← Eesti

1-19-3416/11

Obsah (7)§ 238§ 175§ 2565§ 179§ 340§ 338§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-3416 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Sten Lind, Orvi Koik Kriminaalasi S.P süüdi

§ 238lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti S.P-le karistuseks 6 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 28.04.–29.04.

  1. a, s. o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud 28 päeva vangistust. S.P vabastati kinnipidamiselt kohtusaalist. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust, 5 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 29.04.
  2. a.

§ 175

, § 179, § 180 alusel mõisteti S.P-lt välja riigituludesse sundraha 405 euro ulatuses ja kaitsjatasu summas 150 eurot. Määrati, et kriminaalmenetluse kulud summas 555 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu

  1. kuupäevaks alates 01.06.
  2. a kuni 01.05.
  3. a 46,25 eurot. Kannatanu XX taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks jäeti rahuldamata. ESITATUD APELLATSIOON
  4. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kannatanu XX, kes leiab, et maakohtu otsus on arvestades tema seisukorda, liiga leebe. Kannatanu märgib, et ta ei ole rahul sellega, et tema suhtes ei rakendatud lähenemiskeeldu ega määratud süüdistatavale kolme kuist vangistust. Samuti on sundraha määr liiga väike. Sellise rünnaku puhul, kus ta maas abitult lebas ning teda sel ajal jalgadega näo- ja silmapiirkonda ning vastu parempoolset õlga, peksti, oleks võinud kõik lõppeda tema surmaga. S.P tundis kannatanu hinnangul tema peksmisest rahuldust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
  5. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et kannatanu apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKK 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
  6. Esmalt selgitab kohtukolleegium, et kuigi esitatud apellatsioonil esineb formaalseid puuduseid, mille kõrvaldamiseks tuleks kaebus jätta käiguta, ei pea ringkonnakohus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramist käesoleval juhul otstarbekaks, kuivõrd kaebusest nähtuvalt on tegemist apellatsiooniga, mille väidete pinnalt on alust asuda seisukohale, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. 2 Esitatud apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid süüdistatavale mõistetud karistuse, sundraha osas. Apellant palub kohaldada süüdistatavale kannatanu suhtes lähenemiskeeldu. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei ole kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks põhjendatud. Nimelt on maakohus asjakohaselt viidanud sellele, et kannatanu soovib lähenemiskeelu kohaldamist tema elukohale, kuid toimepandud tegu ei leidnud aset mitte seal, vaid süüdistatava ja kannatanud koos soetatud suvilas. Süüdistataval on olemas oma eraldi elukoht. Samuti on maakohus selgitanud, et S.P pole kannatanu suhtes varasemalt vägivaldne olnud ning tegemist oli ühekordse juhtumiga. Arvestades eeltoodut ning lisaks seda, et kannatanul ja süüdistaval puudub vajadus üksteisega suhelda ja vältimatult kokku saada, pole süüdistatava suhtes lähenemiskeelu kohaldamine käesolevas asjas proportsionaalne. Samuti märgib apellant, et kohus oleks pidanud süüdistatavale määrama reaalse vanglakaristuse kolme kuu ulatuses. Kohtukolleegium märgib, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis KarS §-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline kaalutlusotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (RKKK 3-1-199-06, p 16 jj, samuti 3-1-1-40-04, p 8 ja 3-1-1-11-10, p 6.1 ning 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2). Käesoleval juhul leiab kohtukolleegium sarnaselt maakohtuga, et S.P-le inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega S.P-le karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. Apellant märgib oma kaebuses ka seda, et tema hinnangul on süüdistatavalt väljanõutava sundraha määr liiga väike.

§ 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus

§ 179lg 1 sätestatud sundaraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

Maakohus on vastavalt toiminud ning vähendas S.P-lt väljamõistetava sundraha määra poole võrra. Sundraha suurus ei mõjuta kuidagi kannatanu subjektiivseid õiguseid, seega ei ole kaebaja väide, et S.P-lt väljamõistetud sundraha määr on liiga väike, kuidagi põhjendatud. Kriminaalmenetluse seadustik annab ringkonnakohtule õiguse teha uus otsus ainult maakohtu otsuse vähemalt osalise tühistamise korral (

§ 340lg 4).

Maakohtu otsuse tühistamine eeldab

§ 338kohaselt, et maakohus on teinud kriminaalasja lahendamisel mõne vea.

Praegusel juhul ei näe ringkonnakohus maakohtu menetluses ühtki viga, mida kohtule ette heita. 6. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.