KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kohtuväline menetleja Väärteoasi Harju Maakohus 01.03.2023 Tallinna kohtumaja 4-22-

) § 301 lg 2 alusel rahatrahviga 8000 eurot Menetlusalune isik Elitceram OÜ, registrikood: 14530983; asukoht: Läänemere tee 8-28, Tallinn; e-post: info.elitceram@gmail.com; seaduslik esindaja A.M. Kaitsja Sofja Pevzner-Belošitski Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupi 04.10.2022.a otsus väärteoasjas nr 2303,22,000436 muutmata ja Elitceram OÜ kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 04.10.2022.a otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 22.03.2023.a. Asjaolud Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupi järelevalveekspert I. M.i 04.10.2022.a otsusega väärteoasjas nr 2303,22,000436 määrati Elitceream OÜ karistuseks

§ 301lg 2 alusel rahatrahv 8000 eurot.

Otsuse ja väärteoprotokolli 20220914387801 kohaselt võimaldas ettevõtte Elitceram OÜ (reg. kood 14530983) juhatuse liige A. M. ettevõtte ärihuvides Eestis ajutiselt viibival välismaalasel J. K. töötamist ilma lühiajalise töötamise registreeringuta. Välismaalaste seaduse § 106 lg 1 kohaselt lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. Usbekistani kodanik J.K. välismaalasena, kes ajutiselt viibib Eestis Eesti pikaajalise viisa EST100227598 alusel, 30.08.2022.a kell 14:31 aadressil XXX töötas ettevõttes Elitceram OÜ, kontrollimise hetkel viibis ehitusriietes ehitusobjektil (isikuriided tolmused ja määrdunud ehitustegevusest). Maksuja Tolliameti töötamise registri andmetel J. K. töötab ettevõttes Elitceram OÜ alates 10.08.2022.a, kuid tööandja ei olnud tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, millega rikkus välismaalase Eestis töötamise tingimusi. Oma teoga tööandja ei ole täitnud

§ 286

lg 1 sätestatud tööandja kohustust seoses välismaalase Eestis töötamisega, milleks on kontrollida tema juures töötaval välismaalasel Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Elitceram OÜ kaitsjad Sofja Pevzner-Belošitski ja Jelena Karžetskaja esitasid 19.10.2022.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Otsus vaidlustatakse täies ulatuses. Kaebuse kohaselt kaebaja ei tunnista oma süüd ning ei nõustu PPA seisukohaga, et töötaja J. K. oli objektil aadressil XXX vald tööl. Kaebaja on kindlal seisukohal, et J. K. ei olnud objektil tööl, vaid oli seal ainult selleks, et külastada oma kaasmaalasi, kes olid samal ajal ehitusobjektil tööl ning et vaadata, millist tööd peab tema tulevikus tegema. Samuti ei nõustu kaebaja, et asjaolu, et töötaja oli väidetavalt määrdunud riietes viitab sellele, et töötaja on teinud objektil ebaseaduslikult tööd. Tegemist on kaebaja igapäevase riietusega, mida tema kannab oma igapäevases elus. Politseil jäi tuvastamata ning seega ka arvestamata, et tööandja jagab oma töötajatele tööalased riided, mida kannavad kõik töötajad ehitusobjektil. Ehk sisuliselt kaebaja töötajad kannavad objektil kõik ühesuguseid tööriideid, mida ostab nende jaoks tööandja (kaebaja). Tööriideid jagatakse otse peale seda, kui töötaja alustab vahetult töötamist. J. K. kandis kontrolli ajal oma enda isiklikke riideid. Ning nende kandmine ei tähenda, et objektil teostatakse tööd. Kaebaja sõnul viibib J. K. Eestis seaduslikul alusel. Koos oma vennaga M. K.iga on J. otsustanud alustada töötamist ettevõttes Elitceram OÜ. Tööandja esindaja on esitanud LTR taotlused registreerida nii J. K.i kui ka tema venna M. K. töötamist üheaegselt. 19.08.2022.a väljastati M. K.le lühiajalise töötamise registreering. Tööle asumisel olid töötajale väljastatud tööandja poolt tööriided ning töötaja alustas tööd objektil aadressil xxx vald plaatijana. J. K. aga jätkas oma registreerimise ootamist ning temale oli selgelt tööandja poolt väljastatud korraldus, et tööde alustamine peab toimuma ainult peale seda, kui temale väljastatakse vastav registreering. J. K. ootas oma lühiajalist registreeringut, et samuti alustada töötamist objektil. Kuid, 30.08.2022.a seisuga registreering ei olnud endiselt tehtud ning tööandja ei lubanud alustada tööd. Tööandja selgelt teatas, et ainult peale seda, kui saabub ametlik kinnitus lühiajalise töötamise registreerimise kohta on võimalik väljastada tööriided ning alustada tööd objektil plaatijana. Kohe peale seda, kui töötajale oleks väljastatud registreering, oleks ka tööandja läbi viinud vastavad toimingud, et eraldada töötajale konkreetne 2 töömaht objektil. Enne seda ei olnud J. K.iga arvestatud ning temale ei olnud eraldatud ka töömaht (ehk plaatimise alla kuuluv pind). Kuna J.i vend ning tuttavad juba töötasid, soovis ka J. vaadata, millist tööd on võimalik objektil teha. Objekt aadressil xxx vald on avatud. Töötajad saabuvad ühe autoga kell 08.00. Objektil ei ole kontrolli ega ei pea registreerima ennast objektile sisenemisel. Seega, otsustas J. 30.08.2022.a sõita hommikul objektile koos oma venna ja teiste tuttavatega, et vaadata tulevast tööde mahtu. Samuti, kuna J. ei valda piisavalt eesti või vene keeli (k.a. ka inglise) oli temal raske olla terve päev üksinda hotellis. Olla koos tuttavate ja vennaga tundus turvalisem ning võimaldas suhelda nendega oma emakeeles. Samuti, ei ole võimalik tööandjal kontrollida, kes hommikul saabuvad objektile, kuna objektile sisenemine toimub iseseisvalt töötajate poolt. Seega, ei oma tööandja võimalust kontrollida, kes sõidab töötajatega autos objektile. Tulenevalt eeltoodust kinnitab kaebaja, et ei ole võimaldanud J. K.ile alustada tööd objektil aadressil xxxx. Objektil töötasid tema vend ning tuttavad, keda J. K. oli palunud näidata tulevaste tööde mahtu ning kellega koos oli võimalik süüa lõunat ning rääkida oma emakeeles. Kuid selle kohta ei ole J. ega tema kaasmaalased kaebajat teavitanud. J. K. ei ole saanud Elitceram OÜ-lt tööriideid ega käsku alustada tööde tegemisega. Juhime ka tähelepanu, et J. K.i riietus, milles tema viibis objektil, oli tema igapäevane riietus. Tema vend ning venna kolleegid aga viibisid objektil tööriietes, mida eraldas nendele tööandja tööde alustamisel. Seega leiab kaebaja, et tema käitumises puuduvad süüteo tunnused ning tal palub tühisada otsuse väärteoasjas nr 2303,22,000436. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Elitceram OÜ-le heidetakse ette ettevõtte ärihuvides Eestis ajutiselt viibival välismaalasel töötamise võimaldamist ilma lühiajalise töötamise registreeringuta.

§ 106

lg 1 kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politseija Piirivalveametis.

§ 286

lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus.

§ 301

lg 2 näeb ette vastutuse tööandja poolt välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise võimaldamise eest, kui selle teo on toime pannud juriidiline isik. Tunnistaja S. B. andis 15.02.2023.a kohtuistungil järgmisi ütlusi. Ta töötab Põhja prefektuuris Politsei- ja Piirivalveametis migratsioonijärelevalvetalituses järelevalveametnikuna. 30.08.2022.a oli samas ametis. 30.08.2022.a said nad oma grupijuhi poolt ülesande kontrollida ehitusobjekti, kus pidid töötama Usbekistani kodanikud. Antud objektile jõudsid ligikaudu poole 3 paiku. Objekt asus Lääneserva, Viimsi vallas. Nad jõudsid objektini ja suundusid objektijuhi poole. Objektijuhi käest küsisid, kas antud objektil viibivad välismaalased, Usbekistani kodanikud. Objektijuht vastas jaatavalt ja läks koos nendega viimaste bokside 3 juurde, kus pidid olema Usbekistani kodanikud. Jõudes viimaste bokside juurde objektijuht suundus eelviimasesse boksi sisse, kus ta vestles kahe isikuga ning tunnistaja paarimees suundus viimaste bokside juurde, kus avastas ühe Usbekistani kodaniku, kuid tunnistaja jäi ootama objektijuhti. Sel hetkel, kui objektijuht tuli välja eelviimasest boksist, küsis tunnistaja tema käest, kas üks nendest meesterahvastest on seal Usbekistani kodanik, mille peale ta vastas, et peaks olema. Tunnistaja otsustas kontrollida neid kahte isikut. Tema poole hakkas liikuma üks meesterahvas, kelle käest ta hakkas kontrollima dokumente, küsis andmeid, kuid sellel hetkel, kui ta kontrollis seda esimest meesterahvast, märkas, kuidas teine meesterahvas selles rohelises T-särgis üritab põgeneda majast välja väliterrassi kaudu. Tunnistaja jooksis talle järgi, peatas ta ja siis isik peatus ja tuli tema juurde. Sellel hetkel, kui tunnistaja üritas teda kontrollida, tal ei olnud passi kaasas, ta ei teadnud oma isikukoodi ja tunnistaja otsustas, et toimetab isiku teiste isikute juurde, kus oli ka tunnistaja paarimees. Sellel hetkel, kui tunnistaja nii öelda liikus koos isikuga, üritas ta kellelegi helistada. Tunnistaja küsis tema kaest, kas ta teab midagi, tema isikukoodi näiteks ja ta vastas talle, et tema ülemus teab rohkem informatsiooni ja üritas koguaeg oma ülemusega ühendust saada. Kui nad jõudsid tunnistaja paarimehe juurde, teiste isikute juurde, küsis tunnistaja isikute käest, kui palju Usbekistani kodanike antud objektil on, mille peale üks nendest vastas, et kolm tükki ja kolm tükki oligi nende juures. Andmete kontrollimisel kahel isikul lõplik tulemus oli see, et kõik oli korras, kuid ühel isikul leidsid probleemi, et see viimane isik J., keda tunnistaja peatas, kes üritas põgeneda objekti pealt, et antud isikul puudus kehtiv lühiajalise töötamise registreering ehk põhjaliku kontrollimise ajal selgus, et tema lühiajalise töötamise registreering on menetlemisel ettevõttes Elitceram. Viibides isikuga, tema kontrollimisel ta võttis ühendust oma ülemusega, kelle käest küsisid telefoni teel, mis antud isik teeb objektil ja kas tal on kõik dokumendid korras. Telefoni teel rääkides tunnistaja tutvustas ennast kui migratsiooniametniku Stanislavina. Teisel pool telefonikõne oli A. M.u nimeline isik, keda tunnistaja ka kontrollis läbi andmebaasi, et küsis üle, kas ligikaudu aastal 85 sündinud, et kinnitada, kas see isik on see õige A. M.. Kui kohus küsis, kas tunnistaja mõtleb M. või M., siis tunnistaja vastas M.. Tunnistaja sõnul ütles M., et oli taotlenud J.ile ja tema vennale lühiajalise töötamise registreeringut, kuid J.i vend oli saanud registreeringu, aga J. ei olnud saanud, sest oli mingi foto probleem, mille peale tunnistaja vastas, et aga, kui te olete teadlikud, kuidas asjad käivad, miks J. on ehitusobjektil ehitusriietuses. M. vastas, et J. tuli abistama tööga, tööabistamisega millegagi tegelema. Seletatud oli A. M. le, et see on rikkumine, et isikul ei ole kehtivat lühiajalise töötamise registreeringut, et J.il on ka eelnevalt olnud lühiajalise töötamise registreeringuid erinevatesse ettevõttetesse ja Maksu-ja Tolliametis töötamisregistreeringus oli J.il küll kehtiv kanne ehk

1. augustist oli aktiivne töökanne, kuid tal lühiajalise töötamise registreeringut ei olnud. Kaitsja küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et objektile saabudes oli värav lahti. Kahel Usbekistani kodanikul oli musta värvi riietus ning kolmandal isikul oli heleroheline T-särk ja püksid. Heleroheline särk oli J. K.il. Ülejäänud kahel oli ühesugused riided. Tööandjale helistas J. K. ise ja rääkis iseseisvalt enne tööandjaga ning siis palus tunnistaja, et J. paneks kõlari peale, et saaksid kõik koos rääkida tööandjaga. Tööandja ütles tunnistajale, et tema taotles J.ile ja tema vennale lühiajalise töötamise registreeringut, kuid J.il tekkis probleem, mille peale tunnistaja küsis, et miks J. on ehitusobjektil, kui tal ei ole ühtegi vajalikku dokumenti tehtud selleks, et töötada ehitusobjektil välismaalasena, mille peale tööandja vastas tunnistajale, et J. tuli tööga abistama. Tunnistajal ei tekkinud sellist tunnet, et tööandja ei olnud teadlik sellest, et J. K. on objektil. Kohtule selgitas veel tunnistaja, et J. K. abistas seal Usbekistani kodanike ehk teisi isikuid. Kui tunnistaja objektile jõudis ja märkas antud isikut, siis ta ei näinud, et ta oleks mingit tööd teinud, kuid ta oli majas sees, kus tehti siseviimistlustöid. Boksidest rääkides pidas tunnistaja silmas ridaelamubokse. Tunnistaja selgitas veel, et kui ta küsis J. K.i käest, kas ta on teadlik, et tal dokumendid ei ole kehtivad, siis ütles J. K., et ta arvas, et tal on kõik korras. Samuti ütles J. K., et tööandja peaks kõike teadma seonduvalt tema lühiajalise töötamise registreeringu taotlusega. 4 J. K.il oli eelnevalt andmebaasi kohaselt olnud vähemalt 2 lühiajalise töötamise registreeringut või isegi
2. Tuvastatud on, et teised isikud, kes antud objektil viibisid, tegid tööd. Isikul oli riietus pigem määrdunud ehk tema seljas oli heleroheline T-särk, neoonrohelist värvi. Pükste kohta tunnistaja ei oska öelda, kas oli pikad või lühikesed, aga need olid siukesed ehitusepärased ja jalanõud olid ka siukesed ehituseks mõeldud jalanõud. Määrdumine oli see, et isikul paremal õlal oli kuI.ud tsemendi või kipsi jääk. Kohtu hinnangul tunnistaja S. B. ütlustes alust kahelda ei ole, need on usaldusväärsed ja kooskõlas teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Kaebuse esitaja Elitceram OÜ firma juhataja A. M. andis 15.02.2023.a kohtuistungil järgmisi ütlusi. Firma tegeleb plaatimistöödega. 30.08.2022.a kuskil kella 3-4 paiku helistas J. K. ja ütles, et objektile venna juurde tuli politsei ja teda püüti kinni. Kaebuse esitaja suhtles temaga vene keeles. Kinni peeti J.i ennast, tema vend töötas seal, tal oli kõik dokumentidega korras ja veel kaks töölist Usbekistanist, kokku kolm inimest seal töötas ja nendel kontrolliti kõik ära, et kõik oli korras ja siis helistas kaebuse esitajale probleemiga J. ja ütles talle, et tal juhtus selline probleem. Ennekõike kaebuse esitaja küsis, milles asi on ja miks ta üldse seal on ja tema selgitas talle, et ta tuli venna juurde, et midagi ära võtta. Kaebuse esitaja ei mäleta, kas võtmed või midagi muud. Alguses kaebuse esitaja mõtles, et äkki ta räägib politseinikega, kuna alguses politseinikud ei tahtnud temaga rääkida ja pärast hakkas valjuhääldi kaudu temaga rääkima politseinik ja küsima, et miks see inimene viibib seal. Kaebuse esitaja vastas, et antud hetkel ta ei oska öelda, miks see inimene viibib seal, kuna ta ei ole teda sinna saatnud ja edasise vestluse käigus ta siis ütles talle, et tuli sinna venna juurde. Kaebuse esitaja selgitas, et ta vormistas kõik neli isikut registrisse veel enne seda, kui nendele see luba oli tehtud, kuna nad palkavad raamatupidajad ja peab maksma iga toimingu eest. Palus seetõttu korraga kõik ära vormistada. Kaebuse esitaja esitas kõigi kohta ka dokumendid samal ajal. J. K.i lühiajalise töötamise registreerimisel ilmnes probleem sellega, et ametisse saadeti samasugune pilt, mis oli enne viisa peal. Nad saatsid pildid ära ja kahe päeva pärast kirjutasid sinna kirja, mida nad taotlesid. Kaebuse esitaja ei andnud J. K.ile käsku minna objektile. Kaebuse esitaja on üldiselt temaga rääkinud sellest, mis tööd ta hakkab tegema. Tööd pidi J. K. hakkama tegema niipea, kui nad saavad töötamise loa ja nad on temaga korduvalt sellest rääkinud, et ta ei tohi objektile tulla enne, kui ta saab selle kätte. On rääkinud talle, et töötada ei tohi. J. K. ei teavitanud kaebuse esitajat, et ta tuleb venna juurde objektile sellel päeval. Tema vend ja veel kaks töötajaid olid saanud juba selleks ajaks lühiajalise töötaja registreeringu. Neile oli tutvustatud tööobjekti ja töömahtu ning väljastatud tööriietus. J. K.ile ei olnud tööriietust väljastatud, sest puudus politsei poolt kinnitus. Kaebuse esitaja sõnul viibib ta igapäevaselt sel objektil ja tema ei ole näinud, et J. K. oleks varem seal objektil käinud. Nad teostavad kontrolli, kes töötab ja objektil on spetsiaalne inimene, kes kontrollib ka töökvaliteeti. J. K.i töötamine oli Maksu- ja Tolliameti töötamisregistris registreeritud, et pärast ei oleks mingeid probleeme, et ei oleks trahve. Kaebuse esitajal on renditav raamatupidaja, kelle rendib igakord uuesti ja iga liigutuse eest maksab talle raha ehk siis sellepärast panid nad kõik isikud registrisse korraga samal ajal, et ta ei helistaks uuesti selles küsimuses. Kaebuse esitaja ei arvanud, et see on ebaseaduslik ja et ta ei tohi neid panna kõiki varem. Raamatupidaja ei ole talle seda öelnud, et nad peavad nad arvele panema alles pärast seda, kui neil tekib see luba. Kaebuse esitaja arvas, et see registreerimine on ka parem selle otsustuse jaoks, et riik juba näeb, et nad on tema juures juba ära registreeritud. Enamasti tal ikka tegeleb raamatupidaja nende paberitega, lubadega. Raamatupidaja küsis kaebuse esitaja käest, et kas nad panevad nad registrisse ja kaebuse esitaja ütles, et panevad. Kaebuse esitaja sõnul pani ta nad lihtsalt arvele, ei teinud midagi ebaseaduslikku, kuna ei saatnud neid tööle, vaid isikud istusid ja ootasid töötamiseks luba. Kaebuse esitaja sõnul ei olnud J.i siis, kui ta tema vennale ja veel kolmandale töötajale objekti näitas. Objektile 5 pääsemiseks on igaühel luba, kõik on üles kirjutatud objektijuhi juures, kes vastutab objektil tööohutuse eest. Objektil on igalpool väravad tehtud, mis peavad olema kinni, suured väravad, kuid nad on alati lahti, iga inimene saab sisse minna. Seal on 22 boksi, seal töötab väga palju rahvast ja üleüldse väravad peavad kinni olema, sest objektile saavad sisse üksnes objektijuhi juures kirjas oleva info alusel, sest peab läbima ohutuse testid. J.il neid allkirju ei olnud, ta ei ole läbinud seal nõuete koolitust. Läbisid teised kolm inimest. Isikute tööle vormistamisega tegeleb raamatupidaja, kaebuse esitaja annab talle üksnes nime ja perekonnanime. Kaebuse esitaja sõnul on ta ka ise uurinud maksukorralduse seadust. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja ütlused usaldusväärsed osas, mis puudutab J. K.i objektil viibimist seoses venna käest millegi võtmisega. Nimetatu ei ole eluliselt usutav, sest kõik teised väärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad ja viitavad üheselt sellele, et J. K. töötas objektil. Lisaks tunnistaja ja kaebuse esitaja ütlustele uuris kohus järgmisi tõendeid. S.B. rinnakaamera salvestiselt failinimega „P18775 [30.08.2022 14_31_15].MP4“ nähtub väärteo toimepanemise koht ja aeg, s.o 30.08.2022.a kell 14:
3. Salvestisel liiguvad politseiametnikud koos objektijuhiga ridaelamu viimaste bokside juurde, kus ühes boksis sees, avatud ukse vastas, seisab telefoniga rääkiv J. K.. Kui politseiametnik läheneb boksi välisuksele ja suhtleb seal teise objektil töötava isikuga, siis on eemalt näha, kuidas J. K. vaikselt eemaldub boksi tagumisse ruumi ja astub kiirel sammul rõduuksest rõdule. Politseiametnik järgneb joostes J. K.ile, kes esmalt lahkub läbi rõdupiirde õue, kuid jääb seejärel siiski politseiametniku korraldusel seisma ja naaseb rõdule. J. K.i olek on ehmunud, ta vaatab pidevalt oma telefoni ja üritab oma ülemusega ühendust saada. Tal on seljas neoonroheline t-särk, mis on selgelt määrdunud (kuivanud kipsi jälgedega). Kui politseiametnik suhtleb J. K.i tööandja A. M. ga läbi J. K.i telefoni, siis ütleb tööandja, et J. K. tuli sinna appi. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et see tähendas, et J. K. lihtsalt tuli sinna venna juurde midagi võtma, aga ta ei mõelnud, et tööga aitama. Rinnakaamera salvestiselt on veel ka oluline välja tuua, et lähenedes ridaelamu viimastele boksidele, siis nähtub, et boksi ees toimetab meesterahvas, kes kannab tööpükse ja v-kaelusega triibulist kampsunit. On selge, et nimetatud meesterahvas teeb objektil tööd. Samuti on selge, et meesterahval seljas olev triibuline kampsun ei ole ametlik tööriietus. Seega seda väita, et objektil enda riietes viibimine oli täiesti keelatud, ei saa. Videosalvestiselt failinimega „P18775 [30.08.2022 15_02_06].MP4“ nähtub J. K.ile küsimuste esitamine seoses tema isikuandmete ja objektil viibimisega. Kogu J. K.i käitumine rinnakaamera salvestisel, sh tema püüd politseiametnikuga mitte kokku puutuda (lausa tema eest põgenemine), hilisem ehmunud käitumine ja kohene ülemusega kontakti otsimine, viitavad üheselt sellele, et J. K. oli teadlik sellest, et tal puudub töötamiseks vajalik luba ja ta ei tohiks seal objektil seetõttu viibida. Elitceram OÜ 29.09.2022.a väärteoasjas esitatud vastulausest nähtub, et Elitceram OÜ ei nõustu 14.09.2022.a väärteoprotokollis kirjutatuga ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kuivõrd vastulause on oma sisult sarnane kohtule esitatud kaebusega, siis ei hakka kohus seda siinkohal üksikasjalikult kordama. Vastulausele lisatud foto Elitceram OÜ tööriietusest ning OÜ X 16.06.2022.a ostutšekist (sularahaarve nr 2159) tõendavad, et Elitceram OÜ töötajad kannavad tööandja poolt väljastatud tööriideid (vööpüksid Classic, t-särk Trip ja sandaalid). Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlus tõendab, et Elitceram OÜ esindaja A. M. on esitanud J. K.i lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks taotluse 04.08.2022.a. Taotluses on märgitud, et Eestis töötamise planeeritav algus on 27.07.2022.a, töökohaks on ehitustöölised, v.a elektrikud, brutotöötasu kuus 1548 eurot ja töötamise kohaks 6 XXX Taotluse nr 1060009491 19.08.2022.a teatis tõendab, et Politsei- ja Piirivalveameti menetluses on alates 04.08.2022.a välismaalase J. K.i lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlus. Teatisest nähtub, et Elitceram OÜ-l on palutud esitada uus välismaalase foto, kuna taotlusele lisatud foto oli vanem kui 6 kuud ja ei vastanud seega dokumendifotole esitatud nõuetele. Samuti on Elitceram OÜ-lt küsitud täiendavat informatsiooni seoses välismaalase kehtiva LTRga teise tööandja juures. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kinnitus nr 1060009491 tõendab, et Politsei- ja Piirivalveamet on 06.09.2022.a registreerinud J. K.i lühiajalise töötamise

§ 106lg 1 alusel tööandja Elitceram OÜ juures, töötamiskohaga XXX.

Kinnituse alusel on J. K.il lubatud töötada 217 päeva ajavahemikul 06.09.2022-10.04.2023.a. Väljavõte Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist tõendab, et J. K. töötab ettevõttes Elitceram OÜ plaatijana töölepingu alusel alates 10.08.2022.a. Elitceram OÜ äriregistri väljavõte tõendab, et ettevõtte juhatuse liige on A. M. J. K.i Usbekistani passi XXX koopiatest nähtub, et J. K.ile on väljastatud Eesti pikaajaline viisa kehtivusega 17.06.2022-19.06.2023.a. Kaebusele lisatud Elitceram OÜ 15.09.2022.a selgitusest nähtub, et väidetavalt ei ole J. K. alustanud tööd objektil aadressil XXX, Viimsi vald. Objekt XXX, Viimsi vald, Tallinn on avatud ning objektile on võimalik saada ilma eraldi loa taotluseta igal tööpäeval kell 08.0017.30. Töötajad saabuvad ja lahkuvad objektilt iseseisvalt. Tööandja ei kontrolli igapäevaselt töötajate olemasolu objektil. Selgitusele on lisatud ka loetelu isikutest, kes ettevõtte Elitceram OÜ alt objektil töötavad ning J. K.i selles loetelus ei ole. Samuti on selgituses öeldud, et Elitceram OÜ töötajatele ostetakse tööriided, mis väljastatakse töötajatele enne töö algust ning tulenevalt ohutusnõuetest, töötajad peavad kandma ainult neid tööriideid, mis on tööandja poolt eraldatud. J. K.ile ei ole väljastatud tööandja poolt riideid ning edastatud ka tööülesanded või käsk tööde alustamiseks. J. K. viibis objektil oma isiklikes riietes ning isiklikutel põhjustel. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et Usbekistani kodanik J. K. töötas ettevõtte Elitceram OÜ töötajana 30.08.2022.a kell 14:31 objektil aadressil Laaneserva tee 4, Haabneeme küla, Viimsi vald, Harjumaa. Vaidlust ei ole selles, et J. K.il puudus lühiajalise töötamise registreering, kuigi ettevõte Elitceram OÜ juhatuse liige A. M. oli alustanud J. K.i lühiajalise töötamise registreerimise protsessi, teinud selleks vastavasisulise taotluse Politsei- ja Piirivalveametile. Peamine küsimus antud väärteoasjas seisneb selles, kas Elitceram OÜ juhatuse liige A. M. võimaldas J. K.il kontrollimise hetkel objektil töötada ilma lühiajalise töötamise loata. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmete kohaselt alustas J. K. Elitceram OÜ-s plaatijana töölepingu alusel töötamist alates 10.08.2022.a. Kuigi kaebuse esitaja kirjeldas kohtuistungil, et J. K.i andmed ettevõttes Elitceram OÜ töötamise kohta lisati koos teiste töötajate andmetega registrisse üksnes selleks, et ei peaks raamatupidajale eraldi kannete eest rohkem maksma ning tegelikult J. K. sellel kuupäeval töötamist ei alustanud, siis kohtu hinnangul ei ole see usutav. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 252 lg 1 kohaselt on töötamise registreerimisel kohustatud isikuks tööd võimaldav isik. MKS § 252 lg 2 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima maksukorralduse seaduse § 251 lõigetes 4, 5 ja 51 nimetatud isikute töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed. MKS § 251 lg 3 p 4 järgi peetakse töötamise 7 alustamiseks muuhulgas töölepingu alusel tööle asumist kuupäeva täpsusega ning sama sätte lõike 6 kohaselt vastutab töötamise registri kande õigsuse eest kande tegija. Seega Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse kantud andmed on õigusliku tähendusega ning kuigi saab nõustuda, et registrisse kantud andmeid on teatud tingimustel võimalik parandada, siis jääb arusaamatuks, miks neid andmeid oli vaja nii rutakalt registrisse üldse kanda. Seda enam, et ettevõte ei olnud ju tegelikult teadlik, kas Politsei- ja Piirivalveamet üldse rahuldab J. K.i lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse. Tõendamist on leidnud, et vähe sellest, et J. K. viibis ehitusobjektil, olid tal seljas ka määrdunud ehitusriided. Kuigi võib ju nõustuda, et need ei olnud ametlikud tööriided (neid kaebuse esitaja sõnul ei oldud J. K.ile veel väljastatud ja teistel töötajatel olid teistsugused riided), siis nimetatu ei muuda asjaolu, et J. K. olid seljas riided, mis meenutasid tööriideid ja olid ka määrdunud (paremal õlal kuivanud tsemendi või kipsi jäägid). On raske uskuda, et riided saavad määrdunuks üksnes tööga tutvumisest. Selge on see, et J. K. pidi objektil töötama, et tema riided selliselt määrduksid. Samuti ei välista ametlike tööriiete puudumine töötamist. Lisaks sellele on videosalvestiselt kuulda, kuidas tööandja on kinnitanud, et J. K. tuli objektile aitama. Kuigi kaebuse esitaja väitis kohtuistungil, et ta ei pidanud silmas tööga aitamist ja J. K. tuli objektile hoopis oma venna käest midagi võtma, siis ei ole see kohtu hinnangul usutav. Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et Harju Maakohus on 05.12.2022.a kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-22-3587 (otsus jõustunud 21.02.2023.a) leidnud samuti, et J. K. töötas kontrollimise hetkel objektil. Vastuolulised on ka kaebuse esitaja poolt kohtuistungil antud ütlused ja kohtule esitatud kaebuses kirjeldatu seoses objektil kontrolli teostamisega. Nimelt väitis kaebuse esitaja kohtuistungil, et objektile pääsemiseks on igaühel luba ja kõik on üles kirjutatud objektijuhi juures, samuti, et objekt on ümbritsetud väravatega, mis peaks olema kinni. Kohtule esitatud kaebuses on aga väidetud, et objektil kontrolli ei ole ja ennast objektile pääsemiseks registreerima ei pea. Kuigi kaebuse esitaja kaitsja on väitnud, et tööandja ei saa füüsiliselt kontrollida seda, kes igaminutiliselt viibib objektil, siis ometi andis kaebuse esitaja kohtuistungil ütlusi, et viibis ka ise igapäevaselt objektil ja objektil oli ka objektijuht, kes fikseeris kõik objektil viibivad isikud. Seega eeltoodu tõttu on vähetõenäoline, et kaebuse esitaja ei olnud J. K.i objektil viibimisest teadlik. Vastuoluline on ka see, et kuigi kaebuse esitaja on kohtuistungil väitnud, et J. K. viibis objektil, sest tuli midagi venna juurest võtma, siis tunnistaja ütlustest ja kuulatud videosalvestiselt nähtub justkui J. K. viibis objektil teiste abistamiseks ning tegelikkuses on ka kohtule esitatud kaebuses kirjeldatud, kuidas J. K. läks objektile, et vaadata, millist tööd on võimalik objektil teha ehk tutvus tulevaste tööde mahuga. Seega on selge, et J. K. ei viibinud ehitusobjektil üksnes seetõttu, et ta läks sinna oma venna käest midagi võtma nagu on kaebuse esitaja üritanud kohtus väita, vaid ta läks sinna tööle teisi abistama. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et J. K.i viibimist ehitusobjektil, kus vastavalt tööohutusnõuetele on võõraste isikute viibimine keelatud, tema tutvumist tulevaste töödega ja määrdunud ehitusriietes olemist saab käsitleda töötamisena, mis peab olema nõuetekohaselt registreeritud. Kuivõrd Elitceram OÜ juhatuse liige A. M. oli alustanud J. K.i lühiajalise Eestis töötamise registreerimise protsessi ja oli J. K.i töötamise Maksu- ja Tolliametis alates 10.08.2022.a registreerinud, siis oli ta teadlik sellest, et J. K.il puudub õigus ehitusobjektil töötamiseks enne kui nad saavad selleks Politsei- ja Piirivalveametilt nõusoleku. Kohtu hinnangul pani Elitceram OÜ juhatuse liige A. M. väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, sest ta pidi võimalikuks pidama, et lubades ehitusobjektil töötada isikul (kasvõi nö proovipäeva vormis), kellel tegelikult töötamiseks luba puudub, paneb ta toime

§ 301lg-s 2 sätestatud väärteo.

Tahtlust kinnitab ka asjaolu, et teiste Usbekistani töötajate puhul olid kõik vajalikud registreeringud ja load olemas, seega Elitceram OÜ juhatuse liige oli vägagi kursis sellega, mis 8 tingimustel võivad välismaa kodanikud Eestis töötada. Kohus ei tuvastanud Elitceram OÜ süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

§ 301lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 32 000 eurot.

Kohtuvälise menetleja otsusega on Elitceram OÜ-le karistuseks mõistetud rahatrahv 8000 eurot ehk karistus on mõistetud sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades, et Elitceram OÜ on varem karistamata, siis on kohtu hinnangul põhjendatud tema karistamine sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Viimaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kuivõrd käesoleval juhul on Elitceram OÜ-le karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 9