Obsah (4)

§ 331§ 65§ 200§ 76

1-16-1521 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2017, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prok

§ 331

järgi ja karistatud 1 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust U.B-le Harju Maakohtu 28.04.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-70 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 1 kuu ja 5 päeva vangistuse võrra 22.02.2016 seisuga ning kohtuotsuste kogumis mõisteti U.B-le liitkaristuseks kohtuotsuse kuulutamise seisuga 2 aastat, 1 kuu ja 12 päeva vangistust. 09.08.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava U.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 11 korda (neist kaheksa kustunud), reaalset vangistust kannab neljandat korda. Isiku kuriteod varieeruvad. Käesolevat vangla karistust kannab varguse ja relvastatud röövi katse ning kehalise väärkohtlemise eest, lisaks süüdimõistetud kinnipeetavana narkootilise aine tarvitamise eest. Eelnevalt (1989-2010) on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude(ka avalik vargus ja mootorsõiduki ärandamine), samuti avaliku korra raske rikkumise, võimuesindajale vastuhaku, kahel korral suures koguses narkootilise aine omandamise ja XXX vanglas. Kuriteod on jätkuvalt vägivaldsed. Kuriteod on toime pandud valdavalt materiaalse kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks isiku uimastisõltuvus, varasemalt ka alkoholi kuritarvitamine ja isiku kriminaalsed hoiakud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 7: 02.06.2017, noomitus - töökohustuse eiramine; 06.06.2017, kartser 3 ööpäeva - tööst keeldumine; 30.03.2017, isikliku elektriseadme kasutamise keelamine 10 päeva - ebaviisakas käitumine ametnikuga; 05.12.2016, pikaajalise kokkusaamise keeld – ametniku korralduse eiramine; 15.11.2016, isikliku elektriseadme kasutamise keelamine - ametniku korralduse eiramine (riietuda korrektselt); 18.10.2016, noomitus - hoidis kambris rikutud turvakleebisega televiisorit; 31.10.2016, kartser 6 ööpäeva - solvavate väljendite kasutamine. Kinnipeetav osales ajavahemikul 19.09.2015 kuni 26.11.2015 tervise tugigrupis. Töötas grupis korralikult, osales aktiivselt, hinnang on positiivne. Isiku teadlikus sõltuvuse olemusest on tõusnud. Näeb uimastitarbimise seosest seadusvastase käitumisega ja tarvitamise mõju käitumisele ja tervisele. ITK-s planeeritud riigikeel õpe tasemal A-1, kursused antud tasemel algasid 19.01,16, ei alustanud õpinguid alamotiveerituse tõttu. Septembris 2016 alustas õpinguid TKHK puidupingitöölise erialal. Katkestas õpingud, puudus pidevalt koolist. Tema sõnul ei tulnud õppetööga toime, kuna õpe toimus eesti keeles ja ei saanud aru. Alates 13.10.16 alustas osalemist sõltuvuskäitumise muutmise motivatsiooni esile kutsuvas reintregatsiooni programmis XXX. Osalemine katkestatud läbi viija poolt alamotiveerituse tõttu Töövihiku tagasilanguse ennetamine täitmine ja analüüs. Töövihik praktiliselt täitmata. Isik leiab, et on vastu võtnud otsuses enam narkootikume mitte tarvitada ning sellest piisab. Kõige enam loodab lähedaste toele, rasketel hetkedel maandab pingeid sportimise, mediteerimise ja televiisori vaatamisega. Tagasilanguse protsessi analüüs puudulik, vastumõtted tagasilanguse ennetamise võtetele pinnapealsed ja abstraktsed. Treeningplaani ei koostanud. Korduvalt määratud majandusabitöödele. Siiani töötanud ei ole, korduvalt vabastatud tervislikel põhjustel. Peale töövabastuse lõppu ikkagi töökohustust täitma ei asunud. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik risk vanglas ning kõrgohtlik risk ühiskonnas. Ohustatud ühiskond tervikuna, isikud, kellega tekib konflikt. Kaaskinnipeetavad, vangla julgeolek. Ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises enesekehtestamiseks, aga ka võimalikus konflikti provotseerimises. Vägivalla kasutamises materiaalse kasu saamiseks. Narkootilise aine levikule kaasa aitamises. Vanglas narkootikumide tarvitamisega seadis ohtu vangla julgeoleku. Oht on tõenäolisem, kui tarvitab joovastavaid aineid. Alkoholijoobes maandab negatiivseid emotsioone vägivallaga, narkojoobes väidetavalt ei teadvusta oma tegevust, kasutab vägivalda kontrollimatult, harjumusest. Ohtlikkust suurendab isiku kuritegelikud hoiakud ja sidemed. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 59%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 56%, uue seksuaal ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 5 aasta jooksul on 41- 62%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust ei toeta Tartu Vangla U.B vabastamist enne tähtaega. Kriminaalhooldusametniku arvamus U.B lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa Z. S., ema N. F., isa S. F. ning õde N. L. U.B suhted lähivõrgustikuga on head ja toetavad. Kinnipeetava lähedaste sõnul suhtleb U.B vangistuse ajal kõikide pereliikmetega. Lähivõrgustik on nõus igati toetama kinnipeetavat peale vanglast vabanemist. Z. S. sõnul on ta kinnipeetavaga abielus alates 2003.a. Ühiseid lapsi ei ole. Kinnipeetaval on eelmisest kooselust täiskasvanud poeg A. F. Kinnipeetava abikaasa sõnul suhtleb U.B pojaga regulaarselt. Kinnipeetava abikaasa sõnul suhtles U.B enne vangistust pigem seaduskuulekate isikutega. Samas vaadates isiku karistatust võib järeldada, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada kinnipeetavat. Kinnipeetava ema N. F. sõnul on pojal põhiharidus, mille omandas XXX. Jätkas haridusteed, õppis treiali eriala, kuid ei lõpetanud. Kinnipeetava lähedaste sõnul enne vangistust on U.B põhiliselt töötanud ehitus valdkonnas, püsiv ja stabiilne töökoht puudus. Kinnipeetav soovib asuma elada aadressile XXX. Antud elukohas asub 1-toaline kõikide mugavustega korter, mis kuulub kinnipeetava emale N. F. Antud elukohas elab praegusel hetkel kinnipeetava abikaasa Z. S. Kinnipeetava vanemad elavad eraldi. Korteri omanik N. F. on nõus, et tema poeg U.B tuleks vabanedes antud elukohta elama. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetava ema N. F. sõnul on ta valmis materiaalselt toetama poega peale võimalikku vabanemist. Ka vangistuse ajal on kinnipeetava ema materiaalselt poega toetanud. Kinnipeetava ema on pensionär. Z. S. sõnul töötab ta kaupluses ning peale U.B võimaliku vabanemist on samuti kinnipeetavat valmis materiaalselt toetama. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Vangistuse kestel ei ole midagi teinud. Kinnipeetaval on invaliidsus 40%, õppimine on eesti keeles, kuid tema valdab vene keelt. Eesti keelt on käinud õppimas, kuid seal käib kõik kiiresti ja ei läinud enam, et anda koht kellelegi teisele. Läbinud programmi XXX. Elama läheks naise juurde, kellega suhted on head, ta käib pikaaegsel kohtamisel. Vabanedes võtab õemees kinnipeetava tööle, kellel on oma transpordifirma. On vanglas kodeerinud ennast ja ei joo juba 2 aastat. Tarvitas narkootikume kuskil üks aasta, praegu on kategooriliselt vastu. Tallinna vanglas jättis tarbimise maha ja läbis metadooni ravi. On vabanedes valmis minema alkoholi ja narkootikumide vastasele ravile. Viimases sõnas märkis kinnipeetav, et muidugi tahaks olla pereringis, aga otsustab lugupeetud kohus. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa U.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör XXX, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega U.B tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt. Isikut on kriminaalkorras karistatud 11 korral, neist kaheksa karistust kustunud ja neljas reaalne vangistus. Viimasele kohtuotsusele on juurde liidetud ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsus 28.04.2015.a nr 1-15-70

§ 200lg 2 p 8-§ 25 lg 2; § 121 ja § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi mõistetud karistus.

Kuriteod on jätkuvalt vägivaldsed. Soodusteguriteks on isiku uimastisõltuvus ja isiku kriminaalsed hoiakud. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt hindab süüdimõistetu subkultuurilisi väärtusi. Isiku puhul on positiivne, et isikul on vabanemise korral kindel elukohta ja lähedaste toetus. Negatiivne on, et isikul on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust ja isik pole läbinud ITK-s planeeritud tegevusi. Kriminaalasja menetlemisel osalenud prokurör XXX ei toeta isiku vabastamist. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, olen arvamusel, et U.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta U.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu U.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. U.B kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on U.B temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 1 aasta ja 5 kuu. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 27.04.2018 (

§ 76lg 3).

Seega on

§ -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral on U.B plaanis asuda elama aadressile XXX. Antud elukohas asub 1-toaline kõikide mugavustega korter, mis kuulub kinnipeetava emale N. F. Antud elukohas elab praegusel hetkel kinnipeetava abikaasa Z. S . Vajalikud nõusolekud isiku antud aadressile elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg- st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Positiivne on kinnipeetava puhul see, et pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht oma elukaaslasega koos ning toetava lähivõrgustiku olemasolu. Siiski ei kaalu kohtu hinnangul eeltoodud positiivsed tingimused üle isiku puhul retsidiivsusriski suurendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on U.B puhul antud juhul retsidiivsusrisk kõrge alljärgnevail põhjusil. U.B puhul on negatiivne asjaolu töökoha puudumine. Kuigi isik märkis, et õemees on nõus ta tööle võtma, puudub selle kohta igasugune lisateave ning vastavat informatsiooni kinnitavat garantiikirja kohtule esitatud ei ole. Ka ei ole kinnipeetav omandanud vangistuse jooksul ühtegi eriala, mis suurendaks tööle saamise tõenäosust pakkudes kinnipeetavale rohkem võimalusi tasuvama töökoha leidmisel. Samuti ei saa kohtu hinnangul jõuda järeldusele, et antud momendil oleks töötukassa abiga kinnipeetaval hõlpsasti võimalik vähemalt mingi töökoht saada, kuivõrd kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on näidanud, et kinnipeetav lihttöid, mille eest tasu on madalam, tegema ei soostu, mistõttu töötukassa abiga sobiva töökoha leidmine ei pruugi ka õnnestuda. Kuivõrd isik on toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgi, on tõenäosus, et legaalse sissetuleku puudumisel asub isik rahalisi vahendeid hankima ebaseaduslikul teel, suur. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul on antud tingimus U.B puhul täitmata. Kinnipeetaval on vangla iseloomustusest nähtuvalt 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enamus rikkumisi on seotud töökohustuse vältimisega ning ametniku korraldustele mittealumise või ebaviisaka suhtlemisega. Arvukad distsipliinirikkumised vanglas (sh ebaviisakas suhtlus vanglaametnikega ning allumatus) viitavad sellele, et senimaani läbiviidud taasühiskonnastavad tegevused ning karistuse kandmine vangistusasutuses ei ole kinnipeetava hoiakutele ja käitumisele vajalikku positiivset mõju avaldanud. Kui isik käitub kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge. Samuti nähtub kinnipeetava ütlustest ja asja materjalidest, et kinnipeetav tegelikkuses ei soovi oma probleemidega, eriti sõltuvusprobleemidega, mis on tinginud kuritegude toimepanemise, tegeleda ega panustada sellesse, et tulevikus suudaks ta vältida erinevate õigusrikkumiste toimepanemist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav katkestanud enamike individuaalses täitmiskavas määratud tegevuste läbimise. Nii ei ole kinnipeetav soostunud osalema majandustöödel ka peale töövabastuse lõppu, on katkestanud riigileeke õpingud, katkestanud puidupingi eriala omandamise ning sotsiaalprogrammides osalemise kohta iseloomustused on samuti negatiivsed. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole kinnipeetav majandustöödel osalema nõustunud, kuna töö iseloom oli tema jaoks alandav ning palk madal. Puidupingi eriala omandamine jäi pooleli kinnipeetava ütluste kohaselt eesti keele oskuse puudumise tõttu, kuna õppetöö toimus eesti keeles. Riigikeele omandamisest loobumise kohta, milline oleks talle töökoha leidmisel ning hariduse omandamisel väga oluline, märkis kinnipeetav, et edasi liiguti liiga kiiresti, mis temale ei sobinud. Tagasilanguse ennetamise töövihiku täitmine ja analüüs oli vangla iseloomustusest nähtuvalt puudulik: töövihik praktiliselt täitmata, isik leiab, et on vastu võtnud otsuse enam narkootikume mitte tarvitada ning sellest piisab. Kuigi kinnipeetav märkis kohtule ütlusi andes, et on nõus alluma ravile alkoholi ja narkootikumide tarbimisest loobumiseks, näib kohtule asja materjale ning kinnipeetav ütlusi tervikuna hinnates, et tegelik motivatsioon ning valmidus pingutusteks kinnipeetaval seoses oma elukorralduse muutmisega puudub. Põhjendused erinevatest taasühiskonnastavatest tegevustest hoidumise kohta ei ole kohtu hinnangul veenvad ning on pigem ettekäänded, mis väljendavad isiku soovimatust oma seniste kuritegelike käitumisharjumuste murdmiseks ning kalduvust kergekäeliselt takistuste ilmnemisel alla anda. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk vabanemisel jätkuvalt väga kõrge. Kohus, arvestades kõiki asjaolusid kogumis, on seisukohal, et U.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida sotsiaalprogramme, omandada siiski eriala ja riigikeel, millised ehk muudaksid suhtumist toimepandusse ja aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik