Obsah (6)
§ 121§ 120§ 65§ 68§ 64§ 761-14-3675 Kohus KOHTUMÄÄRUS Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. august 2016.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-14-3675 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Lembi Looga Krimina
§-st 76 ja KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33, kohtunik määras:
- Jätta vabastamata S.V temale Tartu Maakohtu 13.01.2015.a otsusega nr 1-14-3675 mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.
- Välja mõista S.V-lt menetluskuluna riigi õigusabi tasu ja kulu katteks 72 (seitsekümmend kaks) eurot riigituludesse. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast määruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank AB Eesti filiaal) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse “Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 01.08.2016.a määrus nr 1-14-3675, S.V, menetluskulud“. Kaitsja sõidukulu 49,68 eurot jätta riigi kanda.
- Määrus kätte toimetada süüdlasele, kaitsjale, prokurörile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru 1-14-3675 kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 13.01.2015.a otsusega nr 1-14-3675 tunnistati S.V süüdi
§ 121
lg 2 p 2, 3 ja
§ 120
lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.10.2013.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning S.V-le mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 68
alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning S.V kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestati S.V kahtlustatavana kinnipidamise päevast, so alates 06.01.2014.a. Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2015.a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 13.01.2015.a otsus osaliselt ning S.V tunnistati süüdi
§ 121
ja
§ 120järgi.
Mõistetud karistuste ning edasiselt
§ 64
lg 1 ja § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuste ning
§ 68lg 1 sätete rakendamise osas jäeti maakohtu otsus muutmata.
Riigikohtu 11.05.2015.a määrusega nr 3-7-1-1-294 jäeti S.V kaitsja vandeadvokaat R. N. kassatsioon menetlusse võtmata. Tartu Vangla esitas 23.07.2015.a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Maakohtu 08.10.2015.a määrusega nr 1-14-3675 jäeti S.V temale Tartu Maakohtu 13.01.2015.a otsusega nr 1-14-3675 mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2015.a määrusega jäeti Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2015.a määrus muutmata ning S.V määruskaebus rahuldamata. 30.04.2016.a saabusid Tartu Maakohtusse Tartu Vangla materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta S.V ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdlane S.V avaldas istungil, et soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Lubab elada seaduskuulekalt ning asuda tööle. Enda arvestuste järgi on ainult kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaitsja oli seisukohal, et S.V tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Temale tuleb anda võimalus. Vabanedes on temal elukoht ning ta lubab asuda ka tööle. Prokurör oma kirjalikus seisukohas palub ennetähtaegse vabastamise taotluse jätta rahuldamata. S.V on kuritegude toimepanemise eest karistatud kokku üheksa korda, kehtivaid karistusi kaks. Reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Käesolevalt kannab S.V
§ 65lg 2 alusel liitkaristust vägivallategude, varavastaste ja liiklussüütegude toimepanemise eest. 2
(5)1-14-3675 Isiku poolt toime pandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine ja kriminaalne eluviis. Varasemad karistused ja karistuse kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule vajalikku mõju avaldanud ega teda õiguskuulekusele suunanud. S.V on Tartu Vangla poolt hinnatud kõrgohtlikuks lastele ja konkreetsele täiskasvanule ning on hinnanud uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse kahe aasta jooksul 48% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse kahe aasta jooksul on 49%. Vabanedes soovib S.V asuda elama elukaaslasele kuuluvasse korterisse, koos elukaaslase ja tütrega. Kindla töökoha ja piisava sissetuleku puudumine suurendab omakorda kuritegude toimepanemise tõenäosust varalise kasu saamise eesmärgil. Eeltoodut arvesse võttes ning hinnates vastavalt KrMS § 76 lg 4 nõuetele kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, potentsiaalset riski ühiskonnale, tema isiksusomadusi ning sotsiaalset tausta, ei toeta prokurör kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Tuleb nentida, et ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Isik, keda on karistatud korduvalt, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, prokuröri arvates ei esine. Kohtu seisukoht KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76, § 761 lõikes 1 või §-s 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.
§ 76
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tartu Maakohtu 13.01.2015.a otsusega mõisteti S.V-le lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust, mida süüdlane kannab alates 06.01.2014.a. Kuna S.V on käesolevaks ajaks kandnud karistusajast ära vähemalt poole, siis on olemas
§ 76
lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud vangla materjalidega ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja, on seisukohal, et S.V tuleb jätta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kinnipeetava iseloomustuse (vangla toimiku 2. osa, lk 193-195) kohaselt on S.V täitnud individuaalset täitmiskava vastavalt motivatsioonile ja vangla võimalustele. Ta on motiveeritud läbima taasühiskonnastavaid tegevusi. S.V on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Vihajuhtimine, agressiivsuse asendamise treeningu ning osales vangla tööhõives majandusabitöölisena. Vabanedes soovib elama asuda elukaaslasele kuuluvasse korterisse xxxxxxxxxxxxxxxxxx-x, kus elab ka elukaaslase tütar. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole aga S.V elamine koos elukaaslase ja lapsega ohutu, kuna teda on varem korduvalt elukaaslaste ja laste kehalise väärkohtlemise eest karistatud. 3
(5)1-14-3675 Süüdlast iseloomustavate positiivsete asjaolude kõrval tuleb arvestada ka sellega, et S.V on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, varavastased kuriteod on asendunud isikuvastaste vägivallakuritegudega. Kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine, vägivaldne käitumine ja kriminaalne eluviis. S.V enda sõnul tal alkoholiga probleeme ei ole, kuid siiski on S.V karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Vägivallakuriteod pani toime nii kainena kui ka joobes. S.V poolt on ohustatud ühiskond tervikuna, sh elukaaslane, lapsed ning vanglaametnikud. S.V omab vangistust kandes kuute kehtivat distsiplinaarkaristust tõsiste distsiplinaarrikkumiste eest: allumatus vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele, ebatsensuursete ja solvavate väljendite kasutamine ning ebaviisakas käitumine vanglateenistuse ametnikega suheldes. Süüdlasel puudub vabanedes kindel töökoht. S.V sõnul lubas elukaaslane teda rahaliselt aidata, kuigi ka elukaaslasel puudub töökoht. Tartu Vangla andmetel on S.V tasumata rahalisi nõudeid kokku 30 052,90 eurot ning vabanemisfondis 24,08 eurot. S.V on kohanemisraskused igapäevaeluga, mis avalduvad suhtlemis- ja käitumisprobleemidena nii vangistuses kui vabaduses. Enesehinnang on ebaadekvaatne, ta ei tunnista oma vigu ja puudusi, ei näe vajadust ennast muuta. Korduv vägivallakuritegude toimepanek viitab vägivaldsele iseloomule, suhtlemisprobleemidele, empaatiavõime puudumisele ja suutmatusele lahendada probleeme seaduskuulekalt. Vangistuses kaldub kasutama emotsionaalset vägivalda ja manipuleerima oma eesmärgi saavutamiseks. On viibinud korduvalt lukustatud režiimil ametnike ähvardamise ja agressiivse käitumise tõttu. Korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus ning toimepandud tegude iseloom viitab S.V kinnistunud kriminaalsetele hoiakutele ja hoolimatule suhtumisele üldtunnustatud ühiskonnanormidesse. S.V poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 48% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 45%. S.V ohu tasemeks on märgitud kõrgohtlik. Ohustatud on lapsed, konkreetne täiskasvanu ning ametnikud. Kohus nõustub prokuröriga, et varasemad karistused ei ole S.V-le vajalikku mõju avaldanud ega teda õiguskuulekusele suunanud. Korduvkaristatus näitab selgelt seda, et süüdlane ei ole oma käitumisest õigeid järeldusi teinud. S.V ei suutnud kohut veenda, miks just sel korral suudaks ta vabaduses õiguskuulekalt käituda. Kohtu hinnangul ei saa süüdlast vangistusest ennetähtaegselt vabastada tulenevalt tema varasemast elukäigust, korduvkaristatusest, käitumisest karistuse kandmise ajal ning uute kuritegude toimepanemise riskist, samuti S.V isikuomadustest. Märkimist väärib ka asjaolu, et S.V-le Tartu Maakohtu 17.10.2013.a otsusega mõistetud vangistus asendati üldkasuliku töö tundidega, kuid süüdlane hoidis kõrvale ÜKT tundide tegemisest ning pani kriminaalhooldusel viibides toime uued kuriteod. Kohtu hinnangul on uute kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem isikute puhul, keda on varem süüdi tunnistatud ja karistatud. Kohtul puudub veendumus, et süüdlane suudaks käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täita ja kriminaalhoolduse edukalt läbida, kuivõrd eelmise kriminaalhoolduse ajal ta seda ei suutnud. Kohtu jaoks on ilmekas ka see asjaolu, et ka vangistuses olles on S.V kehtivad distsiplinaarkaristused (viimased kaks on olnud selle aasta algusest), mis näitab seda, et S.V ei ole vajalike järeldusi teinud ning ei ole jätkuvalt õiguskuulekas. Eeltoodut arvestades tuleb S.V jätta talle mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4
(5)1-14-3675 Menetluskulud Süüdlasele S.V-le riigi õigusabi korras määratud kaitsja advokaat A. P. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) esitas kohtule taotluse riigi õigusabitasu hüvitamiseks 121,68 euro ulatuses, millest on sõidukulu 49,68 eurot. Kohus jätab sõidukulu riigi kanda, kuna kaitsja sõitis õigusabi osutama Tartust Võrru ning kohus on seisukohal, et isik ei pea sõidukulusid tasuma. Süüdlaselt S.V-lt tuleb välja mõista riigi kasuks 72 eurot. Kuna isikul ei ole võimalik vangistuses olles igakuiseid makseid teha, siis jätab kohus menetluskulu ajatamata. Marju Persidskaja kohtunik 5
(5)