lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav T.M, isikukood XXX, elukoht xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; emakeel eesti keel; töökoht – xxxx; väärteokorras karistatud 2-l korral; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: T.M süüdi tunnistada
lg 2 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel kuulub T.M-ile mõistetud karistusest kohe ärakandmisele 15 (viisteist) päeva vangistust ning ülejäänud karistuse osa, s. o 7 (seitse) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui T.M ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Katseajaks allutada T.M kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lugeda T.M-ile määratud katseaja alguseks 27.02.2018. Koheselt ärakandmisele kuuluv vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. T.M karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg.
lg 1 p 1 alusel võtta T.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 sätetele kohustada T.M kohtuotsuse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
lg 1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendina T.M-ile kuuluv sõiduauto xxxx (registreerimismärgiga xxxx, VIN kood xxxx) ning sõiduauto xxxx (registreerimismärgiga xxxx) registreerimistunnistus ja võti koos immobilisaatori ja juhtimispuldiga. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 169,20 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista T.M-ilt menetluskuluna sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada T.M kriminaalmenetluse kulud kokku summas 750 eurot tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 62,50 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99918700012190 ning selgitusega: „T.M , 1-18-1713, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS T.M süüdistatakse
424 § lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises, mis seisnes selles, et tema 13.01.2018 kella 10:50 paiku olles joobeseisundis, (joove tuvastatud tõendusliku alkomeetriga DRÄGER ALCOTEST 7110 EST seeria nr ARDM -0072 mõõtetulemus 0,87 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus) juhtis sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx Lääne-Virumaal Haljala vallas Haljala-Käsmu mnt 4. km-l. Peale selle T.M , 27.01.2018 kella 10:15 paiku olles joobeseisundis, (joove tuvastatud tõendusliku alkomeetriga DRÄGER ALCOTEST 7110 EST seeria nr ARAF-0024 mõõtetulemus 2 0,91 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus) juhtis sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx Lääne-Virumaal Haljala vallas Vanamõisa külas. Oma tegudega rikkus T.M Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 nõuet, mis sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit. Samuti rikkus ta LS § 69 lg 1, lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani T.M toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootors õiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt. MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on T.M-ile
lg 2 järgi mõistetavaks karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1-3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohe ära kandmisele 15 päeva vangistust ning karistuse ülejäänud osa, s.o 7 kuud 15 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui T.M ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Katseajaks allutada T.M kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid.
lg 1 p 1 alusel võtta T.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.
lg 1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahend, s.o T.M-ile kuuluv sõiduauto xxxx (registreerimismärgiga xxxx, VIN kood: xxxx) ja sõiduauto xxxx (registreerimismärgiga xxxx) registreerimistunnistus ja võti koos immobilisaatori ja juhtimispuldiga. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav T.M on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. T.M tuleb süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 750 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu vandeadvokaadi Siim Mõistliku poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 169,20 eurot. Arvestades süüdistatava finantsseisu ja tuginedes KrMS § 180 lg 3 jätta kaitsjatasu summas 169,20 eurot riigi kanda. Kokkuleppe kohaselt võimaldada T.M tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 750 eurot ositi ühe aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 62,50 eurot. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.