Obsah (6)

§ 331§ 173§ 162§ 174§ 178§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8376 Tsiviilasi M-A P hagi V A vast

§ 331lg 1).

Kohus jätab taotluse rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus analüüsib esmalt hageja nõudeid avaldatu ümberlükkamiseks (I), seejärel nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks (II), siis varalise kahju hüvitamise nõuet ja viiviste nõuet (III). I
2. Hageja nõuded on suunatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele ja kostjalt mittevaralise kahju hüvitise saamisele. Nimetatud nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 4, 7 ja 8, VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg 4 alusel.
3. Nõude esimene eeldus on, et hageja kohta oleks avaldatud andmeid. Avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule. Avaldatut tuleb võtta sellisena, nagu see on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Ümberlükatavad on ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum, millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav faktiväide (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12).
4. Isiku au teotavad on faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku “väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (RKTKo 3-2-1-83-10, p 12). Väärtushinnangu korral peab kohus hindama, kas hinnang oli kohane või ebakohane.
5. Kohus analüüsib alljärgnevalt iga väidet ja annab sellele hinnangu. 8 Väide: M-A P andis enda treenitavatele tüdrukutele kohustusliku ülesande teha 15 kätekõverdust, lisada iga päev üks ja
6. märtsil jõuda 100 kätekõverduseni ja teha kaks seeriat päevas, hommikul ja õhtul.
7. Kohus tuvastas kostja e-kirja alusel (tlk 17-19), et kostja avaldas hageja xxx treeninggrupi lapsevanematele edastatud e-kirjas järgmist: „treener M-A püstitas hiljuti tüdrukutele ülesande teha märtsikuus 100 kätekõverdust järjest /…/ ehk siis kui nad oleks seda tegema hakanud, pidanuks tüdrukud
8. märtsi hommikul enne kooli tegema 100 kätekõverdust + 100 kõhulihaseid! /.../ Tüdrukutele anti ühel päeval ülesanne teha 15 kätekõverdust, lisada iga päev üks, ja
9. märtsil jõuda 100 kätekõverduseni. JÄRJEST! Seejuures teha kaks seeriat päevas, hommikul ja õhtul.“ Hageja on ise lisanud kostja poolt avaldatule enda nõudes ülesannet kajastades sõna „kohustusliku“. Kohus tuvastas ülal viidatud e-kirja alusel, et kostja ei maininud seda kui kohustuslikku ülesannet, vaid lihtsalt ülesannet. Hageja ei saa nõuda selle sõna („kohustuslik“) osas andmete ümber lükkamist, kuivõrd kostja ei ole seda avaldanud. Kohus jätab hagi selles osas rahuldamata. Kohus saab seega kontrollida ainult seda, kas väide kätekõverduse ülesande andmise kohta on tõene. Kohus leiab, et ülesande andmise osas on tegu faktiväitega, kuivõrd see on kontrollitav.
10. Kohus tuvastas tõendina esitatud MSN-vestluse alusel (kd I, tlk 95, 101, 102), et hageja andis enda treenitavatele tüdrukutele 10.-11.12.2018 ülesande teha esimesel päeval 15 kätekõverdust, lisada iga päev 1 ja jõuda
11. märtsiks 100 kätekõrverduseni. 11.12.2018 kell 16.40 edastatud sõnumist nähtuvalt oli tegu väljakutsega (vt kd I, tlk 102) millest võib järeldada, et tegu oli vabatahtliku ülesandega. Samas leiab kohus, et , kui vaadata kogu vestlust, siis treener esitab selle ülesande sellisel moel, et ta selgelt ootab selle täitmist – ütleb, et kõik peaksid seda tegema ja tuletab ülesande täitmise vajadust igapäevaselt kaks korda päevas meelde (kd I, tlk 95-106). Seega on kohus seisukohal, et treener eeldas selle järgimist. Seega on väide õige. Väide: M-A P sõimas
12. märtsil Kt I kuuldes (valas totaalse verbaalse sopaga üle)
13. Kohus tuvastas tõendina esitatud kostja e-kirja alusel (tlk 17-19), et kostja avaldas hageja xxx treeninggrupi lapsevanemate listis järgmist: „
14. märtsil valati K I kuuldes totaalse verbaalse sopaga üle (kokkuvõtvalt: kaitses mängida ei oska, laseb kõik läbi, tema pealt lüüakse palju väravaid ja seetõttu teised tüdrukud kaebavad, et temaga ei saa koos mängida; suhtumist pole; ehk kokkuvõttes saab hooajal väga vähe mänguaega).“ Hageja on ise lisanud kostja poolt avaldatule enda nõudes sõnad „M-A P sõimas /…/ Kt I kuuldes“. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks need sõnad avaldanud. Hageja ei saa nõuda selle väljendi (“sõimamine“) osas andmete ümber lükkamist, kuivõrd kostja ei ole seda avaldanud. Kohus jätab hagi selles osas rahuldamata. Kohus tuvastas ülal viidatud e-kirja alusel, et kostja avaldas hageja nõudest järgneva osa: „
15. märtsil valati K I kuuldes totaalse verbaalse sopaga üle“. Kohus leiab, et tegu on faktiväitega – kuigi kostja on end väljendanud väga kujundlikult, on väljendatu taandatav faktiväidetele, mis on kontrollitavad.
