KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.novembril 2021.a, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3127 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Kohtuistungi

§ 5kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud.

Juhul, kui mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, on hädavajalik fikseerida mõõtmistulemused mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis peab vastama VTMS § 49 -s sätestatud nõuetele ja milles muude asjaolude kõrval on vajalik näidata andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Kaebaja juhib tähelepanu, et Liiklusjärelevalvekeskuse juhtivmenetleja poolt mainitud paigaldusprotokoll puudub väärteotoimikus. Mis tõi kaasa tõendites esinevate vastuolude kõrvaldamata jätmise ning sellest tulenevalt ka põhjendamata otsuse. Ida ja Põhja prefektuuri menetlejat jätsid tähelepanuta seadistamata kiirusmõõturi ja olulised vead kiiruse ületamise koha tuvastamisel. Lohakalt vormistatud trahviteade kukkus kehvasti välja – väärteomenetlejal oli kiire. Võib ette kujutada vormistatud hoiatustrahvide arvu Narva mnt tõusul, kus tipptunnil liigub paarsada sõidukit. Kaebaja juhib tähelepanu, et liiklusjärelevalve seadmega tehtud fotol Jeepil ei põle vasak suunatuli. Kui üks suunatuli ei põle hakkab sõites auto hoiatussignaal piiksuma, mis ärritab sõidukijuhi tähelepanu. Samal ajal tehtud video (16:56:50) näitab et Jeepi vasak suunatuli põleb (Lisa 19). Kaebaja hinnangul on see ebatäpsus, käsitatav veana, ja toob kaasa väärteoasjas tehtud otsuse ebausaldusväärsuse. Ida Prefektuuri teabebüroo Liiklusmenetlustalitus eksis trahviteate nr 223021090342 koostamisel, märkides fikseeritud sõidukiiruse 61 km/h puhul mõõtetulemuse laiendmääramatuseks ±4 km/h. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 78 vastuvõetud «Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile» § 9 lg 5 kohaselt on lõplikuks mõõtetulemuseks kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus. Kiirusmõõturiga mõõtmise laiendmääramatused on esitatud määruse lisas 1 (Lisa 20). Määruse lisa 1 p 1 kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel fikseeritud sõidukiiruse 20–100 km/h puhul laiendmääramatus ±3 km/h. Trahviteade kohaselt mõõdeti L.J-i juhitud sõidukil 05.05.2021 a. sõidukiiruseks 61 km/h, laiendmääramatuseks märgiti aga ekslikult ±4 km/h, ning lõplikuks mõõtetulemuseks kirjutati 57km/h. Kuna kohtuväline menetleja on rikkunud määruse lisa1 p1 sätestatud nõudeid ja kohaldanud mõõdetud sõidukiirusele mittevastavat laiendmääramatust, s.o ±4 km/h, on ka väärteoprotokollis märgitud lõplik mõõtetulemus 57 km/h ebaõige. Ka selles osas ei pidanud kaebaja väärteoprotokolli usaldusväärseks. Liiklusmenetlustalituse kiirusmõõturi salvestisel on oluline menetlusnormi rikkumine dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne ja seda ei tohiks arvesse võtta (Limit car, Limit track, Speed, Lane, Direction, Location jne). KrMS § 10 lg 3 ja 4 kohaselt ei ole lubatud tugineda tõlkimata dokumenditele ja tõenditele. Juhtivmenetleja otsuse tõendusmaterjal on puudulik, kuna 3 asjatõendil puudub eesti keelne tõlge. Võõrkeelsete terminite kasutamine väärteomenetluses on keelatud ja tekitab segadust asjaajamisel. Kaebaja hinnangul ei vasta tõele ka järgmine menetleja otsuses olev väide: karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul 2 kehtivat väärteokaristust, millest viimase rikkumise eest määratud rahatrahv on seaduses ettenähtud aja jooksul tasumata. Karistusregistri väljavõte 31.

1. 2021 a. seisuga menetlusalusel isikul on kirjas vaid üks kehtiv karistus, mille tasumise tähtaeg on 06.10.2021 (Lisa 21, 22). Ka otsuse kirjeldavas osas on eksitud kiiruskaameraga numbriga: mõõdetud kiiruskaameraga nr PS-953194 ... tehniliselt korras kiirusmõõturiga (mõõteseadmega) PS-
2. Kohtuistung Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde ning palus otsuse tühistada ja selgitas, et jääb kaebuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et väärteomenetlus tuleb lõpetada, kuna tõendusmaterjal ei vasta asjaoludele ja antud väärtegu ei ole tõendatav ning tõendid puuduvad ja pildis olev sõiduk liigub hoopis teises kohas. Samuti ei ole tuvastatud, et tema ületas kiirust just Narva mnt
3. Kaebaja leiab samuti, et kohtuväline menetleja on varjanud menetlusaluse isiku eest kõike tõendeid, mida tema ei ole näinud, kuigi on palunud neid kirjalikult ja suusõnaliselt neid esitada. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja X, kes andis ütlusi, et
4. mail 2021.a oli ta koos Paveliga ja sõitsid ringi Pirital, Narva mnt, Lasnamäel, Mustamäel. Narva maanteel nad laskusid mäest alla Pirita suunas Lauluväljakust mööda ja tagasi sõitsid Lasnamäe suunas. Autoroolis oli Pavel. Millise kiirusega Pavel sõitis ei tea kuna ei vaadanud spidomeetrit. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja Andrus Roostalu (töötab Liiklusjärelevalvekeskuses), kes selgitas, et tema tööülesandeks on kiiruskaamera paigaldamine vastavalt kohale, mis talle hommikul antakse, selle seadistamine ja valvamine. 5 mail 2021.a. asus kiiruskaamera Oru väravate juures, mäe peal. Reeglina seal asukohas paigaldab ta kaamera Oru väravate juures kõnnitee äärde, kus on üks suurem puu. Esmalt paigaldab ta statiivi, mille peale paneb kaamera ja sinna külge juhtmed, seejärel mobiiltelefoniga võtab GPS kaamera asukoha ja teeb selle kohta paigaldusprotokolli paberil (kaamera asukoht, aadress) ja siis lülitab kaamera sisse ja siis kaamera ise teeb kõik toimingud, seadistab ennast ise vastavalt sellele asukohale ja siis toimetab. Tema saab ainult kaamera välja lülitada. Paigaldusprotokolli läheb kirja asukoht (antud juhul Narva mnt 91), siis suund, kus kohast ja kuhu poole sõiduk suundub, sõidukiirus ja siis kiirus, mille pealt hakkab aparaat pilti tegema. Taatluskohutuse täidetust kontrollib ta iga hommikul, see on rutiine tegevus. Nad keeravad kaaned lahti ja kontrollivad, kas taatlusmärgistused on kõik terved ja siis kui kõik on terved, siis märgivad protokolli kontrollimise kellaaja. Objektil kirjutab protokolli teise aja, mis kellast kaamera tööle hakkab. Tema on paigaldusprotokolli koostanud ja allkirjastanud hommikuse kontrollimise ja taatluse kohta. Ülemine kellaaeg 7 on taatlusekontrollimise aeg ja teine kellaaeg on 13:50, kui kaamera tööle läheb ja kaamera hakkab pilti tegema. Kolmjala peal saab kaamerat keerata üles – alla ja siis kaldenurka. Kuivõrd teed on vastavalt keskkohast paremale või vasakule natuke kaldu, siis tuleb kaamera panna kaldesse, kuna antud kohas on kolm rida mida mõõta saab, et kõik read perfektselt peale jääks. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja P. M. (Alarmtec esindaja), kes selgitas, et kiiruskaamera endast väljastavaid andmeid, mida fail genereerib, ei ole võimalik seadistada eesti keelde aga hiljem serveris andmetöötlusel teoreetilisel on võimalik aga Eestis seda ei kasutata. Kaameras sees on andmed, mis ta väljastab on paigas ja neid muuta ei saa. Kaamera mõõdab 50 meetrit kaamera enda poole ja kaamera skaneerib liiklusolustikus kõike sõidukeid ja ainuke takistus on välgu laadimiskiirus, mis on 0,3 sekundit, et neid ära fikseerida, et iga sõiduk jääks korrektselt pildile. Mitu sõidukit mõõtepiirkonnas ei anna vale tulemust. Kiiruskaamera näitu ei mõjuta kalded, tõus 4 või langus vaid kaamera saab näidu kätte ja see on igal juhul korrektne. Trapetsi kujuga pildil tähistatakse konkreetne sõiduki, kes ületas kiirust, kui seal on samaaegselt pildis mitmeid autosid, siis selle kastikesega on tähistatud kiirust ületatav auto. Koordinaadid on konkreetsed, kuhu on kaamera paigaldatud. Ametnik võtab kaamera paigalduskoha pealt enda telefoniga koordinaadid. Kohtuväline menetleja jääb otsuse juurde ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab tõendatudon, et L.J juhtis mootorsõidukit tema enda ütlustega ja tunnistaja Xi ütlustega, et ta viibis Narva mnt 91 juures. L.J kinnitas, et fotol olev sõiduk kuulub talle ja tema on seda juhtinud.

§ 5

räägib sellest, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel on kasutatud taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmisel on järgitud

st või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalike nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Antud juhul reguleerib seda LS alusel kehtestatud määrus nr

1. Tunnistaja A.Roostalu ütlustest nähtub, et ta paigaldas kiirusmõõturi täpselt nii nagu määrus nõuab, et ta jälgis neid nõudeid kiirusmõõturi paigaldamisel, mis on toodud §
2. Tunnistaja paigaldas kiirusmõõturi Narva mnt 91 juurde, mis ühtib väärteotoimikus oleva protokolliga, kust on näha, et paigaldatud on Narva mnt 91 juurde kiirusmõõtur. Maksimum kiirusmõõturi mõõtekaugus mis on tõendatud Alarmteci esindaja ütlustega on 50 meetrit, seega Narva mnt 91 juures on see väärtegu toime pandud. Kaebaja on viidanud mõõtemetoodika nõuete rikkumisele aga kaebaja ei ole süvenenud määruse nõuetesse. Määruse § 10 räägib kiirusmõõturi kasutamisest ja selle mõõtetulemuste protokollimisest aga meil ei ole tegemist kiirusmõõturiga vaid automaatse kiirusmõõtesüsteemiga ja selle kasutamist reguleerib määrus alates §
3. Samuti on kaebaja väitnud, et mõõtepiirkonnas oli mitu sõidukit, ka see ei ole kiirusmõõtesüsteemi puhul asjakohane, kuna Alarmteci esind aja selgitas, et ära mõõdetakse kõikide sõidukite kiirused, mis mõõteseadme tööpiirkonnas olid ja fikseerib kõikide kiirused. See sõiduk, mis kiirust ületab eraldatakse ära kastikese järgi ja samuti mingi kaameranurk ei muuda mõõtetulemust. Kohtuväline menetleja ei ole mingeid tõendeid peitnud, kahjuks kaebaja ei ole käinud tutvumas väärteoasjas kogutud materjaliga, kuigi antud õigus tal on. Kaebaja on lihtsalt loonud kunstlike tõendeid, et tema sõiduk oli kaamerasalvestuse järgi Mustakivi teel. Antud asjaolu on lükatud ümber sellega, et kohtule on esitatud linnakaamera salvestus, kus on samuti kaebaja sõiduk näha Narva maanteel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumendid: Kiiruskaamera fotod, millest nähtub, et 05.05.2021.a. kell 16:27:40 on Narva mnt 91 juures suunaga Pirita tee poole fikseeritud kiirusmõõtesüsteemiga nr PS-953194 sõidukil reg.nr XXXXXX sõidukiiruseks 61 km/h ja lubatud sõidukiirus antud kohas oli 50 km/h. Väärteomenetluse uuendamise ja alluvuse muutmise määrus, millest nähtub, et väärteomenetlus uuendatakse, kuivõrd X on esitanud kaebuse trahviteatele nr 223021090342 LS § 227 lg 1 järgi ja väärteotoimik edastatakse toimepanemise koha järgsele politseiasutusele. Kiirusmõõtesüsteemi paigaldus protokolli, millest nähtub, et kiirust mõõdeti kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1 seerianumbriga PS-
4. Antud seadme taatlusmärgistust kontrolliti 05.05.2021.a. kell 07:27 ning kiirusmõõtesüsteemi paigaldamine toimus 05.05.2021.a. kell 13:
5. Kiirusmõõtesüsteemi taatluse algus on 5 19.02.2021.a. kuni 31.01.2022.a. Mõõtmine toimus Narva mnt 91 juures suunaga Pirita tee poole. Lubatud kiirus antud teel oli 50 km/h tunnis ja pildikäivitus piirväärtuseks on märgitud 57 km/h. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte, millest nähtub, et L.J omab juhtimisõigust alates 02.08.1989.a. ning tema on ka sõiduki Jeep Grand Cherokee reg.nr XXXXXX vastutav kasutaja ja X sõiduki omanik. Karistusregistri õiend , mille kohaselt on L.J kehtivaid liikus väärteokaristusi kaks. Pädeva mõõtja tunnistus, mille kohaselt Andrus Roostalu on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Mõõtevahendi taadelduks tunnistamise otsus, mille kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet on 19.02.2021 nr 1-7/21-040 teinud otsuse, mille kohaselt laserkiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1 sn 953194 tuleb tunnistada taadelduks, mis on kehtiv kuni 31.01.2022.a. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § -s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks. Antud väärteoasjas on koostatud 22.06.2021 väärteoprotokoll selle kohta, et 05.05.2021.a. kella kell 16:27 ajal Harjumaal Tallinna linnas Narva mnt 91 maja juures suunata Pirita tee poole juhtis L.J mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee reg.nr XXXXXX kiirusega 61 +/- 4km/h asulasisesel teel. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 7 km/h. Kiiruse ületamine mõõdetud kiiruskaameraga nr PS-
6. Kirjeldatud tegevusega rikkus L.J LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi. Vastavalt

§ 5

lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. LS § 199 lg 1 p 4 kohaselt võib liiklusjärelevalvet teostada teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga. Kiirusmõõtesüsteemi sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika on kehtestatud LS § 199 lõike 7 alusel 16.06.2011.a. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele„

1. peatükis. Määruse § 14 lg 1 kohaselt iirusmõõtesüsteemi paigaldab tüübikinnitustunnistuse nõuete ja tootja kasutusjuhendi kohaselt statiivile, sõidukisse või mõõtekabiini tootjalt või tootja volitatud esindajalt vastava väljaõppe saanud kvalifitseeritud personal (edaspidi ). Sama paragrahvi lg 3 kohaselt iirusmõõtesüsteemi paigaldamise kohta vormistab paigaldaja protokolli, milles märgib sõidukite kiiruse mõõtmise asukoha koordinaadid, mõõtesuuna ja töökorras oleku kontrollimise andmed, lg 4 kohaselt iirusmõõtesüsteemi ettevalmistamisel mõõtmiseks sisestab paigaldaja mõõtesüsteemi osaks olevasse dokumenteerimisseadmesse järgmised andmed: 1) mõõtmise kohas lubatud suurim sõidukiirus, mis võib sõltuvalt kiirusmõõtesüsteemi asukohast olla erinevatel sõiduki kategooriatel (sõiduauto, veoauto) 6 erinev; 2) pildikäivituse piirväärtus; 3) kiirusmõõtesüsteemi asukoht (tänava/tee nimi või number, tee kilomeeter, asukoha koordinaadid, sõidusuuna kirjeldus); 4) muud tootja kasutusjuhendis ette nähtud andmed. Antud juhul iirusmõõtesüsteem paigaldati vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt, mida kinnitab Andrus Roostalu koolituse väljavõte, et Andrus Roostalu on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Kohtuistungil andis tunnistaja A. Roostalu ütlusi, e tema tööülesandeks on kiirusmõõtesüsteemi paigaldamine, selle seadistamine ja valvamine. 5 mail 2021.a paigaldas ta kiirusmõõtesüsteemi Tallinnas Narva mnt 91 juurde, mille kohta koostas paigaldusprotokolli. Samuti ta kontrollis taatluskohutuse täidetust. Kiirusmõõtesüsteemi paigaldusprotokollist nähtub, et kiirusmõõtesüsteem PoliScan FM 1 seerianumbriga PS-953194 taatlusmärgistust kontrolliti 05.05.
2. a kell 07.27, kiirusmõõtesüsteemi paigaldati kell 13.50 Narva mnt 91 maja juures sõidusuunaga Pirita tee suunas, mõõtmisalal lubatud sõidukiirus 50 km/h, mõõdetava sõiduki suund lähenev, pildikäivituse piitväärtus 57 km/h. TTJA 19.02.2021.a otsusega on tunnistatud kiirusmõõtesüsteem PoliScan FM 1 seerianumbriga PS-953194 taadelduks ja taatlus kehtib kuni 31.01.202.a. Sellest järeldub, et kiirusmõõtesüsteemi paigaldas päev mõõtja, mõõtevahendil oli kehtiv taatlustunnistus ning mõõtmise ajal järgiti mõõtemetoodika nõudeid on antud mõõtetulemus jälgitav ja usaldusväärne.

§ 5

lg 2 p 2 kohaselt on jälgitavad mõõtetulemused väärteoasjas karistuse määramise aluseks. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele„ § 17 lubatud sõidukiiruse ületamise juhtumi salvestises peavad sisalduma järgmised andmed: 1) kiirusmõõtesüsteemi osaks oleva dokumenteerimisseadme unikaalne nimi või tähis; 2) salvestise unikaalne nimi või tähis; 3) lubatud sõidukiiruse ületamise juhtumi salvestamise aeg (kuupäev, kuu, aasta ja kellaaeg); 4) vähemalt üks kõrgresolutsioonis foto või video lubatud sõidukiirust ületanud sõidukist; 5) kiirusmõõtesüsteemi osaks oleva dokumenteerimisseadme asukoht; 6) suurim lubatud sõidukiirus; 7) mõõtmistel saadud sõiduki kiiruse väärtus; 8) mõõteobjekti sõidusuund (lähenev, kaugenev). Kiirusmõõtesüsteemis salvestatud fotost nähtub, et kiirust mõõdeti kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM 1 seerianumbriga PS-953194, fotole on salvestatud mootorsõiduk Jeep Grand Cherokee reg.nr XXXXXX, mille kiiruseks mõõdeti 05.05.2021.a kell 16:27:40 61 km/h, teel lubatud suurim kiirus 50 km/h, kiirust mõõdeti Narva mnt 91 juures suunaga Pirita tee poole. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele„ § 16 kohaselt kiirusmõõtesüsteem arvutab kõikide teel liikuvate sõidukite sõidukiiruse. Kui sõiduki kiirus ületab vastavalt jälgitud sõiduki kategooriale (sõiduauto, veoauto) mõõtesüsteemi sisestatud pildikäivituse piirväärtust, fotografeerib või filmib mõõtesüsteem lubatud sõidukiirust ületanud sõiduki ja koostab salvestise. Tunnistaja P. M. (Alarmteci esindaja) ütlustest nähtub, et kiirusmõõtesüsteem mõõdab 50 meetrit kaamera enda poole ja kiirusmõõtesüsteem skaneerib liiklusolustikus kõike sõidukeid. Mitu sõidukit mõõtepiirkonnas ei anna vale tulemust. Kiirusmõõtesüsteem näitu ei mõjuta kalded, tõus või langus vaid kaamera saab näidu kätte ja see on igal juhul korrektne. Trapetsi kujuga pildil tähistatakse konkreetne sõiduki, mis ületas kiirust, kui seal on samaaegselt pildis mitmeid autosid, siis selle kastikesega on tähistatud kiirust ületatav auto. Seega loeb kohus tõendatuks, et L.J juhtis 05.05.2021.a. kella 16:27 ajal Tallinnas Narva mnt 91 juures suunaga Pirita tee poole mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee reg.nr XXXXXX ja ületas lubatud suurimat 50 km/h sõidukiirust mitte vähem kui 7 km/h (61 km/h – 4 7 km/h – 50 km/h = 7 km/h). Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 12 lg 3 kohaselt on mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused on esitatud määruse lisas 2. Lisa 2 järgi on automaatse kiirusmõõtesüsteemiga sõidukiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus kuni 100 km/h mõõdetud kiiruse puhul 4 km/h. Väärteoasjas ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgimist. Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses

§ 5

mõistes, asub kohus seisukohale, et on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 1 ettenähtud väärteo objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust kuni 20 kilomeetrit tunnis. Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so summas 60 eurot. LS § 227 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud sanktsioonimäära keskmises määras. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega, sanktsiooni piiridest väljumata (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 7 km/h võis menetlusalusele isikule jääda märkamata, siis sellises ulatuses lubatud sõidukiirust võis menetlusalune isik ületada kaudse tahtlusega. Seetõttu leiab kohus süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse osas, et L.J on pannud LS § 15 lg 1 p 2 rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Juhtimisõigust omava isikuna oli ta teadlik kehtivatest eeskirjadest, s.h. kohustusest jälgida maanteel kehtivat lubatud piirkiirust ja seda mitte ületada. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ega kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt L.J varasemalt kaks kehtivad väärtegu, millest ühe karistuse kohta täitmise info puudub. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 8 Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni 30 trahviühikut. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Kohtuväline menetleja on kohaldanud menetlusalusele isiku suhtes rahatrahvi sanktsiooniraami keskmises määras – 15 trahviühikut. Arvestades, et kiirust ületati asulasisesel teel ja liiklus oli õhtusele ajale (võib öelda, et tipptunni ajal) küllaltki tihe, tuleb hinnata isiku süüd keskmiseks. Menetlusalune isik esitas küll vastulause, kuid milles ei olnud avaldatud kahetsust, samuti isik ei tunnistanud oma süüd kohtus ega kahetsenud vaid pigem oli ennast õigustav suhtumine. Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 15 trahviühikut, so 60 eurot, on põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus L.J-i karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Rahatrahv (60 eurot) tuleb tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE701700017001577198 Luminor pangas või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220215060003 ning selgitus „Rahatrahv väärteoasi 4-21-3127“. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 9