Obsah (6)

§ 424§ 74§ 75§ 50§ 57§ 73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2018. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-684 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Juhan Sarv Kri

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. jaanuari 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav F.O (ik 3700913710), apellatsioon RESOLUTSIOON
2. Jätta süüdistatava F.O apellatsioon Viru Maakohtu
3. jaanuari 2018 otsuse peale läbi vaatamata.
4. Jätta rahuldamata F.O taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks ja tagastada apellatsioonile lisatud tõendid apellandile. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Viru Maakohtus
6. jaanuaril 2018 kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi tehtud otsusega tunnistati F.O süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg-t 2 kohaldades vähendati kestuseni 1 aasta.

§ 74lg-te 1,2,3 alusel määrati, et koheselt kuulub ärakandmisele 3 kuud vangistust.

Ülejäänud osa karistusest, s.o 9 kuud vangistust, jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et F.O ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 ja lg 2 p-des 2,8 sätestatud tingimusi.

Koheselt ärakantava karistuse algusaega arvestatakse F.O kinnipidamisest, 27. jaanuarist 2018, millisest ajast kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist. Tõkend tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel või karistustähtaja saabumisel.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti F.O-lt alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aastaks sõiduki juhtimisõigus. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Samuti lahendati kriminaalmenetlusega seotud kulusid ja asitõendeid puudutavad küsimused. 2. Maakohus tunnistas F.O süüdi

§ 424lg 2 järgi selles, et tema 27.

jaanuaril 2018, isikuna, keda on varem süüdi tunnistatud

§ 424järgi Viru Maakohtu 7.

oktoobri

1. a otsusega, juhtis kella 01:07 paiku Narvas Kadastiku tänaval Kadastiku 10 juures mootorsõidukit Volvo S80 olles alkoholjoobes. Ta ei tulnud juhtimisega toime ja sõitis teelt välja. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,03 +/- 0.10 mg/l, s.o mitte vähem kui 0,93 mg/l. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides või reaktsioonides. F.O rikkus LS § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.
2. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist F.O-le mõistetud karistuse osas. Maakohtu seisukoht karistuse osas oli järgmine.

§ 424lg 2 näeb karistusena ette vangistuse kuni 4 aastat.

Sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat. F.O teosüüd pidas kohus keskmiseks arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra. Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna F.O puhtsüdamlikku kahetsust (

§ 57lg 1 p 3).

Karistust kergendavate asjaoludena ei saa arvestada süü tunnistamist, sest tegemist ei ole iseseisva karistust kergendava asjaoluga. Samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et F.O oleks ise ilmunud süü ülestunnistamisele. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodud asjaolusid silmas pidades, saab rääkida keskmisest väiksemast süüst. Kohus leidis, et süüle vastavaks karistuseks on 1 aasta 6 kuud vangistust. Alates

1. novembrist
2. a jõustusid karistusseadustiku muudatused, et pöörata suuremat tähelepanu liikluses kõige ohtlikumatele juhtidele. Seadus näeb ette karmimad karistused sõidukit korduvalt kriminaalses joobes juhtinud isikutele. Sellist isikut saab karistada vaid vangistusega ja ei vabastata täielikult karistusest, vaid karistus pööratakse vähemalt osaliselt reaalselt täitmisele. F.O on samaliigilise süüteo toimepanemise eest karistatud kahel korral: Viru Maakohtu
3. märtsi
4. a otsusega rahalise karistusega ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Karistus on kustumata, kuivõrd rahaline karistus on tasumata. Viru Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsusega karistati F.O 5 kuu 29 päeva pikkuse vangistusega, millest ta vabastati tingimisi

§ 73alusel katseajaga 1 aasta 6 kuud.

Karistuse mõistmise üldpõhimõtete järgi peaks iga isikule mõistetav karistus minema rangemaks. F.O isikuandmeid silmas pidades leidis kohus, et ka praeguses asjas on põhjendatud kohaldada F.O suhtes osaliselt tingimisi karistust. Tema suhtes reaalselt kohaldatav vangistus ei saa piirduda vaid miinimummääras kohaldatava nn šokivangistusega. F.O ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud – uue kuriteo pani ta toime vähem kui aasta pärast eelmise karistusega määratud katseaja möödumist. Kohtu veendumusel vastab 3 kuu pikkune vangistus F.O isikule. Ülejäänud 9 kuud vangistust tuleb jätta täitmisele pööramata tingimusel, et F.O ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, kohustust mitte tarvitada alkoholi (

§ 75

lg 2 p 2) ja osaleb kriminaalhooldaja poolt pakutud sotsiaalprogrammis (

§ 75

lg 2 p 8).

§ 424

lg 4 p 2 näeb ette lisakaristuse kohaldamise kohustuslikkuse

§ 424

lg-s 2 sätestatud kuriteo korral.

§ 50

lg 3 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust 3 aastani. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole F.O liikumispuuet. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu 2 kuriteo tähendusele ja mõjule ning tema edasisele elukorraldusele. Vaadeldaval juhul on teosüüd võimalik pidada keskmisest väiksemaks, mistõttu pidas kohus proportsionaalseks piirata F.O juhtimisõigust 1 aasta vältel. APELLATSIOON

1. Apellatsioonis palub F.O tühistada kohtuotsuse karistuse osas. Täpsemalt taotleb ta lühendada reaalset vangistust, piirdudes vangistusega, mille F.O on ära kandnud käesolevaks ajaks ja vabastada ta vahi alt. Võtta asja juurde esitatud tõendid (14 lehel). Apellatsioon seisneb kokkuvõtlikult järgmises. 4.1 Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a otsusega mõistetud rahalise karistuse tasus F.O juba
4. märtsil
5. Seega on karistus kustunud, mistõttu seda karistuse mõistmisel arvestada ei saa. F.O eeldas, et varasem karistus on registrist eemaldatud. Rangema karistuse mõistmisel määras rolli tasumata rahaline karistus. Kohtueelsel uurimisel tehtud viga annab aluse KrMS § 338 p 1 järgi maakohtu otsuse tühistamiseks. F.O ei saanud kiirmenetluse istungil temast mitteolenevatel põhjustel esitada tõendit rahalise karistuse tasumise kohta. Pangaväljavõte on lisatud apellatsioonile. 4.2 F.O palub arvestada, et
6. a otsusega vabastati ta karistuse kandmiselt tingimisi, katseaja tingimusi apellant ei rikkunud. 4.3 Mõistetud karistus ei vasta teole ja F.O isikule. II astme kuriteo pani apellant toime öisel ajal, kui liiklejaid on vähe. Ta ei olnud teistele ohtlik ning ka joobeaste oli vaid veidi üle kriminaalse joobe piiri. Oma tegu F.O ei õigusta. Ta tunnistab süüd ning leiab, et esinevad alused talle väiksema reaalse vangistuse mõistmiseks. 4.4 F.O on 2 last, kes elavad emadega. 20-aastast tütart toetab F.O materiaalselt, alaealisele pojale maksab elatist. Lisaks kasvatab ja toetab ta elukaaslase kahte alaealist last. F.O on pidevalt töötanud. Alates
7. novembrist 2016 töötab ta Sillamäe sadamas. Tal on hea sissetulek. Tõendid töö ja elukoha kohta lisab F.O apellatsioonile. Seoses karistuse kandmisega lubati töökohast võtta tasustamata puhkus 1,5-2 kuuks, ent peale seda on töökoht sunnitud ta vallandama. See tähendab aga töötuna arvele võtmist ja abirahadest elatumist. 4.5 F.O on seni ära kantud karistuse jooksul kõigest aru saanud ja kahetseb tehtut. Talle määratud katseaeg kindlustab edasise õiguskuuleka käitumise. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, hinnates esitatud apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 5.
9. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. juuni
11. a määrust asjas nr 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. aprilli
13. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-25-10). 3 5.
14. Maakohus leidis kogutud tõendeid kogumis hinnates, et F.O on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise kuriteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. Apellatsioonis taotletakse, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse F.O-le mõistetud reaalse vangistuse osas ja mõistaks talle lühema vangistuse. F.O hinnangul ei ole kohus arvestanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ja seda, et
15. a mõistetud karistus on kustunud. 5.2.
16. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu põhjendustega F.O-le määratud karistuse liigi ja määra osas ning leiab, et apellatsiooniväited ei anna alust I astme kohtu otsuse tühistamiseks. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. 5.2.

1. Maakohus on õigesti võtnud karistuse mõistmisel esiti lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmise määra, seejärel tuvastanud F.O süü suuruse ja karistust kergendava asjaolu ning raskendavate asjaolude puudumise ja saanud selle põhjal süüdlase süü suurusele vastava määra. Lisaks isiku süüle on arvestatud ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 5.2.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendatud arvamusega, et F.O teosüüd tuleb pidada keskmiseks. Kohus on karistuse mõistmisel arvestanud alkoholisisalduse määraga F.O väljahingatavas õhus, samuti on tuvastatud teo tehiolud, muuhulgas see millal, kus ja millistel asjaoludel süüdistatav teo toime pani. Karistuse mõistmist alla sanktsiooni keskmist määras põhjendas maakohus F.O kahetsusega ja raskendavate asjaolude puudumisega. Kuivõrd kohus on juba arvestanud nii tegu iseloomustavate asjaoludega, kui F.O kahetsusega, siis ei tooks apellatsiooniväited (vt p-d 4.3, 4.5) kaasa karistuse vähendamist ringkonnakohtus. 5.2.
3. Kohtukolleegium ei näe ka ühtegi preventiivset kaalutlust, mis annaks alust F.O-le kergema karistuse mõistmiseks. Maakohus on põhjalikult analüüsinud, miks varem kriminaalkorras karistatud F.O karistusliigiks peab olema just vangistus, leides muuhulgas, et lühivangistuse määramine ja katseaja toime on distsiplineerivam, kui isik on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui F.O-le
4. a mõistetud karistus on kustunud, jääks karistus (sh reaalselt ärakantava karistuse pikkus) kohtukolleegiumi poolt muutmata. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus omistas olulise kaalu asjaolule, et F.O pani uue samaliigilise kuriteo toime vähem kui aasta pärast katseaja lõppemist. Katseajal üles näidatud tublidus (vt kaebuse p 4.2) ei anna kohtukolleegiumi hinnangul F.O puhul siiski alust väita, et ta tegi eelmisest karistusest vajalikud järeldused. Ka apellatsiooni p-s 4.4 toodud asjaolud ei anna alust F.O karistust vähendada. Varem samaliigilise kuriteo eest karistatud isikuna oli süüdistatav hästi teadlik, millised õiguslikud järelmid tema teole võivad järgneda. Sellele vaatamata riskis F.O sõiduautot joobeseisundis juhtima asumisel teadlikult (juues õhtul enne sõiduauto rooli istumist umbes pool liitrit viina, otsuse lk 4) nii enda kui ka oma perekonna heaoluga. 5.2.
5. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus on arvestanud F.O kahetsust ja muid karistuse mõistmise seisukohast olulisi asjaolusid ning kohtukolleegiumi hinnangul on I astme kohtu siseveendumuse kujunemine konkreetse karistuse liigi ja määra valikul põhjendatud ja jälgitav, pole alust väita, et maakohus on karistuse mõistmisel hälbinud karistuse mõistmise printsiipidest. 4
6. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellatsiooniga taotletakse karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva karistuse kergendamist, siis saab järeldada, et apellatsioonil puudub ilmselt edulootus ning tegemist on perspektiivitu edasikaebusega ning see tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
7. Tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjali pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. novembri
9. a otsus nr 3-1-1-99-13, p 10). Kuna F.O esitatud tõendid ei puuduta kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist maakohtus, s.t nendega ei soovita tõendada KrMS § 63 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, jätab ringkonnakohus F.O taotluse, võtta kriminaalasja materjalide juurde esitatud tõendid, rahuldamata ja tagastab need apellandile. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 5 /allkiri/ Juhan Sarv