Obsah (4)

§ 199§ 65§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-10690 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Kelly

) § 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Alar Häidberg Süüdistatav R.L isikukood: XXX; elukoht: XXXXXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: XXXXXXX; kriminaalkorras varem karistatud ühel korral; kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 05.04.2016. a Kaitsja (kohtueelses menetluses) Vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada R.L

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja mõista temale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada seda karistust R.L-ile Tartu Maakohtu 18.03.2014.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-730 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõista temale ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada R.L-ile karistuseks mõistetud 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus 240 (kahesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata R.L-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustada R.L-i järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXXXXXXXX;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata R.L üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ( Tartu , Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tühistada R.L-ile kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld alates kohtuotsuse jõustumisest.
6. Menetluskulud KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel välja mõista R.L-ilt riigituludesse menetluskuludena pool teise astme kuriteos süüdimõistmise korral välja mõistetavast sundrahast ehk 352(kolmsada viiskümmend kaks ) eurot ja 50 senti ning muu menetluskulu 24 (kakskümmend neli) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud osa menetluskuludest, st pool sundrahast,s.o. 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et R.L on õigus temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 1 (ühe) aasta jooksul. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99917700020316, ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu R.L-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 09.01.
7. a ajavahemikul 09.00-17.00 Tartumaal Tähtvere vallas Haage külas XXXXX korterist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.V.le kuuluva kaelakee väärusega 240 eurot, kullast sõrmuse väärtusega 300 eurot ja kullast kaelakee väärtusega 150 eurot. Sellega pani R.L toime

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb kohtult, et R.L tunnistatakse süüdi

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendatakse seda karistust Tartu Maakohtu 18.03.2014.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis loetakse liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 69

lg-te 1, 3, 4 alusel asendatakse mõistetud vangistus 240 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määratakse 1 aasta ja 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatakse R.L-i järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

R.L-i poolt kuriteoga tekitatud kahju oli kokku 690 eurot. Sõrmus on kannatanule menetluse käigus tagastatud. Ülejäänud ehete väärtuse (390 eurot) on R.L vabatahtlikult kannatanule hüvitanud ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 24 eurot ning sundraha 705 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel pool sundrahast, s.o 352,50 eurot jäetakse riigi kanda ning määratakse, et ülejäänud menetluskulu tasub R.L 1 aasta jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb Liisi Laas süüdi tunnistada § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. 3 Ka käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppele. Seega tuleb R.L-ilt KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel menetluskuludena välja mõista menetluskuludena pool teise astme kuriteos süüdimõistmise korral välja mõistetavast sundrahast ehk 352(kolmsada viiskümmend kaks ) eurot ja 50 senti ning muu menetluskulu 24 (kakskümmend neli) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb R.L võimaldada temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Peet Teidearu Kohtunik 4