1-21-3967/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-3967 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk,Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Kirill Sidjakini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kirill Sidjakin (ik 39301083757), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Kirill Sidjakini määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu
5. veebruari
6. a määrusega jäeti K. Sidjakin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. K. Sidjakinil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimased kuriteod on toime pandud varasema otsusega mõistetud katseajal, mil ta oli allutatud käitumiskontrollile. Muuhulgas pöörati tema karistus täitmisele, sest ta rikkus registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. Lisaks kuulutati ta oktoobris 2019 enne karistuse täitmisele pööramist tagaotsitavaks, sest ta jättis ilma mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata. K. Sidjakin tabati alles oktoobris
7. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et K. Sidjakin ei suudaks ilmselt täita käitumiskontrolli nõudeid ja see ei ole piisav selleks, et ära hoida K. Sidjankini poolt uute kuritegude toime panemist. Toimepandud kuriteod on olnud peamiselt varavastased ning sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivsus ja alkoholi tarvitamine. K. Sidjakinil on probleeme alkoholiga ja enamik kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes. Lisaks tarvitas ta noorest east kuni kinnipidamisena kanepit, kuid ei näe vajadust narkootikumidest loobuda ja pigem pisendab probleemi tõsidust. Lisaks eeltoodule on K. Sidjakini puhul täitmata üks ennetähtaegse vabastamise esmaseid eelduseid, milleks on õiguskuulekas käitumine vangistuses, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus.
8. Maakohtu määruse vaidlustas süüdimõistetu K. Sidjakin, kes taotleb selle tühistamist ja enda ennetähtaegset vabastamist. Vangla poolt koostatud iseloomustus ei ole õige. See on koostatud teda negatiivselt iseloomustavalt, et teda ei oleks võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Iseloomustuses olevad andmed tema alkoholi ja narkootikumide tarvitamise kohta on ebaõiged. Ta viibib vangistuses teist korda. Esimene neist oli šokivangistust. Ta on vanglas eeskujulikult käitunud. Distsiplinaarkaristuse osas selgitab ta, et tegemist oli inimliku eksitusega. Ta tunnistab toime pandud kuritegusid ja kahetseb neid. Ringkonnakohtu järeldused
9. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige K. Sidjakini korduv kriminaalkorras karistatus, sealhulgas katseajal kuritegude toime panemine ja hilisem tagaotsitavaks kuulutamine, määratud distsiplinaarkaristus, tema isikuga seotud asjaolud ning sõltuvusainete tarvitamisega seotud probleemid, annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui asus seisukohale, et K. Sidjakinist tuleneb suur uute kuritegude oht, mida ei ole võimalik ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolliga maandada. Ühtlasi on õige maakohtu poolt märgitu, et ta suure tõenäosusega ei täidaks nõuetekohaselt ka kriminaalhooldustingimusi. Seetõttu on tema ennetähtaegne vabastamine välistatud. Seda kõike arvesse võttes leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja K. Sidjakini määruskaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, mistõttu jääb see kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2