Obsah (6)

§ 76§ 78§ 75§ 424§ 68§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-94 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prok

§ 76lg 4,5 alusel määrata U.N-ile katseaeg kestusega kuni 18.12.2018.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada U.N käitumiskontrollile kestuni 18.12.2018, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5 alusel määrata U.N-ile katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitada alkoholi;  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluda ettenähtud sõltuvusravile. Määrata U.N katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus U.N-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu U.N karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.  5. 6. 7. 8. 9. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 05.01.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-94 on U.N süüdi tunnistatud

§ 424

järgi ja karistatud 1 aasta vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.–24.

detsember 2016, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 3.

septembri 2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 10 kuu vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. 19.01.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud U.N-i isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik risk ühiskonnas (avalikkusele). Ohustatud on ühiskond tervikuna, samuti tuttavad, kellega hakatakse ühiselt alkoholi tarbima. Oht seisneb vägivalla kasutamises, mille tagajärjel võivad kaasneda kehavigastused, lisaks kaasliiklejate ja iseenda elule ning tervisele liikluses. Risk suureneb kui isik tarvitab alkoholi. Viibides alkoholitarvitajate seltskonnas on tõenäosus suurem panna toime uus seadusvastane tegu, ka vägivaldne. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 25 %. Vägivalla kuritegu toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 35 %. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile toetab Tartu Vangla U.N-i vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu U.N selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses 2 korda ja joobes juhtimine. Alkohol oli probleem. Käis läbi programmid ja enne seda ka 8 kuud ei joonud. Alates 29.01.2018 viibib avavanglas. Tööle ei ole veel saanud, kuid eelmine esmaspäev kirjutas avalduse. Töökoht saab olema S. , jalatsifirmas. Vabanemisel Tartusse käima ei hakka, aga enne käis ehitusfirmas tööl. XXX asub kinnipeetava korter, kus keegi ei ela. See on ammu müügis, aga seal on pangavõlg veel mingi 125 eurot, mille saab ära maksta. Elektri lülitas kinnipeetav alt elektrikapist välja ja võlgu ei ole. On nõus alluma ravile. Lähedastest on ema, vend ja lapsed. Lapsed on 17 ja 22, suhtleb kinnipeetav mõlemaga. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa U.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega U.N-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu U.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. U.N kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on U.N temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta 1 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil XXX. Antud korter kuulub kinnipeetavale ning sinna asub ta elama üksinda. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning materjalidest ei nähtu, et kinnipeetaval oleks esinenud probleeme vanglas korrale allumisega. Kinnipeetav on osalenud vangla tööhõives ning alates 29.01.2018 on ta paigutatud avavanglasse. Samuti on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Iseloomustus programmis osaluse kohta on positiivne. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas lähedaste tugi. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on kinnipeetaval toetavad suhted ema ja vennaga. Valmidust kinnipeetavat majanduslikult toetada on ilmutanud kinnipeetava ema. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale vaimset tuge ning aitab kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku alkoholisõltuvus. Asja materjalidest nähtuvalt on kinnipeetav kuriteod toime pannud alkoholijoobes ning karistuse kandmisele ilmus isik samuti alkoholijoobes. Samas nähtub kohtule kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on siiski teadvustanud endale probleemi, läbinud programmi Eluviisitreening ning ilmutanud valmisolekut alluda ravile. Kuivõrd isik on alkoholist eemal viibinud võrdlemisi lühikest aega ning vabaduses on alkohol kergesti kättesaadav, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata isikule lisakohustusena kohustus alluda ravile, et täiendavalt toetada isiku soovi edaspidi alkoholi mitte kuritarvitada. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda U.N-ile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik