← Eesti

1-17-951/27

Obsah (7)§ 199§ 65§ 68§ 16§ 56§ 64§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2017, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungisekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokur

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi lühimenetluses Süüdistatav U.K Elu- või asukoht ja aadress: XXX; viibib vahi all Tartu Vanglas Turu 56, Tartu Isikukood või sünniaeg: XXX XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 7 (seitsmel) korral, viimati 16.09.2016 Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt

§-de 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 ning 3314 järgi 7 (seitsme) kuulise vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 07.10.2016; väärtegude eest karistatud 7 (seitsmel) korral Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 Tõkend: vahistamine alates 02.11.2016 (U.K peeti kahtlustatavana kinni 01.11.2016 kell 07:30) (II kd tl 1-2; 16-37) Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Marko Paabumets Tõlk Natalia Tselikova Kohtuistungi toimumise aeg 09.03.2017 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.K

§ 199

lg 2 p-de 8,9 järgi (15.01.2016 toimepandud tegu) ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel mõista U.K-le liitkaristus kohtuotsuste kogumis, lugedes käesoleva kohtuotsusega

§ 199lg 2 p-de 8, 9 järgi mõistetud karistus, so 4 (neli kuud vangistust kaetuks 16.

septembri 2016 Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-6496 U.K-le mõistetud 7 (seitsme) kuu pikkuse vangistusega. Lugeda käesoleva kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p-de 8,9 (15.01.2016 episood) järgi mõistetud karistus kantuks, sest U.K on 16.septembri 2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse ära kandnud. Süüdi tunnistada U.K

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi (31.10.2016-01.11.2016 ja 28.10 2016 toimepandud teod) ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada U.K-le mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 9 (üheksa) kuu vangistuse võrra ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata U.K-ni eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algust arvestada alates

  1. novembrist
  2. Tõkend –vahistamine- tühistada kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid:
  3. CD-plaat ( asitõendi vaatlusprotokolli juurde 22.01.2016 A.K. poolt politseile üle antud, asitõendite kotis) – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist toimiku juurde;
  4. CD plaat kõneeristustega (asub toimikus kd II, lk 118) - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist toimiku juurde;
  5. Hõbedast värvi prillikarp koos 2 lusika, süstla ja minigrip kotiga (asitõendite kotis)– KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;
  6. Muugid, 2 võtit ( pakend 5.1, asitõendite kotis) - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;
  7. Plastikakna link (pakend 3563, asitõendite kotis) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;
  8. Kruvikeeraja ja 2 silikoontõmmist (pakend 4, asitõendite kotis) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Tsiviilhagid TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt ja VÕS § 127, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada W.E OÜ, G.S. OÜ, A.S. ja P.S. tsiviilhagid.
  9. Välja mõista U.K-lt 6105 (kuus tuhat ükssada viis) eurot W.E OÜ kasuks tasumisega arveldusarvele Swedbank nr XXX (I kd tl 27-29);
  10. Välja mõista U.K-lt 401 (nelisada üks) eurot 68 senti G.S. OÜ kasuks tasumisega arveldusarvele SEB Pank nr XXX (I kd tl 44-45);
  11. Välja mõista U.K-lt 890 (kaheksasada üheksakümmend) eurot A.S. kasuks tasumisega arveldusarvele Swedbank nr XXX (I kd tl 191-192);
  12. Välja mõista U.K-lt 94 (üheksakümmend neli) eurot P.S. kasuks tasumisega arveldusarvele Swedbank nr XXX (I kd tl 193-194). Menetluskulud KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel välja mõista U.K-lt riigituludesse menetluskuluna riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu summas 552 eurot, ekspertiisitasu 485 eurot ja sundraha 705 eurot, kokku 1742 eurot. 2 Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või arvelduskontole nr EE502200221014193355 (Swedbank AS) või arvelduskontole nr EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või arvelduskontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99917700018302, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, so hiljemalt 29.04.
  13. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes kohtuotsuse sissejuhatatavat osa ja resolutiivosa. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna kohtu kantselei kaudu
  14. aprillil
  15. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas anti kohtu alla U.K süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, ajavahemikul 15.01.2016 kella 15:30-st kuni 18.01.2016 kella 07:00-ni tungis garaaži akna lahti kangutamise teel sisse XXX ehitusjärgus hoonesse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära W.E. OÜ-le kuuluvad järgnevad esemed: HILTI soonefrees koos kohvriga väärtusega 1600 eurot; HILTI akupuurvasar koos kohvriga väärtusega 1500 eurot; 2 tk HILTI aku, 1 tk väärtusega 550 eurot, koguväärtusega 1100 eurot; HILTI vahetatav SDS padrun väärtusega 150 eurot; HILTI tolmuimeja väärtusega 900 eurot; 2 tk teemant teemantlõikekettad, 1 tk väärtusega 15 eurot, koguväärtusega 30 eurot; teemant augufrees 68mm väärtusega 50 eurot; teemant augufrees 82mm väärtusega 60 eurot; SDS puuride komplekt väärtusega 70 eurot; tööriistakohver Würth väärtusega 40 eurot; elektriku kruvikeerajate komplekt väärtusega 35 eurot; mõõdulint väärtusega 5 eurot; hülsipress väärtusega 20 eurot; torutangid väärtusega 15 eurot; vasar väärtusega 10 eurot; lood 3 väärtusega 10 eurot; kaabli lõiketangid väärtusega 15 eurot; Cat6 presstangid väärtusega 40 eurot; elektriku näpitstangid väärtusega 15 eurot; pistikupesa tester väärtusega 10 eurot; pingetester väärtusega 85 eurot; lehtvõtmete komplekt Würth väärtusega 70 eurot; ehitusmaterjal: 12 tk pistikupesa XXX koguväärtusega 65 eurot; 11 tk veksellüliti SEDNA koguväärtusega 40 eurot; 2 tk liikumisandur XXX 1 tk väärtusega 85 eurot, koguväärtusega 170 eurot. Samast hoonest võttis ta ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära J. AS-ile kuuluvad järgnevad esemed: tööstuslik tolmuimeja väärtusega 300 eurot; kompressor Stongline väärtusega 299 eurot. Samast hoonest võttis ta ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära G.S. OÜ-le kuuluvad järgnevad esemed: väike tööriistakast väärtusega 45,60 eurot; suur tööriistakast väärtusega 154,80 eurot; plekikäärid 2 tk, 1 tk väärtusega 10,99 eurot, koguväärtusega 2 tk 21,98 eurot; käsilihvimisetald 3 tk, 1 tk väärtusega 8,30 eurot, koguväärtusega 24,90 eurot; teleskooplihvimisetald 3 tk, 1 tk väärtusega 8,30 eurot, koguväärtusega 24,90 eurot; erinevad pahtlilabidad: 3 labidat, 1tk väärtusega 18,40 eurot, koguväärtusega 3 tk 55,20 eurot; 3 labidat, 1 tk väärtusega 13,70, koguväärtusega 41,10 eurot; 2 labidat, väärtusega 1 tk 16,60 eurot, koguväärtusega 33,20 eurot; ajavahemikul 31.10.2016 kella 22:00-st kuni 01.11.2016 kella 07:20-ni tungis ukseluku avamise teel sisse XXX maja juures seisnud sõidukisse Audi 80 reg nr XXX, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.K. kuuluva automaki Pioneer (mudel DEHX5500BT) väärtusega 100 eurot, rohelist värvi 16GB USB-mälupulga väärtusega 15 eurot ning autoklaasi puhastamise harja väärtusega 15 eurot; ajavahemikul 31.11.2016 kella 10:00-st kuni 01.11.2016 kella 07:30-ni tungis ukseluku avamise teel sisse XXX maja juurde pargitud sõiduautosse Audi 80 reg nr XXX, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V.K. kuuluvad esemed: päikeseprillid koos kotiga, milles tolmulapp koguväärtusega 18 eurot; vutlari, milles lugemisprillid väärtusega 2 eurot; oranži värvi töökindad väärtusega 1 eurot; Tamrexi kindad väärtusega 50 senti; oranži värvi neljakandiline aknakraabits väärtusega 50 senti; isoleerpaela väärtusega 1 euro; 2 väärtuseta pastapliiatsit; kollakasoranž karabiinidega puksiirköis väärtusega 5 eurot; rehvipump väärtusega 13 eurot; rõhumõõtmise manomeeter väärtuseta; ülemineku muhv summuti parandamiseks väärtusega 15 eurot; poldid ja mutrid sõiduki parandamiseks kilekoti sees väärtuseta; esmaabipakend „Autoapteek“ - väärtuseta; pruuni värvi lillepildiga diivanipadi väärtuseta; sõiduki käivitusjuhtmed väärtusega 3 eurot; nöörijupp 1 meetri pikkune väärtuseta; helkurvest väärtusega 2 eurot; pruuni värvi karusnaha tükk - väärtuseta; heledamat värvi lambavillanaha tükk - väärtuseta; kunstnahast valge lambanaha tükk väärtusega 2 eurot; uus esilaterna kaug- ja lähitule pirn väärtusega 4 eurot; musta värvi fliisjakk - väärtuseta; pruunikas-kollane voodikate - väärtuseta; oranžikas suur õhuke väärtuseta; õlifiltri ketiga lahtikeeramise tööriist väärtusega 7 eurot; näpitstangid väärtuseta; jämedam ilma sabata puuviil - väärtuseta; musta käepidemega puupeitel väärtuseta; lahtikäiv sinist värvi ehitaja nuga - väärtuseta; musta värvi otstega pitskruvi väärtusega 3,50 eurot; kruvikeeraja - väärtuseta; mutrivõti, suurusega 19 väärtusega 2 eurot; pruunis kotis nihik, väärtusega 5 eurot; ajavahemikul 31.11.2016 kella 22:00-st kuni 01.11.2016 kella 07:30-ni tungis ukseluku avamise teel sisse XXX maja juurde pargitud sõiduautosse Audi 80 reg nr XXX, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära O.P. kuuluvad esemed: kaks seakonservi, koguväärtusega 2 eurot; kaks karuliha konservi, koguväärtusega 3 eurot; musta käepidemega taskunuga, väärtusega 5 eurot; spiraaltraadiga roosade kaantega märkmik, väärtusega 1,50 eurot; valgest nahast punaste triipudega töökindad, väärtusega 3 eurot; 2 konservikarbi kujulist kalmuküünalt koguväärtusega 3 eurot; 3 plastmass korpusega kalmuküünalt koguväärtusega 1,77 eurot; 1 liitrine pudel Boržommi mineraalvett väärtusega 1,20 eurot; 2 prügikotti rullis, koguväärtusega 2 eurot; mitme pööratava otsaga mutrivõti, väärtusega 3 4 eurot; neljakandilise padrunisse käiva otsikuga pikendusvõti, väärtusega 3 eurot; kahe padruniga mutrivõti, väärtusega 3 eurot; puitkäepidemega viil, väärtusega 5 eurot; Kuperjanov kirjaga pastapliiats, väärtusega 1 eurot; suuremad pintsetid väärtusega 1,50 eurot; 2 kruvikeerajat, koguväärtusega 2 eurot; piklik neljakandiline viil väärtusega 1 euro; halli värvi fliisist kindad väärtusega 6,50 eurot; kingalusikas väärtusega 1,50 eurot; õlipudel aerosoolpudelis väärtusega 3 eurot; pintsel - väärtuseta; sääsetõrjevahendid Stop väärtusega 3 eurot; helkurvest väärtusega 3 eurot; pealamp väärtusega 3 eurot; GPS laadijajuhe (autos laadimiseks) väärtusega 5 eurot; uduvahend pudelis väärtusega 2 eurot; salvrätid Zeva väärtusega 0,25 eurot; 2 kilest vihmakeepi, koguväärtusega 1 euro; kollased kummikindad väärtusega 1 euro; erinevaid kilekotte, tikke – väärtuseta; ajavahemikul 31.10.2016 kell 21:30 kuni 01.11.2016 kell 07:30-ni tungis ukseluku avamise teel sisse XXX juurde pargitud sõiduautosse Volkswagen Golf reg nr XXX, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.L. kuuluvad esemed: makk-raadio Alpine mudel UTE-81R (seeria nr XXX) väärtusega 70 eurot; sõiduki käivitusjuhtmed koos kotiga Booster Cable XXX väärtusega 25 eurot; auto puksiirköis kotiga väärtusega 7 eurot; sõiduki Volkswagen amordipadjad 2 tk kilepakendis, koguväärtusega 18,50 eurot; pidurivoolik sõidukile Golf väärtusega 3,50 eurot; mobiiltelefonilaadija autos laadimiseks, väärtusega 3 eurot; 2 AUX juhet, 1 pikem väärtusega 2.50 eurot; teine lühem, katkine väärtuseta; kesklukumootor, väärtusega 7 eurot; pidurisilinder „101-060 Wheel Cylinder“, väärtusega 9,20 eurot; talvine kütuselisand, väärtusega 5 eurot; mälupulk kirjaga www.euroopaliit.ee väärtuseta; mälupulk Kingston DataTraveler G4 8 GB väärtusega 7,90 eurot; sinist värvi spiraalköitega märkmik - väärtuseta; väike kruvikeeraja väärtusega 1 eurot; 2 LED lampi koguväärtusega 1 euro; juuksekumm silikoonist väärtusega 0,50 eurot; salongipuhastuse lapid Casatrend väärtusega 1,15 eurot; pardakaamera kinnitus väärtusega 10 eurot; ajavahemikul 28.10.2016 kella 07:45-st kuni kella 09:45-ni tungis grupis koos tundmatu isikuga tualeti akna lahti murdmise teel sisse XXX asuvasse eramajja, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil A.S. kuuluvad esemed: sülearvuti Ordi ZAW 70 koos juhtmega Logitech hiirega, väärtusega 150 eurot; tahvelarvuti Lenovo, väärtusega 75 eurot; fotokaamera Sony, lisaobjektiivi, laadija ja kotiga, koguväärtusega 300 eurot; fotoaparaat Pentax Optio, milles sees 2 GB mälukaart väärtusega 15 eurot; kaks hõbepitsi, koguväärtusega 70 eurot; kaks hõbelusikat, koguväärtusega 100 eurot; naiste käekell Leijona väärtusega 20 eurot; kuldsõrmus (abielusõrmus), väärtusega 180 eurot; kuldsõrmus (abielusõrmus), väärtusega 50 eurot; koti sees metallrahad erinevatest aegadest - rahalise väärtuseta; naisterahva kaelaehe väärtusega 15 eurot; naiste ehete komplekt: roosa kiviga kõrvarõngad ja sõrmus koguväärtusega 25 eurot; naisterahva kõrvarõngad erikujulised väärtusega 10 eurot; naisterahva kõrvarõngad, väärtusega 10 eurot; käevõru väärtusega 30 eurot; naisterahva kõrvarõngad väärtusega 5 eurot; pross väärtusega 10 eurot. Samast võttis U.K ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära P.S. kuuluvad esemed: halli värvi seljakott Quicksilver, sinise logoga, väärtusega 30 eurot; fotokaamera Nikon coolplix, väärtusega 15 eurot; riidest rahakott väärtusega 7 eurot, milles oli ID-kaart P.S. nimel taastamisväärtusega 25 eurot, Swedbank pangakaart koos Isic kaartiga taastamisväärtuseta; lõhnavesi CK one 10 ml väärtusega 5 eurot; Rexona roll on deodorant väärtusega 2 eurot. Sellega pani U.K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu seisukoht süüdistuse osas Kohtuistungil tunnistas U.K ennast süüdi. Süüdistatav oli nõus lühimenetlusega, enda küsitlemist ei taotlenud. 5

§ 199

lg 1 sätestab kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

  1. Ajavahemikus 15.01.2016 kell 15.30 kuni 18.01.2016 kell 07.00 XXX ehitusjärgus hoonest toime pandud vargus. Kannatanu W.E OÜ esindaja T.T. 31.05.2016 avaldusest (I kd, tl 27, 31-33) nähtub, et ajavahemikus 15.01.2016 kell 15.30 kuni 18.01.2016 kell 07.00 varastati XXX ehitusjärgus hoonest W.E OÜ-le kuuluvad esemed: HILTI soonefrees koos kohvriga väärtusega 1600 eurot; HILTI akupuurvasar koos kohvriga väärtusega 1500 eurot; 2 tk HILTI aku, 1 tk väärtusega 550 eurot, koguväärtusega 1100 eurot; HILTI vahetatav SDS padrun väärtusega 150 eurot; HILTI tolmuimeja väärtusega 900 eurot; 2 tk teemant teemantlõikekettad, 1 tk väärtusega 15 eurot, koguväärtusega 30 eurot; teemant augufrees 68mm väärtusega 50 eurot; teemant augufrees 82mm väärtusega 60 eurot; SDS puuride komplekt väärtusega 70 eurot; tööriistakohver Würth väärtusega 40 eurot; elektriku kruvikeerajate komplekt väärtusega 35 eurot; mõõdulint väärtusega 5 eurot; hülsipress väärtusega 20 eurot; torutangid väärtusega 15 eurot; vasar väärtusega 10 eurot; lood väärtusega 10 eurot; kaabli lõiketangid väärtusega 15 eurot; Cat6 presstangid väärtusega 40 eurot; elektriku näpitstangid väärtusega 15 eurot; pistikupesa tester väärtusega 10 eurot; pingetester väärtusega 85 eurot; lehtvõtmete komplekt Würth väärtusega 70 eurot; ehitusmaterjal: 12 tk pistikupesa IP44 SEDNA koguväärtusega 65 eurot; 11 tk veksellüliti SEDNA koguväärtusega 40 eurot; 2 tk liikumisandur STEINEL IS 3360 1 tk väärtusega 85 eurot, koguväärtusega 170 eurot. W.E OÜ-le põhjustati vargusega kahju 6105 eurot, millises summas on W.E OÜ esitanud tsiviilhagi (I kd, tl 28). Kannatanu AS J. esindaja J.K. 06.06.2016 avaldusest (I kd, tl 35, 38-39) nähtub, et ajavahemikus 15.01.2016 kell 15.30 kuni 18.01.2016 kell 07.00 varastati XXX ehitusjärgus hoonest AS-le J. kuuluvad esemed: tööstuslik tolmuimeja väärtusega 300 eurot; kompressor Stongline väärtusega 299 eurot. Kannatanu G.S. OÜ esindaja A.A. 14.06.2016 avaldusest (I kd, tl 43) nähtub, et ajavahemikus 15.01.2016 kell 15.30 kuni 18.01.2016 kell 07.00 varastati XXX ehitusjärgus hoonest G.S. OÜ-le kuuluvad esemed: väike tööriistakast väärtusega 45,60 eurot; suur tööriistakast väärtusega 154,80 eurot; plekikäärid 2 tk, 1 tk väärtusega 10,99 eurot, koguväärtusega 2 tk 21,98 eurot; käsilihvimisetald 3 tk, 1 tk väärtusega 8,30 eurot, koguväärtusega 24,90 eurot; teleskooplihvimisetald 3 tk, 1 tk väärtusega 8,30 eurot, koguväärtusega 24,90 eurot; erinevad pahtlilabidad: 3 labidat, 1tk väärtusega 18,40 eurot, koguväärtusega 3 tk 55,20 eurot; 3 labidat, 1 tk väärtusega 13,70, koguväärtusega 41,10 eurot; 2 labidat, väärtusega 1 tk 16,60 eurot, koguväärtusega 33,20 eurot. G.S. OÜ-le põhjustati vargusega kahju 401,68 eurot, millises summas on G.S. OÜ esitanud tsiviilhagi (I kd, tl 44). Asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelitest (I kd, tl 25-26), milles on vaadeldud XXX turvakaamera 17.01.2016 kell 21.00 kuni 18.01.2016 kell 06.00 videosalvestist, on näha, et kell 00.54 ilmub kaamera vaatevälja sõiduk, millel ei põle esimesed tuled ning lahkub kaamera vaateväljast kell 00.
  2. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega (I kd tl 9-20) nähtub, et XXX ehitusjärgus hoone küljel oleva garaaži aken on avatud asendis, aknal nähtuvad muljumise jäljed. Süüdistatav U.K on omaks võtnud (I kd tl 60-63, 64-67), et ta on need kuriteod toime pannud. Varastatud esemed realiseeris ta kohe pärast vargusi. Eelnevaga loeb kohus tõendatuks, et ajavahemikul 15.01.2016 kell 15.30 kuni 18.01.2016 kell 07.00 tungis U.K garaaži akna lahti kangutamise teel sisse XXX ehitusjärgus hoonesse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära W.E. OÜ-le kuuluvad esemed väärtuses 6105 eurot, 6 AS-le J. kuuluvad esemed väärtuses 599 eurot ja G.S. OÜ-le kuuluvad esemed väärtuses 401,68 eurot.
  3. Ajavahemikus 31.10.2016 kell 22.00 kuni 01.11.2016 kell 07.20 XXX maja juures seisnud sõidukist Audi 80 reg nr XXX toime pandud vargus. Kannatanu K.K. ütlustest (I kd, tl 76-78, 80-82) ilmneb, et 01.11.2016 kell 07.20 avastas ta, et tema sõidukisse Audi 80 reg nr XXX, mis asus XXX maja juures, oli ukseluku lõhkumise teel sisse murtud ja sealt varastatud automakk Pioneer väärtusega 100 eurot, rohelist värvi 16GB USBmälupulk väärtusega 15 eurot ning autoklaasi puhastamise hari väärtusega 15 eurot. Patrullilehest (I kd, tl 122-123) nähtub, et 31.10.2016 kell 07.30 avastas politsei sõidukist Opel Vectra reg nr XXX magava U.K; auto tagaistmel oli automakk, kõrvalistmel sõrgkang ja nuga. Läbiotsimisprotokollist (I kd, tl 132-150) nähtub, et U.K andis vabatahtlikult välja sõidukis Opel Vectra reg nr XXX asunud esemed: automaki Pioneer (mudel DEH-X5500BT) ja USB-mälupulga. Samad asjaolud nähtuvad ka asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl-d 155-164), milles vaadeldi ja kirjeldati U.K kasutuses olevast sõidukist Opel Vectra reg nr XXX 01.11.2016 läbiotsimisel leitud esemeid; sealhulgas leiti ka kannatanu K.K. kuulunud automakk Pioneer, 16GB USB-mälupulk ning autoklaasi puhastamise hari. Nimetatud esemed tagastati 02.11.2016 K.K. (I kd, tl 83). Süüdistatav U.K on omaks võtnud (II kd tl 3-6, 7-11, 12-15), et ööl vastu 01.11.2016 murdis ta XXX maja juures seisnud sõidukisse Audi 80 sisse ja varastas sealt esemeid. Eelnevaga loeb kohus igakülgselt tõendatuks, et ajavahemikul 31.10.2016 kell 22.00 kuni 01.11.2016 kell 07.20 tungis U.K ukseluku avamise teel sisse XXX maja juures seisnud sõidukisse Audi 80 reg nr XXX, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.K. kuuluva automaki Pioneer (mudel DEH-X5500BT) väärtusega 100 eurot, rohelist värvi 16GB USBmälupulga väärtusega 15 eurot ning autoklaasi puhastamise harja väärtusega 15 eurot.
  4. Ajavahemikus 31.10.2016 kell 10.00 kuni 01.11.2016 kell 07.30 XXX maja juurde pargitud sõidukist Audi 80 reg nr XXX toime pandud vargus. Kannatanu V.K. ütlustest (I kd tl 90-92) nähtub, et ööl vastu 01.11.2016 murti lukusüsteemi muukimise teel sisse talle kuuluvasse sõidukisse, mis asus XXX maja juures, ja varastati sealt talle kuuluvad esemed: päikeseprillid koos kotiga, milles tolmulapp koguväärtusega 18 eurot; vutlari, milles lugemisprillid väärtusega 2 eurot; oranži värvi töökindad väärtusega 1 eurot; Tamrexi kindad väärtusega 50 senti; oranži värvi neljakandiline aknakraabits väärtusega 50 senti; isoleerpaela väärtusega 1 euro; 2 väärtuseta pastapliiatsit; kollakasoranž karabiinidega puksiirköis väärtusega 5 eurot; rehvipump väärtusega 13 eurot; rõhumõõtmise manomeeter väärtuseta; ülemineku muhv summuti parandamiseks väärtusega 15 eurot; poldid ja mutrid sõiduki parandamiseks kilekoti sees - väärtuseta; esmaabipakend „Autoapteek“ - väärtuseta; pruuni värvi lillepildiga diivanipadi väärtuseta; sõiduki käivitusjuhtmed väärtusega 3 eurot; nöörijupp 1 meetri pikkune - väärtuseta; helkurvest väärtusega 2 eurot; pruuni värvi karusnaha tükk - väärtuseta; heledamat värvi lambavillanaha tükk - väärtuseta; kunstnahast valge lambanaha tükk väärtusega 2 eurot; uus esilaterna kaug- ja lähitule pirn väärtusega 4 eurot; musta värvi fliisjakk - väärtuseta; pruunikaskollane voodikate - väärtuseta; oranžikas suur õhuke - väärtuseta; õlifiltri ketiga lahti keeramise tööriist väärtusega 7 eurot; näpitstangid - väärtuseta; jämedam ilma sabata puuviil - väärtuseta; musta käepidemega puupeitel - väärtuseta; lahtikäiv sinist värvi ehitaja nuga - väärtuseta; musta 7 värvi otstega pitskruvi väärtusega 3,50 eurot; kruvikeeraja - väärtuseta; mutrivõti, suurusega 19 väärtusega 2 eurot; pruunis kotis nihik, väärtusega 5 eurot. Nähtuvalt läbiotsimisprotokollist koos fotodega (I kd tl 132-150) avastati 01.11.2017 läbiotsimise käigus U.K kasutuses olevast sõiduautost Opel Vectra XXX esemeid, mida kirjeldatakse ja kujutatakse asitõendite vaatlusprotokollis koos fotodega (I kd tl 155-164). Fotodelt varastatud asjadest (I kd tl 93-94) tundis V.K. ära endale kuuluvad esemed. Süüdistatava U.K ülekuulamise protokollist (II kd tl 3-6, 7-11, 12-15) nähtuvalt tunnistab ta ööl vastu 01.11.2016 XXX maja juures seisnud sõidukisse sissemurdmist ja sealt esemete vargust. Eelnevaga loeb kohus igakülgselt tõendatuks, et ajavahemikul 31.10.2016 kell 10.00 kuni 01.11.2016 kell 07.30 tungis U.K ukseluku avamise teel sisse XXX maja juurde pargitud sõiduautosse Audi 80 reg nr XXX, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V.K. kuuluvad eelpool loetletud esemed.
  5. Ajavahemikus 31.10.2016 kell 22.00 kuni 01.11.2016 kell 07.30 XXX maja juurde pargitud sõidukist Audi 80 reg nr XXX toime pandud vargus. Kannatanu O.P. ütlustest (I kd tl 103-104, 105-106) nähtub, et ööl vastu 01.11.2016 murti sisse talle kuuluvasse sõiduautosse Audi 80 reg nr XXX, mis oli pargitus XXX maja juurde ning millest varastati: kaks seakonservi, koguväärtusega 2 eurot; kaks karuliha konservi, koguväärtusega 3 eurot; musta käepidemega taskunuga, väärtusega 5 eurot; spiraaltraadiga roosade kaantega märkmik, väärtusega 1,50 eurot; valgest nahast punaste triipudega töökindad, väärtusega 3 eurot; 2 konservikarbi kujulist kalmuküünalt koguväärtusega 3 eurot; 3 plastmasskorpusega kalmuküünalt koguväärtusega 1,77 eurot; 1 liitrine pudel Boržommi mineraalvett väärtusega 1,20 eurot; 2 prügikotti rullis, koguväärtusega 2 eurot; mitme pööratava otsaga mutrivõti, väärtusega 3 eurot; neljakandilise padrunisse käiva otsikuga pikendusvõti, väärtusega 3 eurot; kahe padruniga mutrivõti, väärtusega 3 eurot; puitkäepidemega viil, väärtusega 5 eurot; Kuperjanov kirjaga pastapliiats, väärtusega 1 eurot; suuremad pintsetid väärtusega 1,50 eurot; 2 kruvikeerajat, koguväärtusega 2 eurot; piklik neljakandiline viil väärtusega 1 euro; fliisist halli värvi kindad väärtusega 6,50 eurot; kingalusikas väärtusega 1,50 eurot; õlipudel aerosoolpudelis väärtusega 3 eurot; pintsel - väärtuseta; sääsetõrjevahendid Stop väärtusega 3 eurot; helkurvest väärtusega 3 eurot; pealamp väärtusega 3 eurot; GPS laadijajuhe (autos laadimiseks) väärtusega 5 eurot; uduvahend pudelis väärtusega 2 eurot; salvrätid Zeva väärtusega 0,25 eurot; 2 kilest vihmakeepi, koguväärtusega 1 euro; kollased kummikindad väärtusega 1 euro; erinevaid kilekotte, tikke väärtuseta; Nähtuvalt läbiotsimisprotokollist koos fotodega (I kd tl 132-150) avastati 01.11.2017 läbiotsimise käigus U.K kasutuses olevast sõiduautost Opel Vectra XXX esemeid, mida kirjeldatakse ja kujutatakse asitõendite vaatlusprotokollis koos fotodega (I kd tl 155-164). Fotodelt varastatud asjadest (I kd tl 107-111) tundis O.P. ära endale kuuluvad esemed. Süüdistatava U.K ülekuulamise protokollist (II kd tl 3-6, 7-11, 12-15) nähtuvalt tunnistab ta ööl vastu 01.11.2016 XXX maja juures seisnud sõidukisse Audi 80 reg nr XXX sissemurdmist ja sealt esemete vargust. Eelnevaga loeb kohus igakülgselt tõendatuks, et ajavahemikul 31.10.2016 kell 22.00 kuni 01.11.2016 kell 07.30 tungis U.K ukseluku avamise teel sisse XXX maja juurde pargitud sõiduautosse Audi 80 reg nr XXX, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära O.P. kuuluvad eelpool loetletud esemed.
  6. Ajavahemikus 31.10.2016 kell 21.30 kuni 01.11.2016 kell 07.30 XXX maja juurde pargitud sõidukist Volkswagen Golf reg nr XXX toime pandud vargus. 8 Kannatanu K.L ütlustest (I kd tl 115-117, 119-120) nähtub, et ööl vastu 01.11.2016 tungiti XXX maja juures juhipoolse ukseluku lõhkumise teel sisse talle kuuluvasse sõidukisse Volkswagen Golf reg nr XXX. Sõidukist oli varastatud järgmised talle kuuluvad esemed: makk-raadio Alpine mudel UTE-81R (seeria nr XXX) väärtusega 70 eurot; sõiduki käivitusjuhtmed koos kotiga Booster Cable XXX väärtusega 25 eurot; auto puksiirköis kotiga väärtusega 7 eurot; sõiduki Volkswagen amordipadjad 2 tk kilepakendis, koguväärtusega 18,50 eurot; pidurivoolik sõidukile Golf väärtusega 3,50 eurot; mobiiltelefonilaadija autos laadimiseks, väärtusega 3 eurot; 2 AUX juhet, 1 pikem väärtusega 2.50 eurot; teine lühem, katkine väärtuseta; kesklukumootor, väärtusega 7 eurot; pidurisilinder „101-060 Wheel Cylinder“, väärtusega 9,20 eurot; talvine kütuselisand, väärtusega 5 eurot; mälupulk kirjaga www.euroopaliit.ee - väärtuseta; mälupulk Kingston DataTraveler G4 8 GB väärtusega 7,90 eurot; sinist värvi spiraalköitega märkmik - väärtuseta; väike kruvikeeraja väärtusega 1 eurot; 2 LED lampi koguväärtusega 1 euro; juuksekumm silikoonist väärtusega 0,50 eurot; salongipuhastuse lapid Casatrend väärtusega 1,15 eurot; pardakaamera kinnitus väärtusega 10 eurot. Nähtuvalt läbiotsimisprotokollist koos fotodega (I kd tl 132-150) avastati 01.11.2017 läbiotsimise käigus U.K kasutuses olevast sõiduautost Opel Vectra XXX esemeid, mida kirjeldatakse ja kujutatakse asitõendite vaatlusprotokollis koos fotodega (I kd tl 155-164). Fotodelt varastatud asjadest (I kd tl 165) tundis K.L. ära endale kuuluvad esemed. Süüdistatava U.K ülekuulamise protokollist (II kd tl 3-6, 7-11, 12-15) nähtuvalt tunnistab ta ööl vastu 01.11.2016 XXX maja juures seisnud sõidukisse Volkswagen Golf reg nr XXX sissemurdmist ja sealt esemete vargust. Eelnevaga loeb kohus igakülgselt tõendatuks, et U.K tungis ajavahemikul 31.10.2016 kell 21.30 kuni 01.11.2016 kell 07.30 ukseluku avamise teel sisse XXX juurde pargitud sõiduautosse Volkswagen Golf reg nr XXX, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.L. kuuluvad eelpool nimetatud esemed. Lisaks juhib kohus tähelepanu sellele, et kannatanute poolt kirjeldatud sõidukitesse sissetungimise ja sealt toimepandud varguste tehiolud on omavahel väga sarnased. Kohus on seisukohal, et selline sarnasus ei ole juhuslik, vaid süüdistatav järgis kõigil kordadel kindlat käitumismustrit.
  7. Ajavahemikus 28.10.2016 kell 7.45 kuni kell 9.45 XXX eramajast toime pandud vargus. Kannatanu A.S. ülekuulamise protokollist (I kd tl 185-186) nähtuvalt 28.10.2016 ajavahemikul kella 07.45-09.45 tungiti tualeti akna lahti murdmise teel sisse XXX asuvasse majja, kust võeti ära talle kuuluvad esemed: sülearvuti Ordi ZAW 70 koos juhtmega Logitech hiirega, väärtusega 150 eurot; tahvelarvuti Lenovo, väärtusega 75 eurot; fotokaamera Sony, lisaobjektiivi, laadija ja kotiga, koguväärtusega 300 eurot; fotoaparaat Pentax Optio, milles sees 2 GB mälukaart väärtusega 15 eurot; kaks hõbepitsi, koguväärtusega 70 eurot; kaks hõbelusikat, koguväärtusega 100 eurot; naiste käekell Leijona väärtusega 20 eurot; kuldsõrmus (abielusõrmus), väärtusega 180 eurot; kuldsõrmus (abielusõrmus), väärtusega 50 eurot; koti sees metallrahad erinevatest aegadest, rahalise väärtuseta; naisterahva kaelaehe väärtusega 15 eurot; naiste ehete komplekt: roosa kiviga kõrvarõngad ja sõrmus koguväärtusega 25 eurot; naisterahva kõrvarõngad erikujulised väärtusega 10 eurot; naisterahva kõrvarõngad, väärtusega 10 eurot; käevõru väärtusega 30 eurot; naisterahva kõrvarõngad väärtusega 5 eurot; pross väärtusega 10 eurot. A.S. põhjustati vargusega kahju 890 eurot, millises summas on A.S. esitanud tsiviilhagi (I kd tl 191-192). Samad asjaolud nähtuvad ka kannatanu P.S. ülekuulamise protokollist (I kd tl 187-189). Lisaks nähtub nimetatud protokollist, et temalt varastati halli värvi seljakott Quicksilver, sinise logoga, väärtusega 30 eurot; fotokaamera Nikon coolplix, väärtusega 15 eurot; riidest rahakott väärtusega 7 eurot, milles oli ID-kaart P.S. nimel taastamisväärtusega 25 eurot, Swedbank pangakaart koos 9 Isic kaartiga taastamisväärtuseta; lõhnavesi CK one 10 ml väärtusega 5 eurot; Rexona roll on deodorant väärtusega 2 eurot. Esemete üleandmise-vastuvõtmise aktist (I kd tl 190) nähtub millised temalt ja A.S. varastatud esemed sai kannatanu P.S. uurija käest tagasi. P.S. esitas hagiavalduse (I kd tl 193-194) eelnimetatud vargusega temale põhjustatud kahju summas 94 euro väljamõistmiseks. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, fototabelitest (I kd tl 195-199, 200-202), milles on vaadeldud XXX asuva elumaja, on selgelt näha WC aknapiida ja hoovipoolse välisukse uksepiida lõhkumisjälgi. Sündmuskohalt võeti kaasa üks DNA proov elumaja WC akna välimisel klaasil olevalt kindajäljelt. Ekspertiisi aktist (I kd tl 204-209), millest nähtub, et WC akna välimiselt klaasilt kindajäljelt võetud proovist saadi DNA -analüüsi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Süüdistatava U.K ülekuulamise protokollist (II kd tl 7-11, 12-15) nähtuvalt tunnistab ta ööl vastu 28.10.2016 ajavahemikul kella 07.45-09.45 XXX sissemurdmist ja sealt esemete vargust. Samuti tunnistas ta, et pani teo toime grupis koos tundmatu isikuga. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud, et 28.10.2016 ajavahemikul kella 07.45-09.45 tungis U.K grupis koos tundmatu isikuga tualeti akna lahti murdmise teel sisse XXX asuvasse eramajja, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil A.S. ja P.S. kuuluvad eelpool nimetatud esemed. Kõikidel juhtudel oli süüteo objektiks TsÜS § 50 lg-test 1 ja 2 tulenevalt vallasasi. Kuna süüdistav võttis ära asjad, mille omand AÕS § 68 lg 1 mõttes ei kuulunud temale, siis oli need tema jaoks võõrad. Seega oli süüdistatava käitumises olemas

§ 199sätestatud objektiivne teokoosseis – võõra vallasasja äravõtmine.

See teadmine, et asjad ei kuulu temale, oli U.K ilmselgelt olemas. Teo asjaoludest saab järeldada, et süüdistataval oli soov asjade omanik kestvalt tema varast ilma jätta ning luua endale omanikule sarnane seisund. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud U.K poolt süüdistuses märgitud ajal ja kohast erinevate süüdistuses märgitud esemete varguse toimepanemise objektiivne koosseis. Tegemist oli süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega, mille äravõtmiseks tal kannatanu nõusolek puudus. Asjade omastamisega lõpetas ta kannatanu valduse asjade üle ning kehtestas neile kannatanu tahte vastaselt uue valduse, pannes toime varguse objektiivse koosseisu. Kohus, leiab et U.K süüdistus on leidnud tõendamist kõigi süüdistuses märgitud esemete varguse osas. Arvestades seda, et eeltooduga on leidnud tõendamist U.K poolt varguste toimepanemine kokku 6 episoodis, kusjuures kõik need olid toime pandud 2016. aasta jaanuarist oktoobri lõpuni, ning teda on varguste toimepanemise eest korduvalt karistatud ka varasemalt, leiab kohus, et selline tegevus on saanud süüdistatavale süstemaatiliseks viisiks elatusvahendite ja varalise kasu teenimiseks. Süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme varguse-episoodi olemasolu, mis on omavahel seotud ning moodustama kindla sisulise süsteemi. Käesoleval juhul jõudis kohus tõendeid uurides seisukohale, et U.K pani toime kuus varguse episoodi. Need episoodid moodustavad kohtu hinnangul kindla süsteemi. Esiteks olid need toime pandud lühikese aja jooksul. Teiseks iseloomustab neid episoode süüdistatava suhtumine, et kui tuleb vajadus, siis võibki teiste arvel elada. Samuti tuleb arvestada seda, et ühes episoodis on ta pannud varguse toime grupis ning kõigil juhtudel on see toime pandud sissetungimisega. Seega leiab kohus, et U.K teod on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

10 Subjektiivsest küljest eeldab

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 sätestatud kuriteokoosseis tahtlust.

Kohus leiab, et U.K pani temale süüksarvatavad kuriteod toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

U.K tegutses asjade omastamise eesmärgiga ja järelikult oli tema käitumises olemas ka

§ 199sätestatud teo subjektiivne külg.

Arvestades toimepandud kuriteoepisoodide rohkust, ajalist seotust, iseloomuliku käitumismustri kasutamist, siis leiab kohus, et varguste toimepanemine oli tema poolt ettekavatsetud ja planeeritud tegevus eesmärgiga omastada võõrast vara. Seejuures mõistis süüdistatav ilmselgelt juba oma varasemate karistuste põhjal ka nimetatud tegevuse iseloomu ja ebaseaduslikkust, kuid realiseeris varguste toimepanemisega siiski oma eesmärgi. Kohus ei tuvastanud süüdistatava käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et teda tuleb toimepandud varguste eest karistada. III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 56

sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest lähtuvalt saab määrata võimaliku karistuse liiki ja määra. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Süüdistatava karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p-d 14–15.1 ja
  3. juuni
  4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-03, p 14). Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-03, p 11; nr 3-1-1-59-15). Karistuse mõistmisel tuleb kohtul lähtuda

§ 56lg 1 kohaselt isiku süüst.

Lisaks sellele, et kohus on käesoleva otsusega tuvastanud süüdistatava poolt toime pandud tegude koosseisupärasuse ja õigusvastasuse, tuleb kohtule karistust mõistes arvsesse võtta ja analüüsida ka teo taunitavust ja ebaõigust kui süü suurust mõjutavaid näitajaid. Kohus on seisukohal, et süü suurust hinnates tuleb lähtuda muuhulgas ka teo tagajärjest. U.K pani ühe talle etteheidetavatest vargustest toime enne viimast kriminaalkaristust, so enne 16.09.2016 (süüdistusakti kohaselt sündmus 15.01.2016 kella 15:30-st kuni 18.01.2016 kella 07:00ni).

§ 65

lg 1 sätestab, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

§ 64sätestatud korras.

Käesoleva kuriteoepisoodi eest oleks U.K pidanud saama karistuse eelmise kohtuotsusega, kus kokkuleppemenetluses Tartu Maakohtu otsusega karistati U.K üheksa varguse toimepanemises. Karistusena lepiti kokku nimetatud tegude eest 7 kuu pikkune vangistus. Kohus möönab, et tegemist on süü suurust arvesse võttes väga väikese karistusega, kuid käesoleva kohtuniku hinnata pole eelmises, juba jõustunud, kriminaalasjas määratud karistust. Mõistetud karistus on käesolevaks hetkeks kantud. Kohus leiab, et 4 kuu pikkune vangistus käesolevas kriminaalasjas menetletud teo eest on piisav ja kuivõrd karistus on kantud, siis on mõistlik käesoleva otsusega mõistetud 4 kuu pikkune vangistus lugeda kaetuks ja kantuks Tartu Maakohtu 16.09.2016 kohtuotsusega

§ 199lg 2 p-de 7,8,9 järgi mõistetud 7 kuu pikkuse vangistusega.

Lisaks süüdistatakse U.K 28.10.2016 ühe ja 31.10.-01.11.2016 nelja varguse episoodi toimepanemises. U.K on oma süüd talle etteheidetavates kuritegudes tunnistanud. U.K esitas vahetult peale kinnipidamist 02.11.2016 puhtsüdamliku ülestunnistuse. 11 U.K-le etteheidetavad teod on toime pandud samal kuul kui ta vabanes eelmise vangistuse kandmiselt vanglast. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul muuhulgas hinnata teo nii objektiivsed asjaolusid kui ka subjektiivse külje elemente. Kohus on käesoleva otsusega tuvastanud, et U.K on alus süüdi mõista mitme varguse toimepanemises, kusjuures need on toime pandud sissetungimisega ja ühel juhul ka grupis koos tuvastamata isikuga. U.K on vargused toime pannud süstemaatiliselt. Hetkel kui U.K kinni peeti, siis tal ei olnud elukohta, ta elas oma autos, millega sõitis ringi. On ilmne, et U.K valis peale vanglast vabanemist enda elatamiseks taas ebaseadusliku tee – varastamise ja varastatud asjade müümise. U.K on tekitanud paljudele kannatanutele kahju. Kannatanud tahavad oma vara tagasi saada või tsiviilhagi hüvitamist. Prokurör pidas vajalikuks kohtuvaidlustes viidata asjaolule, et U.K on andnud puhtsüdamlikke ütlusi, mida ta on teinud, kuhu on asjad pannud ja osa neist on ka kätte saadud, seega on ta kaasa aidanud kriminaalmenetlusele, sest otseseid tõendeid ilma tema enda ütlusteta pole kriminaalasjas olnud võimalik kuigi palju koguda. Prokurör märkis, et seda kõike tuleb kohtul arvestada U.K-le karistuse mõistmisel. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Vastustust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse U.K puhtsüdamliku ülestunnistuse ja kahetsuse ning uurimisele aktiivse kaasaaitamise

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

U.K on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid kriminaalkaristusi on tal hetkel seitse. Viimati karistati U.K Tartu Maakohtu 16.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-166469

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 3314 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 7 kuud vangistust. U.K vabanes vangistusest 07.10.2016. Karistusregistri andmete kohaselt on U.K valdavalt karistatud varguste toimepanemise eest. Kriminaaltoimikus olevad kinnipeetava andmed (kd 2 tl 62-82) kajastavad asjaolu, et U.K on korduvalt viibinud vangistuses. Eespool kajastatud asjaolud kinnitavad, et vaatamata korduvale vangistuses viibimisele, jätkab U.K samaliigiliste kuritegude toimepanemist. U.K on oma tegusid põhjendanud tugeva alkoholijoobega. Ütlustes on süüdistatav kinnitanud, et ta vajab ravi ja abi, et õiguskuulekalt elada. Seega saab U.K hästi aru oma tegevuse lubamatusest, kuid alkoholi ( või ka muude ainete) mõjul ei suuda ta oma tegevust kontrollida ja asub taas vanale õigusvastsele teele. Seega on U.K vähemalt sõnades väljendanud oma soovi vabaneda sõltuvusainete tarvitamisest ja lootnud, et abi saades suudab ta ka õiguskuulekalt elada. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul esmalt tuvastada karistusraamid.

§ 199

lg 2 alusel on seaduslik alus karistusena mõista kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Prokurör asus kohtus seisukohale, et U.K tuleb karistada vangistusega pisut sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, so 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. 12

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus on seisukohal, et arvestades U.K varasemat elukäiku, so korduvaid varavastaste kuritegude toimepanemist ja asjaolu, et mõni aeg peale vangistusest vabanemist on ta taas jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist, siis peab kohus põhjendatuks taas U.K karistada vangistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on nii

  1. märtsi 2016 otsuses asjas nr 3-1-1-20-16 punktis 14 kui ka varem selgitanud, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Süü suurusest lähtumise kohustus karistuse liigi ja määra valikul ei tähenda, et karistusseadustik keelaks absoluutselt süüdistatava isiku arvestamise karistuse kohaldamisel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1.). Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas

§ 56

lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtudes. Samas on kolleegium leidnud, et lisaks süü suurusele saab karistuse kohaldamisel täiendavalt arvestada üksnes teoga lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 31-1-99-06, p-d 15 ja 15.1). Karistuse eripreventiivne eesmärk on hoida konkreetne isik edaspidi kuritegu toime panemast. Lühiaegsed vangistused ei ole U.K mõjutanud. Seega peab kohus arvesse võttes kergendavaid asjaolusid ja U.K enda suhtumist toimepandud tegudesse põhjendatuks karistada teda vangistusega sanktsiooni keskmisele määrale lähedases määras, so 2 aasta ja 3 kuu pikkus evangistusega. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kergendava asjaolu puudumisel peaks kohus igati põhjendatuks kaaluda karistuse mõistmist sanktsiooni ülemise määra lähedase vangistusega. Selline karistus on põhjendatav ka üldpreventsiooni eesmärke silmas pidades, sest viimase ülesandeks on kaitsta õiguskorda. Vargusi toime panevad isikud peavad saama ühiskonnalt hoiatuse, et iga uus kuritegu võib kaasa tuua üha raskema karistuse ja seda kuni maksimaalmäärani välja. U.K peeti kahtlustatavana kinni 01.11.2016.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg karistuse kandmise aja hulka. Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluses, mistõttu kuulub kohaldamisele KrMS § 238 lg 2. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada U.K-le mõistetud vangistus 1/3 ( ühe kolmandiku) võrra. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kriminaalasjas on W.E Oü-le, G.S. OÜ-le, A.S. ja P.S. tekitatud materiaalset kahju ja nad on esitanud tsiviilhagi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et U.K on 13 õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanutele-tsiviilhagejale varguste toimepanemisega varalist kahju. Süüdistatav on oma süüd varguste toimepanemises tunnistanud ja pole esitanud ühtegi vastuväidet kannatanute poolt esitatud tsiviilhagidele. Süüdistatava ütluses kajastub sõnaselgelt, et ta tunnistab tsiviilhagisid. Kohus leiab, et kannatanute poolt esitatud nõuded on põhjendatud. Kahju summad on usutavad. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt kuuluvad tsiviilhagid rahuldamisele. V Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna U.K-lt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu summas 552 eurot, ekspertiisitasu 485 eurot ja sundraha 705 eurot, kokku 1742 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.