonto väljavõttest perioodi 01.07.2022 – 31.12.2022 kohta nähtub, et tema kontole on laekunud Eesti Töötukassast töövõimetoetus ning Alutaguse Vallavallavalitsuselt töötasu. Samuti nähtub pangakonto väljavõttelt, et hageja on oma pangakontolt tasunud korteri kommunaalkulude arveid, sideteenuse pakkujate arveid ning elatist kostjatele. Pangakonto väljavõttest ei nähtu, et kostja oleks teinud kulutusi toidule, riietele, ravimitele või transpordile. Samuti ei nähtu pangakonto väljavõttest, et ta oleks võtnud kontolt raha nimetatud kulutuste eest maksmiseks sularahas. Eluliselt ei ole usutav, et hagejal puuduvad kulutused toidule, riietele ravimitele või transpordile. Eeltoodut arvestades on ilmne, et hageja pangakonto ei kajasta kõiki tema sissetulekuid ning hagejal on muid sissetulekuid, mille arvelt ta kannab olulise osa oma kuludest. Hageja on ka varasemalt varjanud oma tegelike sissetulekute suurust ning hoidnud kõrvale kostjatele elatise maksmisest. Hageja on maksnud kostjatele elatist pidevalt kohtulahendiga väljamõistetud summast väiksemas summas, vabandades seda sissetulekute vähesusega. Seisuga 25.01.2023 on hageja elatisevõlg L. J. ja kostjate ees kokku 5318.99 eurot (Lisa 1). Ometigi on kostja suutnud elatisevõla tekkimise ajal üürileandjalt välja osta tema eluasemeks oleva korteri asukohaga xxx ning teha selles korteris ka remonti. Samuti on hagejal olnud piisavalt rahalisi vahendeid erinevate sõidukite soetamiseks. Hageja poolt esitatud 11.08.2022 töövõime hindamise otsusest nr TVH/22/031628 nähtub, et talle on määratud osaline töövõime üheks aastaks, s.o perioodiks 29.07.2022 - 28.07.
3. Osalise töövõime määramine ei keela hagejal töötamist. Kuivõrd hagejale on osaline töövõime määratud ainult üheks aastaks ning töövõime hindamise otsusest nähtuvalt on võimalik hageja tervise paranemine selle aja jooksul, ei ole kostjate hinnangul põhjendatud elatise vähendamine kogu elatise maksmise perioodiks, s,o kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Kostja I, L. J., õpib käesolevalt xxx x klassi ning tema igakuised vajalikud kulutused on orienteeruvalt 738 eurot (sh, kulutused eluasemele – 110 eurot, sidekulud 29 eurot, kulutused toidule ja majapidamistarvetele 179 eurot, transpordikulud 100 eurot, kulutused hügieenitarvetele ja tervisele 100 eurot, kulutused huvitegevusele 20 eurot, kulutused riietele 100 eurot, kulutused haridusele ja meelelahutusele 100 eurot). Kostja II L. J. õpib käesolevalt xxx x klassis ning tema igakuised vajalikud kulutused on orienteeruvalt 563 eurot (sh kulutused eluasemele 110 eurot, sidekulud 69 eurot, kulutused toidule ja majapidamistarvetele 129 eurot, transpordikulud 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele ja tervisele 20 eurot, kulutused huvitegevusele 25 eurot, kulutused riietele 130 eurot, kulutused haridusele ja meelelahutusele 30 eurot). Kostjate seaduslik esindaja, V. J., töötab enda ja laste ülalpidamiseks vajaliku sissetuleku tagamiseks käesolevalt kolmel töökohal ning tema igakuise sissetuleku suuruseks on ligikaudu 1900 eurot. Nimetatud summale lisanduvad ka kostjatele riigi poolt makstavad lapsetoetused kokku summas 120 eurot. Kostjate seaduslik esindaja rõhutab, et oma sissetulekutest toetab ta ka pere vanimat last, L. J.t, kes on küll täisealine, kuid õpib xxx ning vajab seetõttu jätkuvalt vanemate ülalpidamist.
4. Kohtuistungil selgitas hageja, et talle kuulub 6 äriühingut, kuid enamus neist on mittetegutsevad äriühingud. Talle kuuluvad 5 sõiduautot ja haagissuvila ei ole töökorras ja ei oma väärtust. Kolm autot asuvad Soomes ja nende Eestisse toomine oleks liialt kulukas. Oma sõitudeks kasutab ta ametisõidukit. Töötasu ta talle kuuluvates äriühingutes ei ole endale määranud. Hageja töötab xxx 0,2 kohaga. Hageja kinnitas, et ta oleks suuteline maksma 100 eurot kuus lapse kohta. Hageja kinnitas, et peale maakohtu lahendit likvideerib ta talle kuuluvad äriühingud ja müüb maha vallasvaraks olevad sõidukid ning siis on tal võimalus järgmisse kohtuastmesse minna. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6. Hagi ese: elatise vähendamine (TsMS§ 102 lg 1 ja 2)
7. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101lg.3 kohaselt Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg.5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

1. Hageja põhistab elatise vähendamise nõuet seoses tema varalise olukorra halvenemisega, Perekonnaseaduse muudatusega alates 01.01.2022 ja oma tervisliku seisundiga, mis ei võimalda tal tasuvamat tööd leida
2. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostjad on hageja tütred; 2) osa kostjate ülalpidamiskuludest on kaetud riigi poolt makstava lastetoetusega.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas. Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse/laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg.1 ja 2 kohaselt Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 1. jaanuarist 2022 tuleb kohustatud vanemalt elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsele laekuva lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Selle sätestab

§ 101

lg 5, mille järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

1. Maakohus tuvastas asja menetlemise käigus lapse vanemate varandusliku seisundi: 10.1 Hageja ülalpidamisel on tütred L. ja L., kes elavad koos oma emaga; 10.2 MTA andmetel teenib Ü.J. 12 kuu arvestusega 3344,67 eurot ehk netotasuna 279 eurot kuus. Hageja on äriühingute OÜ X, OÜ X, OÜ X, OÜ X, OÜ X ja OÜ X juhatuse liige. Talle kuulub kinnisvarana korteriomand xxx 80 m
2. Talle kuuluvad vallasvarana: sõiduauto Ford Focus väljalaskeaasta 2000, sõiduauto Opel Vectra 1998, haagissuvila CI SPRITE Musketeer CD 1987, sõiduauto Opel Vectra 1996, maastur Ssangyong Rexton 2007 ja sõiduauto Volkswagen Bora Variant
3. Talle kuulub ametiauto kasutusõigus. Hageja väidetel on tema igakuised vältimatud püsikulud 442,50 eurot. 10.3 MTA andmetel teenib V.J. 12 kuu arvestusega 35 374 eurot, so 2948 eurot kuus. Tema ülalpidamisel on lisaks L.le ja L.le ka täisealine kuid õpinguid jätkav tütar. Kostjate esindajale kuuluvad kinnisasjad: korteriomand: xxx ja kinnisasi xxx.
4. Maakohus on seisukohal, et antud juhul tuleb

§ 102

lg 2 mõttes mõjuv põhjuseks väljamõistetud elatise vähendamisel lugeda elatise arvestamise korra muutumist tulenevalt Perekonnaseaduse muudatusest. Hageja tervisliku seisundi vähenemine on ajutine ja see ei sega tal juhtimast kuut äriühingut. Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel (vt ka RKTKo 3-2-1-35-17, p 24). 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101järgi tuleb elatise arvestamisel võtta aluseks baassumma, milleks oli kuni 31.

märtsini 2022 200,00 eurot. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Perioodil 1. jaanuar 2022 – 31. märts 2022 oli

§ 101

lg 4 järgi lisanduv kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) 43,44 eurot. Elatise alla miinimummäära vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle otsustamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Maakohus leiab, et hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kostjate kasuks väljamõistetava elatise vähendamiseks hageja poolt nõutud suuruses (50 eurot lapse kohta). 2022 aastal kehtinud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt oli lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot ning alates 01.01.2023 80 eurot lapse kohta. L. J. ülalpidamiseks arvestatav elatis perioodil 22.november 2022 –

1. jaanuar 2023 222,64 eurot (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot) ning alates
2. veebruarist 2023 215,64 eurot (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40,00 eurot L. J. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 03.juunini
3. L. J. ülalpidamiseks arvestatav elatis perioodil 22.november 2022 –
4. jaanuar 2023 223 eurot (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot) ning alates
5. veebruarist 2023 216 eurot (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ) kuni L. J. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 20.veebruarini
6. Maakohus peab mõistlikuks ümardada arvestuse hõlbustamiseks elatise suuruse 2022 aastal 222,64 eurot 223 euroks ja elatise suuruse 2023 aastal 215,64 eurot 216 euroks.
7. Maakohus on seisukohal, et hageja on suuteline elatist tasuma

§ 101arvestatud määras lapse kohta.

Ei ole usutavad hageja väited, et tema tervislik seisund ei võimalda tal tasuvamat tööd leida kostjatele nende vajaduste järgi elatise tasumiseks. Lisaks töövõimetuse hüvitisele ja õpetajana töötamise tasule, tegutseb hageja ettevõtjana, kellele kuulub 6 äriühingut. Ei ole usutav, et hageja juhtides 6 äriühingut, ei saa sealt isegi mitte töötasu. Maakohus on seisukohal, et hageja varjab oma sissetulekuid, mida ta saab äriühingute juhtimisest. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et talle kuuluvad sõidukid on kasutuskõlbmatud ja ei oma väärtust. Kui hageja kasutab oma sõitudeks ametiautot, on tal võimalik ülejäänud kasutamiseks mittevajalikud sõidukid maha müüa. Maakohus arvestab ka seda, et hagejale on määratud töövõime kaotus kuni juulini

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates
2. jaanuarist 2022 (elatise vähendamise ajast) kostjale tasutud elatist. Kohtuotsuse täitmisel ettemakstud elatisega arvestamine ei ole võrdustatud elatise nõude tasaarvestusega.
3. TsMS § 442 lg 2 p 5¹ kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja taotletava elatise vähendamise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1908 eurot (262-50 = 212 eurot, 212 x 9 = 1908 eurot). Menetluskulude jaotus
4. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja lahendanud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Jaotuses märgib kohus, millised menetluskulude keegi menetlusosalistest peab kandma (§ 173 lg 4). Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik