) (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlausaldaja 20.02.2023 seisukohast nähtub, kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole võlgnik nõude katteks ühtegi tasumist teinud. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõue summas 21 833.43 eurot on täies ulatuses tasumata. Arvestades, et võlgnik ei ole 5 aasta jooksul leidnud võimalust tasuda nõuet mingiski summas, siis ei saa ka väita, et L.R. ei ole rikkunud süüliselt
Võlausaldaja on nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ja palub jätta võlgnik pankrotimenetluses rahuldamata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus selgitab, et
teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (02.02.2018) on möödunud viis aastat. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub
lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 2/4 Võlgnik on kogu menetluse kestel olnud töötu. Võlgnik on küll üritanud tööd leida, kui töö leidmist on takistanud võlgniku tervislik seisund (sh osaline töövõime, luumurd jms), sobiva töö puudumine ning asjaolu, et võlgnik on Narva Linnavalitsuse korraldusega määratud oma kõrges eas haige ema hooldajaks. Võlgnik on kohtule ka kõik vastavad tõendid esitanud. Lisaks on võlgnik selgitanud, et ema hooldamisega tegeleb ta igapäevaselt ning see võtab enamuse tema ajast. Kohus leiab seega, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik iga-aastaselt teavitanud oma tegevustest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Võlgnik on olnud kohtule kättesaadav, võlgnik on ka alati kohtu poolt vande all ärakuulamisele ilmunud.
Võlgniku sissetulekuks on olnud töövõimetoetus ning enamjaolt on ta olnud usaldusisiku ülalpidamisel. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut (töövõimetoetus) ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnikul vara puudub. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. Seega on võlgnik kohtu hinnangul täitnud
§-s 173 nimetatud kohustusi ning puudub ka
Neil asjaoludel leiab kohus, et võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Lisaks ka käesoleval ajal kehtiva FiMS § 49 lg 9 järgi ei või kohustustest vabastamise tähtaeg olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Kohus peab vajalikuks märkida ka, et võlgniku ainsaks kohustuseks on olnud maksuvõlgnevus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ees, mis sai enne pankrotimenetluse algatamist osaliselt tasutud võlgnikule kuuluva kinnisvara sundvõõrandamisest saadud vahendite arvelt.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus 3/4 on otsustanud võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Usaldusisik on iga-aastaselt kohtule aruandeid esitanud, viimase aruande esitas ta 27.01.2023. Lisaks esitati kohtu nõudel täiendavad tõendid 08.03.2023. Kohus loeb seega
V.R. tuleb usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.