16. Kohtu hinnangul on hageja sisustanud kostja öeldut („valas totaalse verbaalse sopaga üle“) ebaõigesti sõimamisena. Kostja ei väitnud, et hageja oleks K.T. A sõimanud. Vastupidi – ta selgitas öeldu järel sulgudes, mida ta silmas pidas: „(kokkuvõtvalt: kaitses mängida ei oska, laseb kõik läbi, tema pealt lüüakse palju väravaid ja seetõttu teised tüdrukud kaebavad, et temaga ei saa koos mängida; suhtumist pole; ehk kokkuvõttes saab 9 hooajal väga vähe mänguaega).“ Seega saab mõistlik kolmas isik aru, et kostja pidas verbaalse sopaga üle valamise all silmas suurel hulgal suuliste etteheidete ja kriitika tegemist K.T. A aadressil. Kostja on väidete tõele vastavust tõendanud tunnistaja K.T. A ütlustega. Ta andis 12.03 toimunu osas asjas toimunud istungil järgmisi ütlusi: „läksin küsima, mis on minu roll uues kooseisus ja ta ütles, et põhikoosseisus mulle kohta ei ole. Ka esimeste vahetuste hulgas ei ole ja mänguaeg jääb väikseks. Ta ütles, et lasen palli läbi, ei oska kaitsta, kõik väravad, mis meie võistkonnale on löödud on minu süü. Ma häirin tiimi enda juuresolekuga ja ta ei näe mulle kohta selles klubis. Mul kulus terve õhtu, et rahuneda ja olin terve õhtu löödud sellest olukorrast. /…/ Treener ütles, et teistel on halb minuga koos mängida ja ma olen nõrk mängija. /…/ Treener ütles, et minu suhtumine ei ole sobilik“ (kd II, tlk 17). Eeltoodud ütlustega loeb kohus tõendatuks, et avaldatu on tõene väide. Kohus leiab, et kirjutades “valati K /…/ totaalse verbaalse sopaga üle“ ei ole oma väljenduslaadilt sedavõrd solvav, et tingiks sel alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Väide: keegi tüdrukutest kannab tüdrukute omavahelised jutud treenerile ette ja treener on seda olukorda soosinud
17. Kohus tuvastas tõendina esitatud kostja e-kirja alusel (tlk 35 pöördel, 36), et kostja avaldas M Lle edastatud eraviisilises kirjavahetuses e-kirjas järgmist: „Kas oled kursis, et on vähemalt üks tüdruk, võib-olla rohkem, kes kannab treenerile ette asjad, mida tüdrukud omavahel räägivad? See on faktiliselt tõestatud.“ Hageja on ise lisanud kostja poolt avaldatule enda nõudes sõnad: „ja treener on seda olukorda soosinud“. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks need sõnad või sellise mõtte avaldanud. Hageja ei saa nõuda selle väljendi osas andmete ümber lükkamist, kuivõrd kostja ei ole seda avaldanud. Kohus jätab hagi selles osas rahuldamata. Kohus tuvastas ülal viidatud e-kirja alusel, et kostja avaldas hageja nõudest osa (küll mitte tsitaadina, vaid mõtte edasi andmisena): „keegi tüdrukutest kannab tüdrukute omavahelised jutud treenerile ette“. Kohus leiab, et tegu on faktiväitega – see on kontrollitav. Samas, nähtub kirjavahetusest, et kiri on adresseeritud ainult ühele isikule – treeninggrupi lapsevanemale M Lle. Tegu ei ole avaldamisega VÕS mõttes (avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule). Käesoleval juhul on aga tegu hageja eraviisilise kirjavahetusega ühe teise lapsevanemaga.
18. Täiendavalt märgib kohus väidete sisu osas, et kostja on esitanud kohtule tõendina (kostja vastuse lisa 3) helisalvestise märtsis 2019 toimunud kohtumiselt (kohtusid omavahel hageja, kostja tütar ja klubi juhtkonna esindaja I L). Nimetatud vestluse üheks teemaks oli MSN vestluskeskkonnast väljavõtte edastamine ühe tüdruku poolt hagejale. Vestluse alguses hageja ise kinnitab, et on olemas väga selge tõendus selle kohta, et keegi tüdruk on ühe väikese grupi MSN-vestluse väljavõtte hagejale saatnud. Muuhulgas heidab hageja kostja tütrele ette, et viimane suhtleb teiste klubide mängijatega. Väljavõte salvestusest, kus hageja ütleb järgmist: „Meil on vestlustest pildid, kus on vastasvõistkonna klubidest mängijaid ja meie osad mängijad. Oled sina seal ja on ka xxx kui veel mõnedest võistkondadest mängijad, kus sina mingeid asju nii minu kohta kui oma võistkonna kohta edastad. Kas see on reaalsus? Ehk siis kas sa oled sellest punktist natukene mööda vaadanud või ei ole?“ Seega on ilmne, et võistkonna liikmete (tüdrukute) vestluste pildid (ilmselt screenshotid) on hagejale edasi saadetud. Kohus loeb väite tüdrukute omavaheliste juttude treenerile ette kandmise osas sellega tõendatuks. Väide: hageja nõuab lastelt, et nad oleksid vanematega ebaausad, hageja nõuab lastelt, et nad oleksid vanematega ebaausad, et hageja on öelnud tüdrukutele, et ärge kodus kõike rääkige, 10 mis me trennis teeme/trennis toimub, et hageja mõjutab lapsi mitte austama oma esimest treenerit
19. Kohus tuvastas tõendina esitatud kostja e-kirja alusel (tlk 31-33), et kostja avaldas xxxklubi juhtkonnale - M Rle ja I Lale erakirjavahetuses e-kirja teel järgmist: „Treener ei usalda lapsi (tükk aega oli selles osas tugev veendumus ja hiljuti tuli ka reaalne kinnitus, et vähemalt üks tüdruk kannab tüdrukute omavahelised jutud treenerile ette – kuidas saab niisugust võistkonnakaaslast väljakul usaldada???); nõuab lastelt, et nad oleksid vanematega ebaausad (vähemalt ühe grupist juba lahkunud lapse vanema sõnul on treener öelnud tüdrukutele, et ärge kodus kõike rääkige, mis me trennis teeme/trennis toimub); mõjutab lapsi mitte austama oma esimest treenerit“. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale omistatud väited küll avaldati, kuid seda erakirjavahetuses. Tegu ei ole avaldamisega VÕS mõttes (avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule). Käesoleval juhul on tegu erakirjavahetusega lapsevanem pöördunud oma lapse huvide kaitseks xxxklubi juhtkonna poole, et probleemi lahendada, avades ka probleemi sisu. Tegu on konstruktiivse probleemi lahendamise ja lapse huide kaitsmisega mõistlikul moel. See on võrreldav olukorraga, kus lapsevanem pöördub õpetajaga tekkinud eriarvamuse/konflikti lahendamiseks õppeala juhataja ja kooli direktori poole. Probleemidest ei ole võimalik rääkida neid avamata ja treeneri käitumist ja toimunut kirjeldamata. Selline andmete avaldamine jääb sõnavabaduse piiridesse, on suunatud diskussiooni arendamisele treeneri sobivuse üle (et kaitsta laste huve ja õigusi) ja on kaitstud erakirjavahetuse saladusega. Kohus leiab, et seda ei saa lugeda avaldamiseks VÕS au teotamise mõttes ja jätab hagi selle väite ümber lükkamise osas rahuldamata. Väide: hageja on lasteahistaja või pedofiil
20. Kostja vaidleb vastu, et oleks sellise väljendi avaldanud. Ta möönab, et esitas eelkõige küsimuse, miks hagejaga töösuhe xxx lõpetati ja kas mitte laste seksuaalse ahistamise kahtluse (pedofiilia) tõttu. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks hagejat otsesõnu pedofiiliks nimetanud. Seda ei tõenda ka tunnistaja I P ütlused (kd II, tlk 16), kes selgitas, et viibis xxx võistlusreisil hageja ja kostja sõnavahetuse juures. Ta andis ütlusi: „Kuulsin teda (Vt) karjumas sõnu pedofiil ja laste ahistaja.“ Samas ei kinnitanud tunnistaja, et kostja oleks hagejat pedofiiliks nimetanud. Tegu võis olla küsimuse püstitusega (millise väite kostja on omaks võtnud). Kohus ei saa kohustada kostjat ümber lükkama kindlas kõneviisis väidet, mille kostja on esitanud küsimuse tõstatusena. Sellist väidet ei ole avaldatud ja kohus jätab hagi selles osas rahuldamata.
21. Täiendavalt märgib kohus, et hageja võimalikku pedofiilset käitumist on kajastatud ajakirjanduses Eesti Päevalehes xxx avaldatud artiklis (küll nime mainimata) (vt kd I, tlk 131-134) ja xxx on kohtule esitanud tõendina vastuse teabenõudele, mööndes, et artikkel puudutas hagejat (vt kd II, tlk 34). Asjaolu, et hageja suhtes oli tekkinud varasemalt pedofiiliakahtlus, mille tõttu lõpetati temaga leping xxx on kinnitanud ka M. R oma kirjas lapsevanematele (kd I, tlk 108). II
22. Hageja on esitanud kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
23. Nimetatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4 või VÕS § 1045 lg 1 p-ga
24. Selle eeldused on järgmised: 1) õigushüve riive ja kahju (tagajärg); 2) kostja on avaldanud faktiväited või väärtushinnangud (tegu); 3) teo 11 ja õigushüve riive vahel on põhjuslik seos (sh VÕS § 127 lg 4); 4) kahju tekitamise õigusvastasus; 5) süü olemasolu.
25. Hageja tugineb järgnevatele avaldatud väidetele (vt hagi, kd I, tlk 1-9 ja kirjalik kohtukõne, tlk 47). − Hea küll, 20aastane treener võib ju niisuguse ülesande anda, aga miks klubi ei reageeri, ei saa enam keegi minu vestluskaaslastest aru. Üks treener ütles 100 kõverduse teema kohta alustuseks: „Kui see toimub Hiinas või Koreas, siis ma ei imesta. Kui see toimub Eestis, on see kurb.““ − „100 kätekõverdust kvalifitseerub lastevastase vägivalla alla. − „Kas oled kursis, et on vähemalt üks tüdruk, võib-olla rohkem, kes kannab treenerile ette asjad, mida tüdrukud omavahel räägivad? See on faktiliselt tõestatud. Kas vanemana oled rahul, et su laps käib sellise õhkkonnaga grupis? Nagu Stalini aeg oleks tagasi.“; „Üldine õhkkond on grupis selline, et mitte ainult lapsed, vaid ka vanemad ei julge enam midagi öelda - Eestis valitses niisugune õhkkond NSV Liidu halvematel aegadel“ − Treeneri igast otsusest ja liigutusest õhkub suhtumist: minge siit võistkonnast/klubist ära. − Treener ei usalda lapsi. − ei ole lojaalne oma mängija suhtes, kui ei anna talle normaalset võimalust mängimiseks ja arenemiseks (see ei ole ainult tänase mängu, vaid mitme kuu teema). − aja jooksul on olnud piisavalt tüdrukuid, kelle suhtes ta ei ole positiivne. Tal on väga selged lemmikud, kes saavad pidevalt kiita, ja on neid, kes ei saa üldse. Eetikakoodeks nõuab kõigi hoolealuste võrdselt kohtlemist ja tunnustamist. Meie hinnangul ei käi ka teised eelmises lõigus toodud asjad kokku treenerieetikaga. Me ei soovi, et laps areneb niisuguses valede, vassimiste ja muude negatiivsete omaduste keskkonnas, mis on täielikult vastupidine tema kodusele kasvatusele. Paljud vanemad on öelnud, et lapsed on pärast P asumist treeneriks muutunud trenni ja xxx asjadest rääkides tublisti kinnisemaks või päris kinniseks. See pole normaalne ega jätkusuutlik. Üldine õhkkond on grupis selline, et mitte ainult lapsed, vaid ka vanemad ei julge enam midagi öelda Eestis valitses niisugune õhkkond NSV Liidu halvematel aegadel.
26. Väärtushinnang on eeldatavasti ebakohane, kui: a) see on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel; b) see põhineb küll teistel andmetel, kuid on oma sisult põhjendamatult negatiivne; c) jäetakse petlik mulje, et avaldajale on teada mingid asjaolud, millel väärtushinnang põhineb; d) väärtushinnang võib olla ebakohane ka üksnes oma väljendusviisi tõttu, nt on eeldatavasti õigusvastane isiku sõimamine avalikuse ees; d) isik, kelle koha väärtushinnang avaldati ei ole andnud selleks põhjust, st avaldajal ei ole mõistlikku õigustust adressaati avalikuse ees negatiivselt kajastada. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12), mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine. Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-163-02, p 7). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17).
27. Täiendavalt märgib kohus, et sõnavabadus on demokraatliku riigi toimimise alus. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab 12 kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja poolt väärtushinnangu avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda.
28. Esiteks leiab kohus, et tegu ei ole niivõrd hinnanguga treenerile, vaid tema treeningmeetoditele. Treeningmeetodite kriitika ei ole aga keelatud ja seda ei saa lugeda hageja isiklike õiguste rikkumiseks. Täiendavalt on kohus seisukohal, et avaldatu jääb sõnavabaduse piiridesse ja ei ole väljendatud sellisel viisil, et see võiks kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamise. Kohus leiab kostja avaldatud väljendeid arvestades ja asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates, et kostja avaldatud hinnangud ei olnud ebakohased. Mõningane kriitika treeneri käitumise või treeningmeetodite osas on treeneri töö osa, mis selle ametiga paratamatult kaasneb. Seda eriti laste treeneri puhul. Lapsevanematel on õigus avaldada arvamust ja omavahel arutada (sh meililistis teiste vanemate ja kooli juhtkonnaga) erinevaid teemasid. Seda ka juhul, kui neil puuduvad kõigi oma hinnangute osas tõendid. Avaldatu ei olnud kohtu hinnangul õigusvastane ka ebasündsa väljendusviisi tõttu (vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav). Kohus jätab hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks ja sellelt viivise välja mõistmiseks rahuldamata. III
29. Hageja on esitanud lisaks eelnevalt analüüsitutele ka varalise kahju hüvitamise nõude
30. Hageja märgib, et on kandnud kohtueelses menetluses õigusabikulu kokku 992 eurot (sisaldab käibemaksu). Ta selgitab, et õigusabikulu on kantud seoses kostjale nõude koostamise ja esitamisega ning hageja õigusliku nõustamisega eeltooduga seonduvalt.
31. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 2 ja 3). Kahju hüvitamise eelduseks on rikkumine. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks hageja õigusi rikkunud. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt ka varalise kahju hüvitamist ja hagi tuleb jätta selles nõudes rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKS MÄÄRAMINE 54.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 55.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt

§ 162lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.

56.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 57.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 58.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas 13 tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt

§ 174

lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik 14