← Eesti

1-18-3707/35

Obsah (7)§ 423§ 199§ 64§ 65§ 68§ 69§ 75

1-18-3707 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. august 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-3707 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Rene Ro

§ 423

¹, § 424 lg 1 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi; K.I süüdistuses

§ 423

¹ ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi; Rene Susi süüdistuses

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu 5.

juuli

  1. a otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Rene Rohtlaan (isikukood 37710010278; viibib Tallinna Vanglas), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Rene Rohtlaane kaebus Harju Maakohtu
  2. juuli
  3. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu 05.07.
  5. a otsusega tunnistati Rene Rohtlaan kokkuleppemenetluse korras süüdi

§ 423

¹, § 424 lg 1 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõisteti talle

§ 64

lg 1 ja § 63 lg 2 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 5 kuud.

§ 65

lg 2 ja

§ 64

lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 19.10.2016. a Harju Maakohtu otsusega nr 1-16-8444 mõistetud ärakandmata karistuse – 7 kuud – võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistuse 2 (kaks) aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud ja 23 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks määrati 1 aasta 8 kuud ja 7 päeva.

§ 69alusel asendati mõistetud vangistus 607 tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel allutati R.

Rohtlaan üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrati, et R. Rohtlaan peab üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg 1 punktides 1–6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna 1

(3)1-18-3707 Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli nõuete järgmise kohustus algab kohtulahendi jõustumisest. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel mõisteti välja R. Rohtlaanelt solidaarselt koos Rene Susiga M OÜ kasuks tsiviilhagis summas 214,00 eurot. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel mõisteti R. Rohtlaanelt välja O OÜ (episood 25.01.
  1. a) kasuks tsiviilhagis summas 54,83 eurot. R. Rohtlaanelt mõisteti KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 ja § 179 lg 1 p 2 alusel menetluskuludena kaitsjatasu summas 1022,40 eurot ja sundraha summas 750 eurot. Väljamõistetud menetluskulu võimaldati KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 147,70 eurot.
  2. 20.07.
  3. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus R. Rohtlaane apellatsioon, milles ta palub jätta temalt välja mõistetud menetluskulud riigi kanda, kuna ta peeti kahtlustatavana kinni uues kriminaalasjas, milles ta end süüdi ei tunnista, kuid kuivõrd ta viibib vahi all, pole tal võimalik temalt väljamõistetud menetluskulusid ühe aasta jooksul tasuda, nagu maakohus teda kohustas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et R. Rohtlaane kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  5. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.
  6. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
  7. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  8. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 pde 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  9. peatüki
  10. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse 2
(3)1-18-3707 puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).
  1. Kriminaalasjas on R. Rohtlaane, tema kaitsja ja prokuröri vahel 05.07.2018 sõlmitud kokkulepe (kd. IV tl 33-38), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse R. Rohtlaanelt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha summas 750€ (seitsesada viiskümmend eurot) ning määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise tasu kokku summas 572,4€ (viissada seitsekümmend kaks eurot ja nelikümmend senti), kokku 1322,4€ (üks tuhat kolmsada kakskümmend kaks eurot ja nelikümmend senti), millele lisandub kohtumenetluses kaitsjatasu kokku summas 450€ (nelisada viiskümmend eurot). Seega kokku menetluskulud summas 1772,4€ (üks tuhat seitsesada seitsekümmend kaks eurot ja nelikümmend senti). Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. R. Rohtlaan kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (Kd IV tl 38). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. R. Rohtlaan nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega ning nende tasumisega 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  2. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 05.07.
  3. a kohtuistungil, kus süüdistatav R. Rohtlaan kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ning jääb selle juurde (Kd IV tl 60 pöördel). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  4. septembri
  5. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
  6. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.
  7. a määruses nr 3-1-1-38-
  9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus R. Rohtlaane kaebuse läbi vaatamata. 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.