Obsah (7)

§ 407§ 444§ 445§ 468§ 123§ 129§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2023. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasi nr 2-23-60 Tsiviilasi R. S. j

§ 407

järgi, et hagile mittevastamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Menetlusdokumendid on kostjale kättetoimetamisportaali kaudu kätte toimetatud 11.01.2023.. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagejad on palunud mõista elatise välja miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.

1. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et R. S. ja E. S. on T. F. ja K. S. ühised alaealised lapsed. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus

§ 407

lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hagejate väite, et kostja ei ole hagejatele alates 01.06.

1. a elatist maksnud ning ei esine mõjuvat põhjust, mis annab kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada alla seadusega ettenähtud miinimumi.
2. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel lihtsustatud korras välja arvutada PKS § 101 alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada lapse sünniaeg ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse laste sünnikuupäevad ning märkida, et lapsed viibivad ühes kalendrikuus isaga keskmiselt 2 ööpäeva ning lapsetoetus makstakse laste emale, siis moodustab perioodil 01.06.2022 kuni 31.12.2023 seadusjärgne miinimumelatis kummalegi lapsele kokku 225,64 eurot [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)]. Seoses lapsetoetuse suurenemisega (tagasiulatuvalt) alates 01.01.2023 (vt perehüvitiste seaduse § 17 lg 3), muutus ühele lapsele määratav seadusjärgne miinimumelatis vastavalt PKS § 101 lõikele 5 ning vastav elatis moodustab alates 01.01.2023 kummalegi lapsele kokku 215,64 eurot [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)].
3. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt kummagi lapse kasuks välja 1579,48 eurot, s.o kokku 3158,96 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 01.06.2022 kuni 31.12.2022 eest (225,64 eurot x 7 kuud). Ühtlasi mõistab kohus kostjalt kummagi lapse kasuks alates 01.01.2023 kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni välja igakuine elatise summas 215,64 eurot, mis muutub iga aasta
4. aprillil (esimest korda
5. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 7.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

8. Kohus määrab

§ 445lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra.

PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele tuleb elatis kanda iga kuu 10. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja kontole. 9.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 10. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist.

§ 123alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.

Hagejate nõue oli välja mõista elatis miinimummääras, mis hagi esitamise ajal on 215,64 eurot kuus kummagi hageja kohta. Hagi hind on seega kummagi hageja osas 1940,76 eurot (

§ 129lg 2), kokku 3881,52 eurot.

MENETLUSKULUD 11.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kuna hagejad on vabastatud riigilõivu tasumisest ning muid menetluskulusid neil tsiviilasja materjalide kohaselt tekkinud ei ole, määrab kohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik