1-16-5444/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5444 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai 2017 määrus süüdimõistetu N.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise järelevalve alla Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu N.A (isikukood 37808185717) kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. mai 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu N.A kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaadi abi Toomas Metsma poolt määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja N.A-lt . Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 2 , 1.Tartu Maakohtu 26.08.2016 kohtuotsusega tunnistati N.A süüdi KarS § 349, § 157 § 209 lg 2 p 1 ja p 5, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 213 lg 2 p1 järgi ning talle mõisteti liitkaristusena 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati seda karistust, liites sellele Tartu Maakohtu 01.12.2014 otsusega mõistetud karistuse, s.o 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvestati maha Tartu Maakohtu 01.12.2014 otsuse järgi ära kantud karistus: 11 kuud ja 18 päeva vangistust. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 3 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.06.
8. Karistusaeg lõppeb 29.09.
10. 17.03.2017 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla esitatud dokumendid N.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu 25.05.2017 määrusega jäeti N.A tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise järelevalve alla. N.A ennetähtaegseks vangistuseks vabastamiseks on täidetud formaalsed alused. Ent ainuüksi formaalsete aluste täitmine ei tingi inimese vanglast vabastamist. Hinnata tuleb ka KarS § 76 lg-s 4 toodud materiaalseid eelduseid. N.A puhul tulevad kõne alla majanduskuriteod selle mõiste laias tähenduses: varavastased kuriteod (kelmused, vargused), võltsimiskuriteod. Kohus tõi välja ka N.A iseloomustavad positiivsed asjaolud: N.A on teinud küllaltki pikalt tööd avavanglas, samuti puuduvad distsiplinaarkaristused ja käitumine vangistuses on hea, N.A saab vabanemisel asuda elama oma vanemate juurde, N.A on vabanemisel olemas töökoht. Kohus leidis siiski, et eeltoodu N.A vabastamist ei tingi. Eeskätt tuleb viidata N.A poolt toimepandud kuritegude hulgale ja nende toimepanemise pikaajalisusele (kelmused
12. aasta lõpus ja
13. aasta sügis-talvel ning erinevad majanduskuriteod
14. aasta alguses).
15. aastal sooritas N.A kuriteod pärast seda, kui teda oli karistatud vangistusega, kuid tal oli lubatud enne vanglasse minekut siiski mõnda aega vabaduses olla. Praegune vangistus on N.A-le kolmas kord, seega ei ole varasemad vangistused suutnud N.A suunata õiguskuulekale teele. Ka töökoht on N.A olnud varemgi, ent see ei ole teda kuritegelikult teelt eemale hoidnud. N.A on ligikaudu 12 000 euro suurused võlad, mis võib suunata teda kuritegelikul teel raha hankimisele. N.A poolt toimepandud kuriteod on kaalutletud teod. Seega ei tähenda korralik käitumine vanglas seda, et N.A ei võiks uuesti sooritada kuritegusid. Korralik töötamine vanglas ei välista kuidagi vana kuritegeliku mustri juurde naasmist. Määruskaebus
16. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu N.A kaitsja T. Metsma, kes palub tühistada Tartu Maakohtu kohtumääruse ja vabastada N.A karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
17. Kaebaja hinnangul ei vasta kohtumäärus menetluses tõendamist leidnud asjaoludele, vaid tugineb oletuslikele kriteeriumitele, mis on viinud ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Menetluses on tõendamist leidnud N.A eeskujulik käitumine vangistuses, ta on mõistnud oma varasemat ebaõiget käitumist. Vangistuses viibides on süüdimõistetu tasunud võlgnevusi 3000 euro ulatuses. Vangistuses viibides on N.A teinud pingutusi vabanemisel korraliku töökoha leidmiseks. N.A on taastanud sotsiaalsed suhted oma lähedastega, mis vähendab võimalusi uute võimalike kuritegude toimepanemiseks, samuti on isikul olemas kindel elukoht.
18. Maakohus on suures ulatuses lähtunud asjaolust, et N.A on pannud toime varasemalt mitmeid kuritegusid (kelmusi, majanduskuritegusid), mistõttu kohtu hinnangul on isik maha mänginud oma nn usalduskrediidi. Kaebaja leiab, et maakohtu selline seisukoht ei vasta tegelikule olukorrale ning selline seisukoht kannab edasi põhjendamatult negatiivset varjundit N.A suhtes. Maakohus on küll loetlenud positiivseid asjaolusid, kuid sellele vaatamata tugineb N.A varasematele negatiivsetele asjaoludele ja eeldustele. Selline seisukoht on väär ega ole kooskõlas seadusandja tahtega soodustava kinnipeetavate ennetähtaegset 2 vabastamist ning neile vangistuse lõpuni ärakandmise asemel alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist.
19. Vabastamata jätmiseks ei saa olla asjaolu, et N.A on kolmandat korda vanglas. N.A on täitnud ennetähtaegse vabastamise eeldused, mistõttu vabastamata jätmiseks puudub põhjendatud alus. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist on toetanud ka prokurör. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebustes esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu
21. mai 2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
22. Kaebaja heidab maakohtule ette, et maakohus on küll viidanud positiivsetele N.A iseloomustavatele asjaoludele, kuid tuginenud sellele vaatamata negatiivsetele asjaoludele ja eeldustele, mis on viinud ebaõige kohtulahendi tegemiseni. N.A on eeskujulikult käitunud vangistuses, tal on vabanemisel olemas elu- ja töökoht. Ringkonnakohus määruskaebuse etteheidetega ei nõustu. Nähtuvalt maakohtu määrusest on kohus arvesse võtnud vangla iseloomustuses toodud seisukohti ja kogumis hinnanud, kas ennetähtaegne vangistusest vabastamine on N.A puhul õigustatud või mitte. Kuigi kaebaja on toonud välja, et prokurör toetab N.A vabanemist, selgitab kohus, et vangla ja prokuratuuri seisukohad ei ole kohtule otsustuse tegemisel lõplikult siduvad. Kohus hindab iseseisvalt KarS § 76 lg-s 4 toodud materiaalseid eelduseid. Maakohus on toonud välja, et N.A on teinud küllaltki pikalt tööd avavanglas, samuti puuduvad distsiplinaarkaristused ja käitumine vangistuses on hea, N.A saab vabanemisel asuda elama oma vanemate juurde, N.A on vabanemisel olemas töökoht. Negatiivsetena on maakohus toonud välja N.A varasema korduva karistatuse ja käitumismustrid vabaduses, samuti tema tasumata võlgnevuste summa. Ringkonnakohus toob ka välja, et N.A on karistatud varem korduvalt, käesolev vangistus on kolmas. Arvestades vangla iseloomustuses toodud riskiprotsenti uute kuritegude toimepanemisel (järgneva 2 aasta jooksul 38%) võib väita, et tegemist on küllaltki suure ohuga. Samuti suurendab ohtu täitenõuete esinemine, mida on vangla andmetel 12 296,88 euro ulatuses. Seetõttu on maakohus õigustatult leidnud, et N.A ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja käesoleval ajahetkel ennatlik.
23. Kaebaja hinnangul ei saa vabastamata jätmiseks olla asjaolu, et N.A on kolmandat korda vanglas. N.A on täitnud ennetähtaegse vabastamise eeldused, mistõttu vabastamata jätmiseks puudub põhjendatud alus. Lisaks varasemale karistatusele on maakohus ka toonud välja tema käitumismustrid – varavastased kuriteod ja võltsimised, mille osas on oht, et ta asub uuesti sarnaseid kuritegusid toime panema. Samuti suurendab ohtu täitmisnõuete suurus, kuna kuritegude toimepanemise ajendiks on N.A puhul materiaalne kasu. Käesoleval juhul on õigustatud jätkata vangistusega kontrollitud keskkonnas. Seetõttu jääb N.A ennetähtaegselt vangistusest vabastamata ja jätkata tuleb karistuse kandmisega.
24. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
25. mai 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
26. N.A kaitsja T. Metsma esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis õigusalane nõustamine kohtulahendi edasikaebamise osas aega 1 tund ja määruskaebuse koostamine aega 2 tundi, mille eest ta soovib kokku tasu summas 144 eurot (sh käibemaks 24 3 eurot). Ringkonnakohus ei pea 144 eurot käesoleval juhul põhjendatud tasuks RÕS § 22 lg 7 mõttes ning vähendab seda. Kaitsja määruskaebus kordab menetluse käiku ja maakohtu seisukohti. Kaebuse sisuline osa kordab maakohtus arvestatud asjaolusid ning asjakohaseid põhjendusi ei ole palju. Arvestades eeltoodut tuleb pidada põhjendatuks 2 tundi. Seega rahuldab ringkonnakohus kaitsja tasutaotluse 96 euro ulatuses (sh käibemaks 16 eurot).
27. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 96 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel N.A kanda. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk 4 Mati Kartau