Obsah (4)

§ 331§ 65§ 75§ 871

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1521 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlu

§ 331järgi.

Teda karistati vangistusega 1 kuud.

§ 65lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 28.

aprilli 2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 12 päeva vangistust.

1. Viru Vangla esitas materjalid S.S-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
2. Viru Maakohtu
3. aprilli 2018 määrusega kohaldati S.S-i suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli, allutades ta käitumiskontrollile alates kohtumääruse jõustumisest. Käitumiskontrolli pikkuseks määrati 24 kuud, mille ajal on S.S kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2, 21,4 ja 7 sätestatud lisakohustusi.

Kohus tuvastas, et esinevad

§ 871

lg-tes 1 ja 2 sätestatud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Kinnipeetaval on kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt elukoht emale kuuluvas korteris. Ema on oma nõusoleku S.S-i elamaasumiseks antud aadressile andnud. Tegemist on 1-toalise kõigi mugavustega korteriga, kus elab ka kinnipeetava abikaasa. Materiaalsete aluste suhtes märkis kohus järgmist. Kohus leidis, et uute kuritegude toimepanemine on S.S-i puhul tõenäoline. Eelkõige seisneb isiku minevikku silmas pidades oht panna toime isikuvastaseid, aga ka varavastaseid kuritegusid. S.S on pannud minevikus kuritegusid toime korduvalt, sh ka vangistuses viibides. S.S-i puhul ei saa loota ka vangla resotsialiseerivale toimele: ta on olnud vangistuses varemgi, ent sellest hoolimata naasnud kuritegelikule teele. Kinnipeetav on aktiivselt osalenud vaid ühes tervise tugigrupis

1. a. Ülejäänud rehabiliteerivad tegevused on ta kas katkestanud või ei ole neid alustatud isiku alamotiveerituse tõttu. S.S-i suhtumine vangistuses on allumatu. Ta ei ilmuta märke soovist kinni pidada kehtestatud reeglitest ning käituda ettenähtud korraga kooskõlas. Temas on juurdunud kuritegelikud käitumismudelid ja väärtushinnangud, millest vabanemiseks tal motivatsioon puudub. S.S-i distsiplinaarrikkumised ei anna alust uskuda, et ta on asunud paranemise teele. Talle on määratud 3 distsiplinaarkaristust tööst keeldumise ja talle mittekuuluvate esemete valdamise eest. Rikkumised on toime pandud lühikeste ajavahemike järel ning iseloomustavad kinnipeetava üleolevat hoiakut kehtestatud reeglite suhtes ning enesekesksust. Vangistuse jooksul on S.S pannud toime uue kuriteo. Samuti keeldus ta käitumiskontrolli istungile ilmumast. S.S-i käitumisest vangistuses ei saa kuidagi eeldada, et ta hakkab vabaduses õiguskuulekalt elama. Varem või hiljem paneb ta toime uue kuriteo. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puudub S.S vabanedes töökoht. Ta ei ole nõustunud ka vangla tööhõives osalema. Viimati töötas ta vabaduses ametlikult 20 aastat tagasi. Töökoha puudumine suurendab kinnipeetava puhul retsidiivsusriski. Kindel töökoht minimeerib riski, et varavastaseid kuritegusid toime pannud S.S hakkaks neid majanduslike raskuste tõttu uuesti sooritama. Seetõttu pani kohus S.S-ile kohustuse asuda tööle või võtta end töötuna arvele Töötukassas 10 päeva jooksul pärast vabanemist. Kohus leidis, et käitumiskontrolli kohaldamisel on uue kuriteo risk väiksem. Riik hoiab S.S silma peal ja võib teda ka aidata (nt kriminaalhooldaja nõustamise kaudu). Karistusjärgset käitumiskontrolli tuleb S.S-i suhtes kohaldada 24 kuuks. Kinnipeetav on uimastisõltlane, kes on ka vangistuses tarvitanud metadooni arsti ettekirjutuseta. Seetõttu on oluline, et S.S hoiduks narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamisest või tarvitamisest. Samuti on S.S toime pannud kuritegusid alkoholijoobes. Seetõttu on põhjendatud S.S-ile kohaldada lisakohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning keelata tal karistusjärgse käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.
2. S.S taotleb tühistada Tartu Maakohtu
3. aprilli
4. a määrus. Määruskaebuse esitaja selgitab, et ei saa käesoleval ajal elama asuda XXX aadressile, sest ta läks ema ja naisega tülli. Seega elukoht tal puudub. Ema lubas S.S-ile, et kutsub talle politsei, juhul kui ta peaks sinna ilmuma. Kahtluse korral võib kohus emalt selle kohta kinnitust küsida. Vabanedes soovib S.S koheselt Eestist lahkuda. Samuti palub S.S end vabastada menetluskuludest, sest kaitsja võttis kohtuistungist osa S.S-i teadmata ja toetas valesid asjaolusid. Kuna kaitsja õigusabi osutanud ei ole, tuleks kulud jätta tema enda kanda. Lisaks märgib S.S, et ei teadnud tema suhtes peetavate kohtuistungite kohta midagi, sest kohtukutseid talle ei saadetud ning mingeid selgitusi vanglateenistujad talle ei andnud. Kuna ta kutseid ei saanud, ei saanud tal olla ka kohustust kohtuistungile ilmumiseks.
5. Kirjalikus vastuväites määruskaebusele taotleb prokurör M. Väin jätta Tartu Maakohtu määruse muutmata. Kohus on otsuse langetanud olemasoleva informatsiooni põhjal õigesti, sest nii kriminaalhooldaja arvamus kui ka vanglapoolne informatsioon näitab, et S.S on vabanedes alaline elukoht. Tegemist on isikuga, kellel on väljakujunenud õiguskorda eirav käitumine. Seda näitab ka istungile ilmumisest keeldumine. S.S-ile on edastatud kohtukutseid, ka kohtuistungi toimumise ajal on vanglateenistujad täiendavalt käinud S.S-iga suhtlemas, ent ta on keeldunud 2 põhjust esitamata enda ülekuulamisest videolahenduse abil. Samas tagati tema õigused riigi õigusabi andmisega, mistõttu ei olnud otstarbekas ka jõudu kasutades sundtoomist kohaldada. Ei ole usutav, et S.S ei teadnud seoses millega teda kohtuistungile kutsutakse. S.S-i taotlus tema vabastamiseks kaitsja kulude tasumisest ei tulene kohtumäärusest, sest määruse p 7 kohaselt on menetluskulud jäetud riigi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus jätab Tartu Maakohtu määruse muutmata, kuivõrd leiab, et selles sisalduv otsustus kohaldada S.S-i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli, on igati seaduslik ja põhjendatud. Kuna esimese kohtuastme vastavad põhistused on selged ning asjakohased, kriminaalkolleegium neid käesolevas lahendis täiel määral üle ei korda. Käsitlemist leiavad vaid määruskaebuses esitatud väited.
7. Esmalt selgitab apellatsioonikohus, et karistusjärgse käitumiskontrolli eesmärgiks on korduvaid (

§ 871

lg 1) või vägivallaga seotud (

§ 871

lg 2) kuritegusid toime pannud süüdlaste edasise retsidiivsuse ärahoidmine ning neile pikaajalise vangistuse kandmiselt vabanemisjärgse abi pakkumine. Tegemist on mittekaristusliku mõjutusvahendiga, mille formaalsed eeldused tulenevad juba viidatud

§ 871lg 1 p-dest 1, 2 ja lg-st 2 ning materiaalsed alused sama sätte lg-st 3.

Materiaalseid eeldusi kriminaalkolleegium praeguses määruses ei käsitle, kuivõrd esimene kohtuaste on seda edukalt juba teinud ning kohtu vastavaid argumente määruskaebuses kahtluse alla seatud ka ei ole.

1. Edasikaebuse esitaja väidab, et on tülli läinud nii ema kui naisega, mistõttu puudub tal elukoht ning seega on täitmata karistusjärgse käitumiskontrolli vajalik eeldus – kindla elukoha olemasolu. Ringkonnakohus leiab, et S.S-i väited on paljasõnalised ning ilmselgelt kantud soovist vabaneda käitumiskontrolli kohaldamisest. Vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Kinnipeetava iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest ei jää antud juhul kahtlust, et S.S on kindel elukoht olemas. Seejuures on mitteusutavad määruskaebuse esitaja väited, et ta on tülis mõlema lähedase isikuga – ema ja elukaaslasega, kes on kinnitanud iseloomustuse koostamise ajal (veebruaris 2018), et omavahelised suhted on head ja toetavad. Eluliselt ebausutav on määruskaebuse väide tüli kohta vaid paar kuud peale iseloomustuse koostamist abikaasaga, kellega S.S on koos juba
2. aastast (tl 8) ja kes on regulaarselt S.S vanglas külastanud (tl 5) ning lubanud teda ka materiaalselt toetada (tl 8, pöördel), sest pärast pikaajalist vangistust on just lähedaste toetus ja abi olulised toimetulekul. Lisaks ei riimu S.S-i selgitused kuidagi lähedaste enda kinnitusega omavahelistest headest ja toetavatest suhetest ning edasistest plaanidest oma elu korraldamisel S.S-i vabanemise korral. Materjalidest nähtub, et S.S elas antud aadressil ka varem. Puuduvad andmed, et S.S oleks elanud välismaal, et tal oleks seal sotsiaalseid sidemeid või oskusi toimetulekuks, mis muudab tema väited kohesest välismaale asumisest samuti ebausutavaks. Riigikohtu
3. mai
4. a määruses nr 3-1-1-45-16, p-s 7 on kõrgema astme kohus sedastanud, et juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Isikul endal

§ 75lg 1 p 1 alusel kohustust endale elukohta otsida ei ole.

Apellatsioonikohtu hinnangul lähtus seega maakohus S.S-i enda ja tema lähedaste avaldatud elukoha andmetest ning leidis õigesti, et formaalsed tingimused S.S-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on olemas. 3

1. Kaitsjatasud on maakohus jätnud riigi kanda. Seega ei ole S.S-ile seoses talle karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetlusega maakohtus kulusid tekkinud.
2. Nõustuda ei saa S.S-i kriitikaga, et ta ei olnud kohtuistungist teadlik, kuna ei saanud kätte kutseid.
3. aprilli
4. a kohtuistungi protokollist nähtub vanglaametniku vastus, et S.S keeldub istungile tulemast (tl 18). Isiku õiguste kaitseks on kohus seejärel määranud talle kaitsja riigi õigusabi korras. Toimikust nähtuvalt on
5. aprillil
6. a saadetud Tartu Vanglale teade kaugkohtuistungi toimumise kohta
7. aprillil 2018 kell 14:30, mis on palutud edastada kinnipeetavale ja tagada tema osavõtt kohtuistungist (tl 20). Taas kinnitas vangla esindaja üksusest saadud infot, et S.S ei soovi tulla (tl 26). Eeltoodust nähtuvalt on kohtuistungile mitteilmumine seotud S.S-i enda otsustuse, mitte tema teadmatusega kohtuistungi toimumisest.
8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus