1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3459 (19259000241) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi s
§ 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.M Kar
S § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui S.M ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. Määrata S.M katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada S.M käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud ravile, s.o registreerima end 2 nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule, et hinnata vaimse tervise seisund ning ravi vajadusel läbima ettenähtud ravi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada S.M kriminaalhooldaja valitavates sotsiaalprogrammides. käitumiskontrolli ajal osalema KarS § 78 p 1 alusel hakkab S.M-ile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 30.04.2019.
§ 180
lg 3 alusel jätta sundrahast 405 eurot riigi kanda.
§ 175
lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.M-ilt menetluskuluna sundraha 405 (nelisada viis) eurot riigituludesse.
§ 175
lg 1 p 4 alusel välja mõista S.M-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 222 (kakssada kakskümmend kaks) eurot riigituludesse v.-adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest.
§ 180lg 3 ja Kar
S § 66 lg 3 alusel võimaldada S.M tasuda menetluskulud kokku summas 627 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 52,25 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700022008 ning selgitus: „S.M , 1-19-3459, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on
- peatüki
- jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS S.M on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema tungis 14.04.2019 kella 16.50 3 ajal xxxx hoovis kallale oma elukaaslasele R L (L), põhjustades naisele füüsilist valu ja tervisekahjustused. Esmalt nõudis S.M R. L puude eest ära vedamist ja kui naine seda tegema ei hakanud, tõi mees saunast kopsikuga vett ja viskas selle naisele näkku. Kui naine ka sellele ei reageerinud, läks mees uuesti vee järele ja viskas teise kopsikutäie vett naisele näkku lisades, et kui naine niisama istub, lööb maha. Seejärel hakkas S.M R. L kopsikuga lööma. Esimesed löögid tabasid naist pea piirkonda, järgnevad vastu naise poolt kaitseks ette tõstetud pesukaussi. Plastikust kauss purunes löökide tagajärjel. Seejärel haaras S.M lähedusest puuhalu ja püüdis sellega R. L pea piirkonda lüüa. Naine tõrjus löögid kätega. S.M lõpetas R. L ründamise, kui naine sai enesekaitseks kätte ahjuroobi. Oma tegevusega põhjustas S.M R L alla 1 cm haava pea paremal poolel kõrva juures, parema kõrvalesta turse ning verevillid paremal käel. Lähisuhtes olevale isikule löömisega füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamisega pani S.M toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.M-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta. Katseajaks allutada S.M kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 5 ja 8 alusel kohustada S.M alluma ettenähtud ravile, s.o registreerima end 2 nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule, et hinnata vaimse tervise seisund ning ravi vajadusel läbima ettenähtud ravi, samuti osalema kriminaalhooldaja valitavates sotsiaalprogrammides. Süüdistatav S.M on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav S.M on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. S.Muleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
§ 180
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse.
§ 180
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule 4 üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks
§ 175
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot ning
§ 175lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses 222 eurot.
Kokkuleppe kohaselt,
§ 180
lg 3 alusel, jääb pool sundrahast summas 405 eurot riigi kanda ning menetluskulud kokku summas 627 eurot võimaldada tasuda ositi 12 kuu jooksul, makstes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 52,25 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik