) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 4 alusel tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 5.
lg 1 p 9 järgi jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. 6.
lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 7. Kohtu hinnangul ei vasta
ja § 363 sätestatud vorminõuetele ning hagiavaldusega ei ole sellisel kujul võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada. Hageja nõue ja selle kujunemise kord on ebaselged, nõuete aluseks olevad asjaolud toodud niivõrd puudulikult esile, et kohtul ei ole võimalik hagi õiguslikku põhjendatust kontrollida. Ebaselge on ka sissenõudmiskulude nõue, mille alus ja kujunemise kord on jäetud esile toomata. Hagiavaldusest nähtuvalt põhineb hageja nõue tarbijakrediidilepingul. Kohus on hagejale 06.02.2023 määruses selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on kohtul kohustus lepingu tühisuse aluseid kontrollida ka juhul, kui tarbija vastuväiteid ei esita. 8. Eesti Rahvastikuregistri andmetel on kostja on XXX kodanik, kelle emakeel on XXX keel. Rahvastikuregistrisse ei ole kostja elukoha andmeid kantud. Kinnistusraamatu andmetel puuduvad kostjal Eestis kinnisasjad. Maksekäsu kiirmenetluses ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus on palunud hagejal kohtualluvust põhjendada ning koos hagiavaldusega esitada XXX rahvastikuregistri väljavõte, mis tõendaks, et kostja viimane teadaolev elukoht on Eestis ning mis võimaldaks kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul andmeid esitanud ei ole. Seega ei ole võimalik tuvastada kostja viimast elukohta ning isegi juhul, kui hagi menetlusse võtta
lg 2 alusel, esineks kohe alus hagi läbivaatamata jätmiseks
Sellele on kohus hageja tähelepanu juhtinud ka 06.02.2023 määruses. 9.
¹ lg 2 sätestab, et kui hageja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata. Kohus on jätnud avalduse 06.02.2023 määrusega käiguta, kuid hageja ei ole tähtaegselt puudusi kõrvaldanud. Kohtu hinnangul ei ole võimalik, et sellistele nõuete esitamisele spetsialiseerunud juriidiliste eriteadmistega esindaja ei saanud esialgsest kohtumäärusest aru või tulevad need asjaolud talle üllatuslikult, mistõttu ei ole vajalik jätta hagiavaldust veel kord samade puuduste tõttu käiguta. Hagejal on võimalik nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid kohtuväliselt kontrollida, koguda vajalikke tõendeid ning esitada uus hagi põhjendatud ulatuses, tasudes sellelt ka proportsionaalse riigilõivu (
10. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata
11.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata.
lg 1 alusel kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 12. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (
Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (
13. Hagejal on õigus esitada kohtule avaldus tasutud riigilõivu tagastamiseks
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.