Obsah (14)

§ 405§ 637§ 187§ 444§ 230§ 231§ 5§ 438§ 436§ 328§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 15. detsember 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-141384 Tsiviilasi PARKI

) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 442 lg 10). apellatsioonkaebuse esitamiseks Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (

§ 405

) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6). Hageja nõue ja asjaolud 1.Harju Maakohtu menetluses on PARKIT OÜ hagi Re

Think OÜ vastu võla nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 420 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 112,27 eurot, edasiulatuv viivis ja võla sissenõudmiskulud 12 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik või vastutav kasutaja. Viidatud sõidukile on koostatud mitmeid leppetrahve ajal. Leppetrahvide koostamise põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk xxx oli pargitud Pae tn 56 ja Pae tn 50/52 parklatesse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on viidatud parklates lubatud parkida üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul. Luba peab olema eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumile on paigaldatud infotahvel, mis sisaldab lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlile on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil numbrimärgiga xxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot. Kostjat teavitati leppetrahvid esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Kõik leppetrahvid kogusummas 420 eurot on jäetud kostja poolt tasumata. Sõidukile numbrimärgiga xxx on väljastatud järgmised leppetrahvid: o Leppetrahv nr 12500005804, koostamise aeg 12.07.2018, Pae 56 KÜ parklas, summa 35 eurot; o Leppetrahv nr 12500006269, koostamise aeg 16.07.2018, Pae 56 KÜ parklas, summa 35 eurot; o Leppetrahv nr 12500007459, koostamise aeg 25.07.2018, Pae 56 KÜ parklas, summa 35 eurot; o Leppetrahv nr 12500007938, koostamise aeg 30.07.2018, Pae 56 KÜ parklas, summa 35 eurot; o Leppetrahv nr 21290021532, koostamise aeg 22.08.2018, Pae 50/52 KÜ parklas, summa 35 eurot; o Leppetrahv nr 21290022719, koostamise aeg 04.09.2018, Pae 50/52 KÜ parklas, summa 35 eurot; o Leppetrahv nr 21290022968, koostamise aeg 06.09.2018, Pae 50/52 KÜ parklas, summa 35 eurot; o Leppetrahv nr 21290023307, koostamise aeg 08.09.2018, Pae 50/52 KÜ parklas, summa 35 eurot; o Leppetrahv nr 21290023569, koostamise aeg 11.09.2018, Pae 50/52 KÜ parklas, summa 35 eurot; o Leppetrahv nr 21290024005, koostamise aeg 18.09.2018, Pae 50/52 KÜ parklas, summa 35 eurot; 2 o Leppetrahv nr 21290024186, koostamise aeg 20.09.2018, Pae 50/52 KÜ parklas, summa 35 eurot; o Leppetrahv nr 21290024791, koostamise aeg 27.09.2018, Pae 50/52 KÜ parklas, summa 35 eurot. Kostja vastuväited
2. Kostja võlgnevust ei tunnista ja palub jätta võla välja mõistmata. Hageja parklate parkimistingimuste kohaselt on leppetrahvid määratud sõidukijuhile, mitte sõiduki omanikule või kasutajale. Käesolevas asjas on kostjaks sõiduki vastutav kasutaja, kelleks on juriidiline isik. Samas juriidiline isik ei saa mitte mingil juhul olla sõidukijuhiks, kuna juriidilisel isikul ei ole võimalik füüsiliselt sõidukit juhtida. Kostja ei oska enam öelda, kes sõidukit leppetrahvide saamise ajahetkel kasutas. Isegi juhul kui kostja tunnistab trahve enda kohustusena, siis on tal õigus keelduda nende tasumisest aegumise tõttu. Kohtu põhjendused
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 5.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes

§ 444

lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. 6. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 7.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 8.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

1. Hageja palub käesolevas tsiviilasjas kostjalt välja mõista lepingu rikkumisel määratud leppetrahvidest tulenevad võlad. Hagi kohaselt on sõidukile numbrimärgiga xxx määratud ajavahemikul 12.07.2018 kuni 27.09.2018 kokku 12 leppetrahvi, kuna sõiduk parkis ilma vastava loata hageja poolt opereeritavates parklates parkimistingimusi rikkudes. Parklasse sisenedes ja 3 seal autot parkides loetakse poolte vahel leping sõlmituks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
2. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu selgitades, et hageja lepingutingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel, et sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel on sõlmitud leping. Kuigi kostja on sõiduki numbrimärgiga xxx vastutav kasutaja, siis juriidilise isikuna ei saa ta olla sõidukijuht, sest juriidilisel isikul ei ole võimalik sõidukit füüsiliselt juhtida. Seega kostja leiab, et temaga lepingut sõlmitud ei ole. Kostja tänaseks enam ei mäleta, kes leppetrahvide määramise kuupäevadel vaidlusalust sõidukit juhtis.
3. Kohus kostja eeltoodud käsitlusega ei nõustu. Esmalt kohus märgib, et kostja ei vaidlusta hageja parkimistingimustes ettenähtud lepingu sõlmimise võimalikkust. Samuti ei vaidlusta kostja, et vaidlusalust autot ei oleks leppetrahvides märgitud kuupäevadel parklates pargitud. Kostja põhiline vastuväide on, et kuivõrd lepingutingimuste kohaselt sõlmitakse leping sõidukijuhiga ja juriidiline isik ei saa füüsiliselt sõidukit juhtida, siis vastavat lepingut temaga sõlmitud ei ole ja ta ei ole lepingu pooleks. Kohus selgitab, et juriidiline isik tegutseb läbi füüsiliste isikute tegevuse eelkõige oma seadusliku esindaja vahendusel. Seega on füüsiliste isikute teod omistatavad juriidilisele isikule. Kohus märgib, et kostja tõendamiskoormuseks on tõendada, kes vaidlusalusel ajal tema sõidukit kasutas ja hageja parkimisalale parkis. Selliste asjaolude väljaselgitamine on üksnes kostja kui sõiduki omaniku kontrolli all ja hagejal on objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada (vt ka Riigikohtu 23.03.2016 otsuse 3-2-1-3-16 p 11). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, kes leppetrahvides märgitud ajal tema kasutuses olevat sõidukit parklatesse parkis. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda, et sõiduki numbrimärgiga xxx sõlmitud lepingu pooleks on kostja. Seega on poolte vahel sõlmitud leping, mille rikkumisest tulenevalt väljastas hageja kostjale leppetrahvid.
4. Vaatamata eeltoodule vaidleb kostja hageja leppetrahvide tasumise nõudele vastu ka põhjusel, et need on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte teise lõike järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
5. Hagiavalduse kohaselt on kostjale kuuluvale sõidukile numbrimärgiga xxx koostatud 12 leppetrahvi ajavahemikul 12.07.2018 kuni 27.09.
6. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. TsÜS § 135 lg 2 sätestab, et tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Eeltoodust tulenevalt olid hiljemalt 12.10.2018 kõik sõidukile numbrimärgiga xxx koostatud leppetrahvid muutunud sissenõutavaks. Arvestades, et kolmeaastane aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, siis kohus on seisukohal, et hiljemalt 12.10.2021 on kõik leppetrahvid aegunud. Kohus ei nõustu hagejaga, et tegemist on arve alusel sissenõutavaks muutuva nõudega, mille puhul aegumistähtaeg algab kalendriaasta lõppemisest. Arve puhul on tegemist kokkulepitud tasu maksmise nõudega. Leppetrahv ei ole oma olemuselt arve, vaid lepingu rikkumisega kaasnev kõrvalkohustus. Hageja poolt väljastatud leppetrahvides on ette nähtud ka selged maksetähtajad, millest arvestatakse leppetrahvide sissenõutavaks muutumist. 4 Eeltoodust tulenevalt algas iga leppetrahvi puhul aegumistähtaeg trahvi sissenõutavaks muutumisel, s.o peale leppetrahvis määratud 14 päevase maksetähtaja möödumist.
7. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada aegumise katkemist. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama sätte teise lõike punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse vaidlusaluste leppetrahvide sissenõudmiseks 13.12.2021, s.o peale kõikide vaidlusaluste leppetrahvide aegumist. Kohtu ette ei ole toodud muid asjaolusid, millest kohus saaks järeldada aegumise peatumist.
8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavalduses esitatud leppetrahvid on aegunud. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuivõrd hageja nõuded on aegunud ja kostja võib keelduda oma kohustuse täitmisest, siis tuleb jätta hageja põhinõue kostjalt välja mõistmata.
9. Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva viivise ning sissenõudmiskulud. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Eeltoodust tulenevalt jäävad ka hageja leppetrahvidest tulenevad kõrvalnõuded kostjalt välja mõistmata ja hagi jääb täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud 17.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 18.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

19.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik 5