Tsiviilasi nr 2-23-3761 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-3761 Tsiviilasi R. K. hagi E. I.

) §-st 5 tulenevalt on asjaõiguseks omand ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.

§ 244järgi on hoonestusõiguse lõpetamiseks vajalik kinnisasja omaniku nõusolek.

Kinnistusraamatu kande õiguslik tähendus võib kaduda eelkõige piiratud asjaõiguse lõppemise tõttu, kui tähtajalise õiguse tähtaeg on möödunud. Sellisel juhul muutub kinnistusraamatu kanne ebaõigeks.

§ 66

lg-st 1 tuleneb, et kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. Kui hoonestusõigus on lõppenud tähtaja möödumisega, on kinnistusraamatu kanne muutunud ebaõigeks ning hagejal kinnisasja omanikuna on õigus nõuda kande kustutamist. 8.

§ 642

näeb ette, et kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt tõestatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. Kuna hoonestusõigus loetakse kinnisasjaga võrdseks, kohaldatakse sätet ka seda koormavale õiguse lõpetamisele, kuid ühepoolse avalduse asemel on üldjuhul vajalik asjaõigusleping koormatud õiguse omajaga.

1. Käesoleval juhul on hoonestusõiguse omaja äriregistrist kustutatud. ÄS § 218 lg 2 näeb ette, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 65 lg 1 näeb ette, et seaduses sätestatud juhul ennistatakse registrist kustutatud juriidiline isik registrisse täiendavaks likvideerimiseks. Lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui likvideerimist ei ole läbi viidud (ÄRS § 65 lg 2).
2. Kuna T. O. ei ole kohtulahendist tulenevat kohustust täitnud ja kohustuse täitmise tagamiseks on T.O.-le kuuluvale hoonestusõigusele seatud keelumärge, on hagejal võimalik oma õiguste kaitseks esitada kohtule avaldus T. O.täiendavaks likvideerimiseks ning kohus saab hagita menetluses otsustada T. O. likvideerimise.
3. Lähtudes hageja nõuetest, hagi aluseks olevatest asjaoludest ning eeldades hagis esitatud faktiväidete õigsust, on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole hagejal võimalik esitatud 2 hagiga saavutada taotletavat eesmärki, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulud
4. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.
5. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata.
6. Kohus selgitab, et hagejal on õigus tasutud riigilõiv tagasi saada (TsMS § 150 lg 1 p 2). Selleks tuleb esitada kohtule vastavasisuline taotlus (TsMS § 150 lg 4), milles märkida isiku nimi ja arveldusarve number, kuhu kohus saab riigilõivu tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3