RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 77 lg 1 teises lauseosas mõiste „distsiplinaarsüütegu“ kasutamisel ei pidanud seadusandja silmas teenistuskohustuse süülisest rikkumisest teadasaamist. Distsiplinaarmenetluse võib algatada, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta (

§ 72

lg 1).

§ 77

lg-s 1 kasutatud sõnastust „isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub“ tuleb mõista laialt. Selleks on iga organisatsiooni teenistuses olev isik, kellel on kontrolli- ja järelevalvepädevus teenistuja suhtes. Mõiste hõlmab muu hulgas haldusorgani struktuuriüksust, kelle ülesandeks on teenistujate ametikohustuste täitmise kontrollimine. Oluline on, et isikul või struktuuriüksusel oleks teenistusülesannetest tulenevalt õigus ja kohustus võtta samme isiku võimaliku rikkumise tuvastamiseks. Sisekontrollibüroo juhil W-l tekkis 4. novembril 2019 kahtlus sõiduki väärkasutamise osas. Sisekontrollibürool oli olemas ajend ja alus kontrollida kaebaja teenistuskohustuste täitmist, hinnates muu hulgas distsiplinaarmenetluse algatamise ettepaneku tegemise vajadust. Seega ei olnud

§ 77

lg-s 1 sätestatud kuuekuulise tähtaja kulgema hakkamiseks nõutav, et sõiduki väärkasutamine kaebaja poolt oleks saanud teatavaks kaebaja vahetule juhile. Prefektil ei olnud keskset rolli teenistusliku kontrolli tegemisel. Distsiplinaarmenetluse algatamise otsustas ning distsiplinaarkaristuse määras PPA peadirektor. Seetõttu tuli PPA sisekontrollibürood pidada isikuks, kellele kaebaja teenistusalaselt allub. Arvestades, et kaebaja oli 2019. a detsembris 10 päeva puhkusel, aegus kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine 14. mail 2020. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. PPA taotleb kassatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega kaebuse rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus on

§ 77lg-t 1 ebaõigesti tõlgendanud.

Teenistusalane allumine

-i tähenduses tähendab kahe isiku vahelist subordinatsioonisuhet (vt nt

§ 51lg 3, § 53 lg-d 1 ja 2, 3

§ 77

lg-s 1 kasutatud sõnastus „isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub“ ei ole juhuslik. On valdkondi, kus PPA ametnike tegevuse õiguspärasust või otstarbekust kontrollib PPA sisekontrollibüroo (nt andmebaaside või teenistussõidukite kasutamine), kuid sisekontrollibürool ei ole üldist kontrolli- ega järelevalvepädevust PPA ametnike suhtes. Järelevalvepädevus ametijuhendist tulenevate teenistusülesannete ja vahetu või kõrgemalseisva juhi ühekordsete korralduste täitmise üle kuulub isikule, kellele ametnik teenistusalaselt allub.

§ 77

lg-s 1 nimetatud isiku puhul peetakse silmas kaebaja vahetut juhti või kõrgemalseisvat juhti (kolleegiumi otsus nr 3-16-113/47, p 11; vt ka kolleegiumi otsus nr 3-15-1879/57, p 25). PPA sisekontrollibüroo ametnikul tekivad distsiplinaarmenetluse läbiviija õigused ja kohustused konkreetse ametniku suhtes alles siis, kui ametisse nimetamise õigust omav isik on määranud distsiplinaarmenetluse läbiviija (

§ 72lg-d 2 ja 3).

Kohtupraktikas ei ole seni tõlgendatud

§ 77

lg-t 1 selliselt, nagu seda tegi ringkonnakohus, kuigi sisekontrolli teostav struktuuriüksus on PPA (enne

1. jaanuari 2010 Politseiameti ja prefektuuride) koosseisu kuulunud läbi aegade (viimati sätestatud siseministri
2. juuli
3. a määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ (määrus nr 33) §-s 19). Kaebaja allus teenistusalaselt Ida prefektuuri prefektile, kes sai X süüteost teada mitte varem kui
4. novembril
5. Prefekt on seda kinnitanud haldus- ning väärteoasjas. X on distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele esitatud arvamuses märkinud, et tegi enda jaoks tõsised järeldused
6. a novembris. Sõidud Jõhvi lõppesid alates
7. novembrist
8. Asjas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Kui teadasaamine oleks toimunud varem, oleks prefekt andnud kohe korralduse rikkumine lõpetada.
9. X palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

§ 77

lg-t 1 tuleb tõlgendada laialt ning sätet mõista nii, et isikuks, kellele süüdlane teenistusalaselt allub, on iga organisatsiooni teenistuses olev isik, kellel on kontrolli- ja järelevalvepädevus teenistuja suhtes. Selline tõlgendus on kooskõlas normi eesmärgiga, sest isikul, kellel on kontrolli- ja järelevalvepädevus konkreetse teenistuja suhtes, lasub võimalus isikut distsiplinaarkorras karistada.

§ 77

lg 1 eesmärgiks on sätestada, et distsiplinaarmenetluse läbiviimine ei toimuks määramata aja jooksul. Nii vahetu juht kui ka distsiplinaarmenetlust läbiviiv isik (üksus) omavad pädevust ja kontrolli otsustamaks selle üle, kas distsiplinaarmenetlus läbi viia ja mis tulemuseni jõudma peaks. PPA pole selgitanud, kuidas on teenistusalane alluvus seotud distsiplinaarkaristuse määramisega. Kaebaja suhtes oli sisekontrollibürool õigus ja pädevus distsiplinaarmenetlus läbi viia. Isikuid, kellele teenistusalaselt allutakse või kes ametniku üle järelevalvet teevad, võib olla mitu, mistõttu pole põhjendatud piirata tähtaja kulgemist vahetu juhi teadasaamisega. Ka PPA ise on arvestanud distsiplinaarmenetluse käskkirjas tähtaja kulgema hakkamist sisekontrollibüroo teadasaamisest arvates. Ringkonnakohtu tõlgendus on kooskõlas varasema Riigikohtu halduskolleegiumi praktikaga asjades nr 3-3-1-11-97 (p 1) ja 3-3-1-65-08 (p 11). Kolleegiumi lahendid nr 3-16-113/47 ja nr 3-15-1879/57 ei välista eelnevat tõlgendust.

§ 77lg 1 tõlgendamine polnud viidatud haldusasjades vaidluse all.

Oluline pole, kas ülemus, kes sai alluva poolt toimepandud süüteost teada, mõistis, et tegemist on õigusrikkumisega. Õigusliku hinnangu alluva käitumisele suudab anda ka sisekontrollibüroo. Kui isikuid, kellele ametnik teenistusalaselt allub, on mitu, tuleb tähtaega hakata lugema varasemast teadasaamisest. 4

§ 77

lg-s 1 reguleeritud distsiplinaarkaristuse määramise kuuekuulise tähtaja kulgema hakkamist. 9.

§ 77

lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Asja lahendamisel on määrav, kuidas mõista normi lauseosa kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. 10. Ringkonnakohus asus seisukohale, et

§ 77

lg-s 1 sätestatud kuuekuulise tähtaja kulgema hakkamiseks piisas sellest, kui info võimaliku distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta oli olemas mis tahes organisatsiooni teenistuses oleval isikul, kellel on teenistuja suhtes kontrolli- ja järelevalvepädevus (praegusel juhul Ida sisekontrollitalituse juhil). Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 11.

§ 77

lg 1 teist lauseosa tuleb kolleegiumi arvates mõista nii, et normis on peetud silmas isikut, kes koordineerib iga päev ametniku teenistusalast tegevust. Mõiste ,,teenistusalane allumine“ seondub vahetult juhtimispädevusega – ametniku vahetul või kõrgemalseisval juhil on õigus määrata teenistujale teenistusülesandeid, korraldada asutuse sees kehtestatud eeskirjade järgimist ning tagada nende täitmine. Ka

§ 51

lg 3 kohaselt peab ametnik teenistusalaselt juhinduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist. Kõrgemalseisva juhi juhistest ja korraldustest peab ametnik teavitama vahetut juhti (vt ka

§ 53lg-d 1 ja 2).

Seega teeb igapäevast kontrolli teenistujale antud ametikohustuste täitmise üle üldiselt tema vahetu juht.

1. Kaebaja viidatud asjades nr 3-3-1-11-97 (p 1) ja 3-3-1-65-08 (p 11) lähtus kolleegium
2. a

§-st 87, mis sätestas, et ametniku distsiplinaarvastutusele võtmisel kohaldatakse muu hulgas töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 6–

1. TDVS § 6 lg 1 kohaselt võis distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Asjas nr 3-3-1-11-97 pidas kolleegium TDVS § 6 lg-s 1 nimetatud isiku all silmas mh teenistuja vahetut juhti (lahendi p 1). Ka
2. a

§ 87

ning TDVS § 6 lg 1 sidusid distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja kulgema hakkamise selle isiku teadasaamisega, kellel oli teenistuja ametikohustuste täitmise kontrollipädevus (,,mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub“). 5

§ 77

lg-t 1 praegusel juhul tõlgendada nii, et selles sätestatud kuuekuuline tähtaeg hakkas kulgema arvates päevast, mil distsiplinaarsüüteost sai teada kaebaja vahetu või kõrgemalseisev juht (vrd ka kolleegiumi otsus nr 3-16-113/47, p 11).

1. PPA on jaotatud struktuuriüksusteks (määruse nr 33 § 14). Iga struktuuriüksuse tööd koordineerib struktuuriüksuse juht (määruse nr 33 § 14 lg 4 v.r; vt ka PPA kontroll- ja distsiplinaarmenetluse läbiviimise juhend, p 11).
2. a PPA töökorra p 2.6 kohaselt on vahetu juht teenistuja juht, kellele ta ametijuhendi kohaselt allub. Kaebaja töötas distsiplinaarkäskkirja andmise ajal Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna juhina. Politseijaoskonna/büroo juhi ametijuhendis on märgitud, et PPA Ida prefektuuri politseijaoskonna juht allub Ida prefektuuri prefektile.
3. Prefekt juhib ja korraldab prefektuuri tööd, teeb järelevalvet talle alluvate ametnike ja töötajate ülesannete täitmise üle (määrus nr 33 § 12 lg 1 p-d 1 ja 5) ning teeb peadirektorile ettepanekuid prefektuuri ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks, talle distsiplinaarkaristuse määramiseks, teenistusastme andmiseks ja muudes personaliküsimustes (määrus nr 33 § 12 lg 1 p 7). Prefektuuri koosseisu kuuluvad territoriaalsed ja funktsionaalsed struktuuriüksused ning arestimajad. Territoriaalsed struktuuriüksused on jaoskonnad, kordonid ja piiripunktid ning funktsionaalsed struktuuriüksused on bürood (PPVS § 5 lg 1 p 3). Sisekontrollibüroo ei kuulu prefektuuri koosseisu, vaid on eraldiseisev struktuuriüksus (vt ka määruse nr 33 § 14 lg 1 p-d 4 ja 8). Seega ei anna sisekontrollibüroo igapäevaselt prefektuuri koosseisu kuuluvatele ametnikele teenistusülesandeid ega taga nende täitmist. Teenistujale annab teenistus- või töökorraldusi ja -ülesandeid või muudab või peatab neid tema vahetu või kõrgemalseisev juht, samuti PPA õigusaktidega ette nähtud juhtudel ja korras selleks õigustatud teenistuja (PPA
4. a töökorra p 21; vt ka p 28).
5. PPA-s kehtestatud struktuurijaotuse eesmärk on eraldiseisvalt koordineerida iga struktuuriüksuse tööjaotust ning juhtimiskorraldust. Seega on PPA-s organisatsiooni sees oluline subordinatsiooni suhe struktuuriüksuse juhi (vahetu juhi) ning tema alluvate vahel. Teenistusalluvussuhe tekib struktuuriüksuse sees, mitte üksuste üleselt. Silmas tuleb pidada ka seda, et nii distsiplinaarmenetluse toimetamisel kui ka hilisemal distsiplinaarkaristuse määramisel sekkutakse ametniku ning ametiasutuse vahelisse teenistus- ja usaldussuhtesse (

§ 5p 1).

Seetõttu on nii distsiplinaarsüüteo esmaste asjaolude hindamise, distsiplinaarmenetluse algatamise kui ka karistuse määramise õigus antud isiku vahetule juhile või tema ametisse nimetamise õigust omavale isikule (vt ka

§ 72

lg-d 1 ja 3 ja

§ 77

lg 1; politseiteenistuses PPA peadirektor (PPVS § 91 lg 2 p 2 ja § 92 lg 1 v.r)). Politseiteenistuses on distsiplinaarsüütegude menetlejaks sisekontrollibüroo (vt ka PPA kontroll- ja distsiplinaarmenetluse läbiviimise juhend, p 4 ja määrus nr 33 § 19 p 2). Konkreetse ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse toimetamisel ei ulatu sisekontrollibüroo pädevus üldjuhul asja menetlemise õigusest kaugemale.

1. Ringkonnakohus ei teinud asja lahendamisel kindlaks, millal sai kaebaja teenistuskohustuste rikkumisest teada tema vahetu juht Ida prefektuuri prefekt.
2. Kolleegiumil ei ole võimalik nimetatud rikkumist kõrvaldada, kuna selleks on vaja hinnata tõendeid ja tuvastada asjaolusid (HKMS § 229 lg 2 esimene lause ja lg 3).

§ 77

lg-s 1 sätestatud tähtajad on materiaalõiguslikud tähtajad, täpsemalt distsiplinaarvõimu teostamise õigust (karistuse määramise õigust) lõpetavad tähtajad (kolleegiumi otsus nr 3-15-325/63, p 14.1 esimene lause). Riigikohus ei saa tuvastada faktilisi asjaolusid, mis on olulised materiaalõiguse kohaldamisel (kolleegiumi otsus nr 3-14-52077/65, p 17). Seetõttu saadab kolleegium asja tagasi samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Asja uuel lahendamisel tuleb ringkonnakohtul esmalt kindlaks teha, millal sai kaebaja poolt toime pandud distsiplinaarsüüteost teada kaebaja vahetu juht. Seejärel tuleb ringkonnakohtul anda hinnang sellele, kas kaebajale määrati distsiplinaarkaristus 6

§ 77

lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, võttes seejuures arvesse perioodi, mil kaebaja avaliku võimu volitus oli

§ 83

alusel peatunud (

§ 77lg 2).

1. Kaebaja taotleb kassatsioonimenetluses õigusabikuludena 960 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmist (HKMS § 109 lg 1). Kuna kolleegium ei tee asjas lõplikku otsust, ei jaga ta menetluskulusid (HKMS § 109 lg 4).
2. Füüsiliste isikute (HKMS § 175 lg 3). nimed tuleb avaldatavas kohtuotsuses asendada tähemärgiga (allkirjastatud digitaalselt) 7