lg 2 p 2,3 järgi ja karistati
lg 1 alusel vangistusega 3 kuud 28 päeva.
lg 1,3 alusel jäeti karistus tingimisi täitmisele pööramata ning allutati käitumiskontrollile 1 aastaks. Käitumiskontrolli ajal pidi ta järgmina
Kriminaalhoolduse algus 14.05.2019 lõpp 26.04.2020. Rikkumine seisneb selles, et 07.01.2020 on saadud teatis Politsei-ja Piirivalveametist. 03.01.2020 on alustatud kriminaalasi nr 20244000010
lg1 ja
J.P lähenemiskeelu rikkumine 03.01.2020 kella 14.47 paiku aadressil xxx ning ähvardamine 03.01.2020 kella 15.10 paiku aadressil xxx. Kriminaalasja menetlemise käigus on tuvastatud, et J.P ´l on sündmuskohale reageerinud patrullpolitseinike poolt tuvastatud välised nähtavad joobetunnused (rääkimisel tunda suust tugevat alkoholilõhna, tuikumine, silmnähtavalt tugevas alkoholijoobes). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ei koostatud. 03.01.2020 seletuses kirjutab hooldusalune, et käisin ema juures 03.01.2020 kuna ta palus tuua talle söögiks toiduaineid. Tulles kohale ta mulle ust ei avanud ja kutsus kohale politsei. Alkoholi ma ei olnud tarvitanud. Esimesel registreerimisel 22.05.2019 oli hooldusalusele selgitatud kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning tema poolt allkirjastatud. 1 13.06.2019 kontrollitud kriminaalhooldusametniku poolt Jõhvi talituses J.P alkoholijoovet ja näit oli positiivne 1,027 mg/l kohta. Koostatud oli esimene KK hoiatus. 16.07.2019 J.P ei ilmunud Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitusse registreerimisele ja rikkumise kohta oli koostatud teine KK hoiatus. Politsei-ja Piirivalveameti poolt oli kontrollitud J.P alkoholijoovet 28.07.2019 kell 16.35 aadressil: xxx ja koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Näit positiivne 1,58 mg/l kohta. 09.08.2019 oli koostatud kriminaalhooldusametniku poolt erakorraline ettekanne ettepanekuga määrata J.P-le täiendav kohustus -läbida alkoholivastane võõrutusravi tähtajaga 21.10.
lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 87¹ lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. J.P selgitas kohtus, et rikkumisega ei ole ta nõus, sest alkoholi ta ei tarvitanud. Kriminaalhooldusametnik jäi oma ettekande juurde ja palus karistus täitmisele pöörata. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata. 2 Tegu on kolmanda erakorralise ettekandega J.P suhtes. Ka eelmiste erakorraliste ettekannete esitamise ajendiks oli alkoholi tarvitamise keelu rikkumine J.P poolt. Viru Maakohtu 15.08.2019 määrusega kohustati J.P alluma alkoholi vastasele ravile tähtajaga 21.10.
MS § 427 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Ando Pajo erakorraline ettekanne J.P rahuldamata. suhtes jätta Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. Kohtunik Larissa Prokopenko 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.