← Eesti

2-21-5017/61

Obsah (14)§ 50§ 52§ 53§ 652§ 238§ 329§ 654§ 436§ 272§ 171§ 173§ 163§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2022, Tallinn Kohtuasja

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud, vaid märkis, et teeb seda pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 350 000 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ja mõista kostjatelt välja hageja menetluskulud vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale, samuti VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis menetluskuludelt. 4.
  2. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ja ETHpipe (Yield.app) on konkurendid. Selles osas hageja nõustub maakohtuga. Samuti nõustub hageja kohtuga selles, et vaidlus puudub selle üle, et leping kostja I ja hageja vahel kehtib. 4.
  3. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et kostja II ei olnud lepingu pool. Maakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamiskohustust ja tõendite hindamise kohustust, jättes kostja II suhtes lepingu siduvuse hindamisel kõrvale hageja esitatud tõendid ja väited. Selle tulemusel on kohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja II ei ole lepingu pool. Hageja on välja toonud, et kostja II tuleb lugeda lepingu pooleks tulenevalt lepingu ülesehitusest ja sisust. Hageja on hagiavalduse p-s 2.3 toonud välja kaheksa väidet lepingu kohta ja täiendanud neid
  4. juuni
  5. a menetlusdokumendi p-des 2.3–2.5 toodud kahe väitega, mida kohus oleks pidanud hindama, et anda hinnang lepingu siduvusele kostja II suhtes. Kohus on leidnud, et isiklikuks täitmiseks kohustamine ning asesõnad his/her ei viita sellele, et leping kehtiks ka kostja II suhtes. Kohus ei ole aga analüüsinud hageja muid väiteid lepingu tõlgendamise ja tõendite hindamise kohta. Lisaks ei ole kohus andnud hinnangut kostja I maksekäitumisele, millest nähtuvalt ei ole kostja I saadavat tulu tegelikult deklareerinud. Ka see toetab hageja väidet, et poolte kokkuleppe kohaselt oli lepingu pooleks ka kostja II. 4.
  6. Maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja väite kohta seoses kostjate I ja II solidaarvastutusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 järgi. Kostja I vastutab kostja II rikkumiste eest põhjusel, et kostja I kasutas kostjat II oma lepinguliste kohustuste täitmisel, mistõttu kostja II teod on omistatavad kostjale I. Kostja I kui juriidiline isik ei saa ise konkurentsipiirangut rikkuda, vaid saab seda teha kostja II kaudu. Kostja I ei saa juriidilise isikuna pidada koosolekuid või vestlusi, vaid seda saab teha ainult kostja II. Seega, kui kostja II on rikkunud töötajate värbamise keeldu, saab selle käitumise omistada kostjale I. 8

(29)2-21-5017 4.
  1. Kohus on sidunud võimaliku konkurentsipiirangu kostja II suhtes hüvitise tasumise kohustusega. Olukorras, kus kokkulepe ei ole tehtud töösuhte raames, ei sõltu konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivus mis tahes hüvitisest. Kohus ei tuvastanud töösuhte olemasolu. Maakohus ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, millest tuleneks kohustus maksta teenuse osutamise lepingus ettenähtud konkurentsipiirangu või töötajate ülemeelitamise keelu järgimise eest hüvitist. Lugedes võlaõigusliku kokkuleppe tühiseks hüvitise kokkuleppe puudumise tõttu, on kohus rikkunud selgitamiskohustust ja poolte õigust ärakuulamisele, sest ei arutanud seda pooltega. Seega on kohtu järeldus üllatuslik. 4.
  2. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 158 lg-s 1 sätestatud leppetrahvi regulatsiooni. 4.5.
  3. Hageja viitas lepingu p-dest 6.5.1, 6.4.2 ja 6.4.3 tulenevatele kohustustele. Kuna need kohustused kehtivad töövõtja (kostja I) kohta ja kostja II on võtnud kehtiva tahteavaldusega kohustuse järgida lepingus ettenähtud töövõtja kohustusi, siis kehtivad konkurentsipiirangu ja töötajate ülemeelitamise keelu klauslid ka kostja II suhtes isiklikult või vastutab kostja I kostja II tegevuse eest. 4.5.
  4. Kostjad on lepingut rikkunud. Kohus on jätnud hageja esitatud tõendid lepingu p-s 6.5.1 kokkulepitud konkurentsipiirangu rikkumise kohta nõuetekohaselt hindamata ja teinud tõenditest järeldusi, mida need ei võimalda. Esiteks, kohus ei hinnanud Q
  5. septembri
  6. a kirja koosmõjus muude tõendite ja asjaoludega. Tõepoolest ei nähtu e-kirjast, et kostja II oleks soovinud kedagi ETHpipe’i värvata, kuid hageja leiab siiski, et tõendit ei saa hinnata muud moodi, kui et Q oli teadlik, et kostja II tegeleb töötajate värbamisega ETHpipe’i. Vastasel juhul ei oleks Q sellist soovitust kostjale II teinud. Q ja kostja II kirjavahetusest nähtub, et kostja II poole pöördub Q, kes kinnitab kostjale II, et soovib Charliet Yield.app’i põhjusel, et ta mõistab krüptot. Kuna Q on ise seotud Yield.app’ga ja hageja ei ole teinud Yield.app’ga koostööd, tuleb kostja II suhtlus Qga seoses Yield.app’i turundustegevusega lugeda toiminguks, mis on lepingu kohaselt käsitatav konkurentsipiirangu rikkumisena. Teiseks jättis kohus tõendina hindamata hageja esitatud kutse turunduskoosoleku kohta. Sellest nähtub, et Q on saatnud kostjale II turunduskoosoleku kutse meiliaadressilt YYY. Kuna hagejal puudus igasugune ärisuhe ETHpipe’ga, pidi tegemist olema turunduskoosolekuga, mis toimus ETHpipe’i huvides. Kostjad ei ole tõendanud, et koosolek oleks toimunud hageja huvides. Need tõendid tõendavad, et kostjad rikkusid lepingu p-s 6.5.1 sätestatud konkurentsipiirangut lepingu kehtivuse ajal, osutades teenuseid ETHpipe’ile. Kolmandaks, hageja esitas maakohtus tõendina kuvatõmmise kostja II isiklikust LinkedIn profiilist, millel kostja II on märkinud, et ta on ETHpipe’i arendusjuht ja Yield.app asutaja. See tõendab, et kostja II tegutses ka vähem kui 12 kuu möödumisel hagejaga sõlmitud lepingu lõppemisest ETHpipe’i huvides. Kokkuvõttes on kohus rikkunud tõendite hindamise kohustust, tuvastades, et kostjad ei ole lepingut rikkunud. Kuna kostjad on rikkunud lepingus kokkulepitud konkurentsipiirangut kahel korral – lepingu kehtivuse ajal (turunduskoosolekud) ja selle järgselt (tööle asumine Yield.app’i) –, on hagejal õigus nõuda kostjatelt leppetrahvi 100 000 eurot. 9
(29)2-21-5017 4.5.
  1. Hageja esitatud sisemise juurdluse tulemused tõendavad, et kostjad meelitasid hageja või hageja kontserni töötajaid lahkuma ETHpipe’i. Lepingu p-de 6.4.2 ja 6.4.3 sõnastusest lähtuvalt on töötajate ülemeelitamise keelu rikkumisega tegemist juba siis, kui töövõtja pöördub töötajate poole eesmärgiga neid üle meelitada. Hageja leiab, et kostjad tegutsesid töötajate ülemeelitamise keelu kehtivuse ajal viisil, et hageja viis töötajat asuksid tööle ETHpipe’i ja lõpetaksid töösuhte hagejaga. Kostjate kohustuse rikkumist tõendavad hageja sisemise juurdluse tulemused, mida kohus ei analüüsinud. Sisemise juurdluse läbiviimist ja tulemuste autentsust kinnitas tunnistajana T. Ka tema ütlused tõendavad hageja väiteid. Hageja esitatud töölepingute ülesütlemise teatised tõendavad, et töötajad, keda kostja II meelitas töötama ETHpipe’i, olid kas hageja või töötaja kontserni kuuluvate ettevõtete töötajad. Kuna kostjad on lepingus kokkulepitud töötajate ülemeelitamise keeldu rikkunud viie töötaja puhul, siis on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt leppetrahvi 250 000 eurot. 4.5.
  2. Olukorras, kus kostja I kasutas kostjat II oma majandus- ja kutsetegevuses, on kõik kostja II teod TsÜS § 132 alusel omistatavad ka kostjale I. Kui kostja vastutus tuleneb TsÜS § 132 lgst 1, vastutab ta solidaarselt isikuga, kes tegelikult kahju tekitas (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 40). Kuna kostja I vastutab TsÜS § 132 lg-st 1 tulenevalt solidaarselt kostjaga II, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi summas 350 000 eurot ka kostjalt I. Vastustajate seisukoht ja menetluse edasine käik
  3. Kostjad vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  4. Asjas toimus
  5. oktoobril 2022 kohtuistung, millel osalesid hageja ja kostjad. Kohus määras hagejale tähtaja esitada tõend Advanced Support Services Inc. seoste kohta hagejaga hiljemalt
  6. novembril 2022 ning kostjatele tähtaja tõendile vastuväidete esitamiseks kuni
  7. novembrini
  9. Hageja esitas
  10. oktoobril 2022 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. 7.
  11. Esiteks palub hageja täiendada kohtuistungi protokolli lk 1 viimast lõiku (ajamärk 00:13:13), asendades tekst „Kohus arutab pooltega võimalust lahendada vaidlus kompromissiga. Pooled ei saavuta kokkulepet“ tekstiga „Kohus arutab pooltega võimalust lahendada vaidlus kompromissiga. Hageja märgib, et tegi aprillis 2022 kostjatele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kostjad tasuvad hagejale 60% hageja esitatud nõudest ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostjad sellega ei nõustunud. Pooled ei saavuta kokkulepet.“ Hageja selgitas, et viitas kompromissi küsimuse arutamisel aprillis 2022 kostjatele tehtud ettepanekule sõlmida nii Eestis kui ka USAs toimuvates vaidlustes kompromiss tingimustel, et kostjad hüvitavad hagejale 60% nõudest ning poolte endi kanda jäävad menetluskulud. Ühtlasi märkis hageja esindaja, et ta peab oluliseks seda kompromissiettepanekut kohtuistungil välja tuua praeguse kohtuasja ja menetluskulude jaotuse huvides ning seega on see oluline ka protokollida. 7.
  12. Teiseks palub hageja parandada protokolli lk-l 4 (ajamärk 00:31:54) kohtu küsimusele vastaja nimi, asendades viide hageja esindajale (T. Kaurov) viitega kostjate esindajale (E. L. Ratnik). Hageja märgib, et protokollis on vastus („Just“) kohtu küsimusele omistatud hageja esindajale, aga tegelikult oli kohtu küsimus suunatud kostjate esindajale ning viidatud vastuse andis kostjate esindaja. 10
(29)2-21-5017
  1. Kostjad esitasid
  2. novembril 2022 seisukoha hageja protokolli parandamise taotluse kohta. Kostjad palusid jätta taotlus rahuldamata osas, milles hageja taotleb protokolli täiendamist. Kostjate arvates ei ole protokolli lk 1 täiendamine

§ 50

lg 1 järgi põhjendatud, eriti kuna vastavalt

§ 52lg-le 1 kohtuistung helisalvestati.

Protokolli täiendamine osas, milles hageja esindaja selgitas ringkonnakohtule poolte kompromissiläbirääkimiste käiku, on ebavajalik. See, et kohus arutas pooltega kompromissi sõlmimise võimalust, nähtub ka olemasolevast protokolli tekstist. Täpsem info kompromissi arutamise kohta on kohtuistungi helisalvestisel. Kostjatel ei ole vastuväiteid hageja taotlusele asendada kohtuistungi protokolli minutitel 00:31:54 esitatud vastuse „Just“ andnud isiku andmed.

  1. Hageja esitas
  2. novembril 2022 ringkonnakohtule viis uut tõendit: 1) Paxfuli konsolideeritud majandusaasta aruanne (lisaks selle tõlge); 2) „ametitõend DSIH“ (lisaks selle tõlge); 3) N selgitus (lisaks selle tõlge); 4) certificate of incorporation (lisaks selle tõlge); 5) hageja äriregistri väljavõte. Esitatud tõenditega soovib hageja tõendada seda, et Paxfuli kontserni struktuur vastab hageja
  3. juuni
  4. a seisukoha lisas 1 märgitud väljavõttele, sh Advanced Support Services Inc. (ASSI) kuulumist hageja kontserni. Hageja väitel tõendab
  5. novembri
  6. a menetlusdokumendi lisa 1 Paxful Holdings, Inc. asutamist ja seda, et Paxful Holdings, Inc. omab otsest 100%-list osalust ettevõttes Digital Services International Holdings, Inc. (DSIH), mis omakorda omab otseosalusena enamusosalust ASSIs. Asjaolu, et Paxful Holdings, Inc. omab otsest 100%-list osalust ettevõttes DSIH, on tõendatud ka lisaga 2, mille tõendusliku kaalu kohta on lisas 3 esitanud seisukoha Ameerika Ühendriikides praktiseeriv advokaat. Lisaga 4 on tõendatud, et ASSI osanikuks on DSIH. DSIH on omakorda hageja 100%-line osanik, mis on tõendatud lisaga
  7. Uute tõendite esitamist apellatsioonimenetluses põhjendab hageja sellega, et kostjad vaidlustasid hageja väited Paxfuli kontserni struktuuri kohta maakohtus alles kohtukõne teesides.
  8. Kostjad esitasid
  9. novembril 2022 seisukoha hageja uute tõendite vastuvõtmise taotlusele, paludes jätta hageja
  10. novembri
  11. a menetlusdokumendi lisades 1, 2 ja 4 esitatud tõendid asja lahendamisel tähelepanuta. Kostjad märkisid, et hageja on esitanud kohtule hulga uusi dokumentaalseid tõendeid, millest ei nähtu, kas hageja ja ASSI kuuluvad ühte kontserni või mitte. Järelikult on tõendid lubamatud ja asjakohatud ning need tuleb jätta vaidluse lahendamisel tähelepanuta. Kostjate arvates ei ole Paxful Holdings, Inc. majandusaasta aruanne sobiv tõend selleks, et näidata, kes omab osalust hagejas või ASSIs. Samuti ei ole esitatud aruandest arusaadav, kes ja millal on selle koostanud. Dokumendil puudub Paxful Holdings, Inc. esindusõigusliku isiku allkiri, kes oleks kinnitanud aruandes kajastatud andmete õigsust. Seega ei saa välistada, et sellist aruannet ei ole kunagi registripidajale esitatud. Sel põhjusel ei ole tõend ka usaldusväärne. Hageja on esitanud kohtule ka DSIH väidetava ametitõendi. Samas oli ringkonnakohus
  12. oktoobri
  13. a kohtuistungil võimaldanud hagejal esitada tõend üksnes ASSI ja hageja vaheliste seoste kohta. Seetõttu on ka nimetatud tõend asjasse mittepuutuv. Lisaks, mingi kolmanda isiku ametitõend ei saa kinnitada ega lükata ümber seda, milline isik omab või ei oma ASSI ja/või hageja osalust. Selliseks tõendiks saab olla üksnes registrikaart, millest nähtuvad osalust omavad isikud. Isegi kui sellise ametitõendiga saaks tõendada, kes omab äriühingus osalust, ei ole hageja esitanud ka DSIH registrikaarti, mille alusel kohus saaks tuvastada, kas ametitõendi allkirjastanud isikul on üldse DSIH esindusõigus. Hageja esitatud ASSI asutamisdokumentidest ei nähtu, et ASSI kuulus hagejaga samasse kontserni. Neis ei ole tehtud hagejale ühtegi viidet. Dokumendist saab küll järeldada, et ASSI 11

(29)2-21-5017 asutamise hetkel kuulus DSIH-le enam kui 25%-line osalus ASSIs, kuid nii ASSI kui ka DSIH seos hageja (ja Paxfuli) kontserniga on tõendamata. Lisaks kajastavad asutamisdokumendid äriühingu osanike ringi selle asutamise hetkel, mitte aga kostjate vastu esitatud nõude aluseks olevate sündmuste toimumise ajal. Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et ka praegu on DSIH-l enam kui 25%-line osalus ASSIs. Ka seetõttu on ASSI registreerimisdokumendid vaidluse lahendamisel asjakohatud. Eelnevat arvestades leiavad kostjad, et hageja ei ole suutnud tõendada, et ASSI ja hageja kuuluvad samasse kontserni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi kostja I vastu leppetrahvi 250 000 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks ning jaotas kostja I vastu esitatud nõuetega seotud menetluskulud. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega hagi selles osas rahuldada ja jätta kostja I vastu esitatud nõuetega seotud menetluskulud hageja ja kostja I kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega hagi jäeti rahuldamata kostjalt I leppetrahvi 100 000 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks, samuti osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi kostja II vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks ning jättis kostja II vastu esitatud nõuete menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.
  2. Kõigepealt lahendab kolleegium hageja
  3. oktoobri
  4. a taotluse
  5. oktoobri
  6. a kohtuistungi protokolli parandamiseks. 12.1.

§ 50

lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokolli märgitakse

§ 50lg 1 p-des 1–13 loetletud andmed.

Lõike 2 kohaselt protokollitakse menetlusosalise taotlusel asjas esitatud asjaolu või seisukoht.

§ 53

lg 2 esimene lause võimaldab menetlusosalisel esitada taotluse protokolli parandamiseks. Sama paragrahvi

  1. lõikest tuleneb, et protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. 12.
  2. Kolleegium nõustub hageja taotlusega protokolli parandamiseks ja rahuldab selle osas, milles hageja palub parandada protokolli ajamärgi 00:31:54 juures esitatud vastuse „Just“ esitanud isik. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et selle vastuse andis kohtule kostjate esindaja, mitte hageja esindaja. Selles osas nõustusid protokolli parandamisega ka kostjad. 12.
  3. Samuti nõustub kolleegium hageja taotlusega täiendada protokolli ajamärgi 00:13:13 juures esitatud teksti, mis seondub poolte kompromissiläbirääkimistega, kuid ei nõustu täielikult hageja muudatusettepaneku sõnastusega. Hageja esindaja andis kohtuistungil ülevaate kostjatele kohtumenetluse ajal (aprillis 2022) tehtud kompromissist, lisades, et teeb seda kohtuasja menetluskulusid silmas pidades. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tema tehtud kompromissiettepanek ja kostjate keeldumine sellest võivad omada tähtsust menetluskulude jaotuse seisukohast, mistõttu on põhjendatud seda kohtuistungi protokollis kajastada. Ei ole välistatud, et hagejal võib olla soov 12

(29)2-21-5017 sellele tugineda ka võimaliku edasikaebamise korral. Seega on protokolli täiendamine

§ 50lg 1 ja lg 2 järgi põhjendatud.

Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks korrigeerida hageja esitatud muudatusettepaneku sõnastust, et see vastaks kohtuistungil esitatule. Hageja esitatud teksti tuleb täiendada selle osas, et hageja pakutud kompromiss hõlmas nii Eestis kui ka USAs toimuvaid vaidlusi. See nähtub kohtuistungi helisalvestiselt ja hageja on sellele ka oma

  1. oktoobri
  2. a taotluses viidanud (p 2.3), kuid hageja sõnastatud parandusettepanekust see ei nähtu. Samuti nähtub helisalvestiselt, et hageja pakutud kompromiss nägi ette, et 60% nõuetest hüvitaks X, s.o kostja II. Eelnevat arvestades täiendab ringkonnakohus kohtuistungi protokolli ajamärgi 00:13:13 juures pärast lauset „Kohus arutab pooltega võimalust lahendada vaidlus kompromissiga“ järgmise tekstiga: „Hageja märgib, et hageja ja teine Paxful grupi ühing tegid aprillis 2022 ettepaneku kompromissi sõlmimiseks Eestis ja USAs toimuvate vaidluste lõpetamiseks selliselt, et X hüvitab esitatud nõuetest 60% ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostjad sellega ei nõustunud“.
  3. Järgmisena lahendab kolleegium hageja
  4. novembri
  5. a taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks. 13.
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi on tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud.

§ 652

lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid

§ 652

lg-s 3 sätestatud juhtudel.

§ 652

lg 3 p 2 järgi võib apellatsioonimenetluses tõendi vastuvõtmise aluseks olla ka asjaolu, et tõendit ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

§ 238

lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus siiski vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige juhul, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, mh kui asjaolu ei ole vaidlusalune, ning kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud (

§ 238lg 1 teine lause ning pd 1 ja 2).

13.

  1. Hageja esitas maakohtus Paxfuli kontserni koosseisu ja struktuuri tõendamiseks
  2. juuni
  3. a menetlusdokumendi lisa 1 (I kd, tl 131). Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et tegemist on slaidiga, mis on kohtule esitatud väljavõttena ja millelt nähtub Paxfuli kontserni struktuur. Kostjad vaidlustasid hageja väited Paxfuli kontserni struktuuri kohta ja
  4. juunil 2021 esitatud tõendi alles kohtukõne teesides. Vastasel korral oleks hageja saanud esitada eelmenetluse faasis selgituse või lisatõendeid. Maakohus ka ei öelnud, et seda oleks vaja täpsemalt tõendada (
  5. oktoobri
  6. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:34:37– 00:35:49). 13.
  7. Kolleegium jääb
  8. oktoobri
  9. a kohtuistungil väljendatu juurde, et hagejale tuli anda apellatsioonimenetluses võimalus esitada oma Paxfuli kontserni koosseisu puudutavate väidete tõendamiseks lisatõendeid. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui jättis hagejale selgitamata, et
  10. juuni
  11. a menetlusdokumendi lisana 1 esitatud väljavõte (slaid) ei ole kontserni koosseisu, sh ASSI ja hageja vaheliste seoste tõendamiseks sobiv tõend. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja esitab oma väite tõendamiseks kohtule dokumendi, mis tema väite tõendamiseks ei sobi, kuna see ei ole seaduses sätestatud protsessivormis ega seega tsiviilkohtumenetluses tõendina kasutatav, peab kohus seda

§ 329

lg 3, § 351 ja § 392 lg 1 kohaselt hagejale selgitama ning andma talle vajaduse korral võimaluse esitada muid, tsiviilkohtumenetluses kehtivatele nõuetele vastavaid tõendeid (vt Riigikohtu 17. juuni 2021. a 13

(29)2-21-5017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-17491, p 15.9). Kolleegiumi hinnangul on hageja esitatud väljavõtte näol tegemist hageja seletusega kontserni koosseisu kohta, mis ei ole käsitatav tõendina (vrd samas, p 15.5). Isegi kui käsitada seda väljavõtet dokumentaalse tõendina, ei nähtu sellelt asjaolud, millest saaks järeldada äriühingute omavahelisi seoseid. Kuna kostjad ei olnud hageja väiteid ja
  1. juuni
  2. a menetlusdokumendiga esitatud väljavõtet õigeaegselt vaidlustanud, ei pidanud hageja mõistma, et tal tuleb esitada kontserni koosseisu tõendamiseks muid tõendeid. Menetluses vaidluse all olevate asjaolude ringi arvestades oli põhjendatud anda hagejale apellatsioonimenetluses võimalus tõendada seda, et ASSI kuulub hagejaga samasse kontserni (vt
  3. oktoobri
  4. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:38:21). Seega on hageja esitatud uute tõendite vastuvõtmine

§ 652lg 3 p 2 järgi lubatav.

13.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja
  2. novembri
  3. a menetlusdokumendi lisadena 1–4 esitatud tõendid ka

§ 238lg 1 tähenduses asjakohased, hindamaks ASSI ja hageja vahelisi seoseid.

Lisana 5 esitatud hageja äriregistri väljavõtte vastuvõtmiseks ei ole

§ 238lg 1 p 2 järgi alust, kuna asja materjalide seas on juba kostjate 20.

mai

  1. a menetlusdokumendiga esitatud hageja üld- ja isikuandmete ajaloo väljavõte seisuga
  2. mai 2021, millelt nähtub mh hageja ainuosanik (I kd, tl-d 105–106). Hageja ei ole väitnud, et tema ainuosanik oleks selle ajaga võrreldes muutunud. 13.
  3. Kolleegium ei nõustu kostjatega, et hageja esitatud DSIH ametitõend ei ole asjakohane. Sellega tõendab hageja DSIH ja Paxful Holdings, Inc. vahelisi seoseid, mis on oluline hindamaks, kas DSIH enamusosalusega ASSI kuulub Paxfuli kontserni. Kolleegium ei nõustu kostjatega, et äriühingute vahelisi seoseid, sh osalust omavaid isikuid saab tõendada üksnes registrikaardi väljavõttega. Ehkki registrikaardi väljavõte on Eestis selleks enim levinud tõend, ei pruugi sarnane tõend olla kättesaadav muudes riikides asutatud äriühingute kohta, mistõttu on lubatav tõendada äriühingute vahelisi seoseid ka muude tõenditega. Kostjate ülejäänud vastuväited hageja esitatud tõenditele puudutavad tõendite usaldusväärsust, sisu ja neist tehtavaid järeldusi, mida kolleegium hindab tõendite sisulise hindamise käigus. Need väited ei välista tõendite asjakohasust ja lubatavust

§ 238tähenduses.

13.

  1. Eelnevast tulenevalt võtab kolleegium hageja
  2. novembri
  3. a menetlusdokumendi lisadena 1–4 esitatud tõendid koos tõlgetega

§ 652lg 3 p 2 ja § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde.

Lisana 5 esitatud hageja äriregistri väljavõte jääb

§ 238lg 1 p 2 alusel vastu võtmata.

  1. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mis on loetletud praeguse otsuse p-s 3.
  2. Seega võtab ringkonnakohus need asja lahendamisel aluseks (

§ 652lg 1 p 1).

  1. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hageja nõude alus saab olla VÕS § 158 lg
  2. Samuti leidis maakohus õigesti, et leppetrahvi nõudmise esmane eeldus on see, et poolte vahel on sõlmitud leping, milles on ette nähtud kohustus tasuda leppetrahvi (vt maakohtu otsuse p 29). Pooled ei vaidle selle üle, et
  3. märtsi
  4. a lepingu poolteks olid hageja ja kostja I. Vaidlus on selles, kas kostja I kõrval oli lepingu pooleks ka kostja II. Lisaks vaidlevad pooled apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostjad on rikkunud lepingust tulenevat konkurentsipiirangut ja töötajate ülemeelitamise keeldu, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt nende kohustuste rikkumise tõttu leppetrahvi ja millises suuruses, kas leppetrahvi kokkulepe võib olla ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine ning kas esineb alust leppetrahvi vähendada. 14

(29)2-21-5017
  1. Kolleegium käsitleb kõigepealt hageja nõudeid kostja II vastu (I) ning seejärel kostja I vastu (II). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluskulude jaotust puudutavad otsused. I
  2. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja II ei olnud
  3. märtsi
  4. a lepingu pool. Samuti nõustub kolleegium maakohtu sellekohaste põhjendustega (vt maakohtu otsuse pd 31 ja 32) ja ei korda neid

§ 654lg 6 järgi.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 17.1. Hageja toob apellatsioonkaebuses välja, et ta esitas maakohtu menetluses kokku kümme väidet selle kohta, miks kostja II tuleb lugeda lepingu pooleks, mida toetasid ka tõendid. Hageja hinnangul käsitles maakohus kohtuotsuses vaid kahte neist, jättes ülejäänud kaheksa väidet ja neid toetavad tõendid analüüsimata; ka hinnatud kahe väite osas on maakohtu analüüs olnud hageja hinnangul pealiskaudne (apellatsioonkaebuse p 2.10). Need kümme väidet, mis peaks toetama järeldust, et kostja II on lepingu pool, on lühidalt järgmised: 1) Lepingu sätete sisust nähtuvalt ning lepingut ja selle ülesehitust tervikuna vaadeldes ei ole kahtlust, et kostja II on võtnud kõik lepingulised kohustused ka isiklikult. 2) Asjaolule, et ka kostja II on lepingu pooleks, viitavad lepingu ptk-s 3 (lepingupoolte kohustused ja kinnitused) toodud kokkulepped. Seejuures viitab hageja, et kostjal I puudusid töötajad või teised juhatuse liikmed, kes oleksid saanud hagejale teenuseid osutada. 3) Viide lepingu p-s 3.2 inglisekeelsetele sõnadele his/her duties viitab sellele, et kohustusi tuleb täita kostjal II, mitte äriühingul. 4) Kui p-s 3.2 oleks viidatud üksnes äriühingu tegevusele, siis puuduks vajadus isikustatud asesõnade kasutamiseks ning korrektne oleks olnud kasutada asesõna it. 5) Lepingu p 3.4 kohaselt tuli lepingupoolel teavitada sellest, kui ta ei saa oma kohustusi täita või on tekkinud sellekohane kahtlus. Kuna äriühingul ei saa tekkida takistusi oma kohustuste täitmisel, vaid sellised takistused saavad tekkida ainult füüsilistel isikutel, viitab ka see punkt hageja arvates sellele, et kostja II oli lepingu pool. 6) Lepingu p-st 3.5 tuleneb lepingupoole kohustus teavitada oma ajutisest töövõimetusest. Kuna juriidilisel isikul ei saa olla ajutist töövõimetust, vaid see seisund on omane füüsilisele isikule, viitab ka see punkt hageja arvates sellele, et kostja II oli lepingu pool. 7) Kostja I ei saa juriidilise isikuna täita lepingu p-st 3.6 tulenevat kohustust hoida hoolikalt IT-seadmeid, mida hageja on kostjale oma kohustuste täitmiseks andnud. Seda kohustust sai täita kostja II. 8) Lepingu p 4 kohaselt tasutakse kostjale I tasu kostja II (viidatud asesõnaga his) teenuste eest. Kuna kokku on lepitud tasu maksmises kostja II teenuste eest, tuleb järeldada, et kostja II oli lepingu pool. 9) Lepingu päis ei määra ära, kes on lepingu osapooled, vaid selle määrab ära lepingu sisu. Hageja arvates ei ole lepingu sisust tulenevalt kahtlust, et kostja II on võtnud kõik lepingulised kohustused täitmiseks isiklikult ning on lepingut allkirjastades nõustunud nende kohustuste võtmisega. 10) Ka kostjate menetlusdokumentides esitatud väited ei anna alust arvata, et kostja II ei pidanud ennast lepingu pooleks. Kuna kostjad on möönnud, et kostja I ei ole deklareerinud saadavat tulu või käivet, on kostja II pidanud ennast lepingulise tasu 15

(29)2-21-5017 saamiseks õigustatud isikuks, kuna vastasel juhul oleks kostja I pidanud saadava tulu deklareerima. 17.
  1. Kolleegium leiab, et need väited ei anna alust hinnata lepingut, sh selle sisu tervikuna maakohtust erinevalt ning järeldada, et kostja II oleks olnud
  2. märtsil 2019 sõlmitud lepingu pool. 17.2.
  3. Lepingut tervikuna vaadates ei nähtu, et kostja II oleks võtnud kõik lepingulised kohustused isiklikult (väide 1). Maakohus leidis põhjendatult, arvestades nii lepingu päisest nähtuvaid lepingu pooli (s.o hageja ja kostja I, mille üle pooled ka ei vaidle, vt
  4. oktoobri
  5. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:17:36–00:17.48) kui ka lepingu sisu, et poolte tahe oli suunatud lepingu sõlmimisele üksnes hageja ja kostja I vahel. Kolleegium märgib, et isegi kui leida, et lepingupoolte ühine tegelik tahe (VÕS § 29 lg 1 järgi) ei ole praegusel juhul tuvastatav, oleks ka lepingupooltega sarnane mõistlik isik mõistnud lepingut samadel asjaoludel nii, et selle poolteks on hageja ja kostja I (VÕS § 29 lg 4). 17.2.
  6. Kolleegium ei nõustu, et kostja II lepingu pooleks olemisele viitavad lepingu ptk-s 3 toodud kokkulepped (väide 2). Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hagejal ja kostjal I oli õigus lepingu p-s 3.1 kokku leppida, et kostja I on kohustatud täitma oma ülesandeid konkreetse isiku kaudu, ning see ei tähenda, et see isik oleks muutunud ka ise lepingu pooleks. Sellised kokkulepped on teenuse osutamise lepingutes lubatud. Seejuures ei ole oluline see, et kostjal I ei olnud peale kostja II teisi töötajaid või juhatuse liikmeid. 17.2.
  7. Hageja väited 5–7 seonduvad lepingu ptk-s 3 toodud kohustustega, mis hageja hinnangul saavad puudutada üksnes füüsilisi isikuid (lepingu p-d 3.4–3.6: kohustus teavitada kohustuste täitmise takistustest ja ajutisest töövõimetusest ning hoida hoolikalt IT-seadmeid) ja mis ei ole seega üksnes juriidilise isikuga sõlmitava lepingu puhul asjakohased. Kolleegium ei nõustu, et selliste sätete olemasolust lepingus saab järeldada, et kostja II pidi isiklikult olema sõlmitud lepingu pool. Ka juriidilisel isikul võib ette tulla asjaolusid, mis takistavad tema ülesannete täitmist või mis toovad kaasa tema ajutise suutmatuse oma ülesandeid täita. Samuti saab ka juriidilisele isikule panna kohustusi seoses talle lepingu täitmiseks kasutada antavate IT-seadmetega. Isegi kui nõustuda hagejaga, et selliste kohustuste tekkimine seondub füüsilise isikuga või neid saab täita vaid füüsilise isiku kaudu, siis lepingu p 3.1 nägigi praegusel juhul ette, et kostja I pidi täitma lepingus sätestatud töövõtja kohustusi kostja II kaudu. Seega saab lepingu p-e 3.4 ja 3.5 mõista nii, et kostja I kohustus tellijat teavitama mh asjaoludest, mis takistavad tal kostja II kaudu oma ülesannete täitmist või mis toovad kaasa kostja I ajutise suutmatuse oma ülesandeid täita nt põhjusel, et ajutiselt ei saa neid täita kostja II. 17.2.
  8. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kostja II muutumist lepingu osapooleks ei kinnita see, et lepingus on kasutatud inglisekeelseid asesõnu his/her, mitte aga asesõna it (väited 3, 4 ja 8). Juhul, kui lepingupooled oleksid omistanud kasutatud asesõnadele tähtsust, ei oleks olnud alust kasutada ka asesõna her, kuna kostja II on meessoost isik. Praegusel juhul nähtub lepingust tervikuna, et pooled ei omistanud kasutatud asesõnadele ja nende korrektsusele olulist tähendust. Ebatäpsete asesõnade kasutamine võis olla tingitud sellest, et lepingu koostamisel võeti aluseks mõni varasem lepingupõhi (nagu on leidnud menetluses ka kostjad, vt nt apellatsioonkaebuse vastuse p 30). 17.2.
  9. Maakohus leidis põhjendatult, et lepingu p-dest 6.4, 6.5 ja leppetrahvi puudutavatest sätetest tuleneb, et nendega on ette nähtud kohustused üksnes töövõtjale, kes on kostja I. Lisaks viitas maakohus põhjendatult ka sellele, et kui lepingu sõlmimisel oleks soovitud, et kõik lepingust tulenevad kohustused kehtiksid isiklikult ka kostja II suhtes, oleks hageja sõlminud 16
(29)2-21-5017 lepingu kostjaga II kui füüsilise isikuga. Kui poolte tahe oleks olnud siduda lepinguga korraga nii kostjat I kui ka kostjat II, oleks kostja II nimetatud lepingus selgelt poolena, mitte üksnes kostja I juhatuse liikmena. Poolele peab asjaolu, et ta on lepingu sõlminud ja sellega endale kohustusi võtnud, s.o sellekohase tahteavalduse teinud, olema ka arusaadav. Praegusel juhul ei saa
  1. märtsi
  2. a lepingu põhjal järeldada, et kostja II oleks füüsilise isikuna teinud tahteavalduse olla lepinguga seotud. Lepingust nähtuvalt on kostja II teinud sellekohase tahteavalduse kostja I nimel viimase juhatuse liikmena. Seega ei nõustu kolleegium ka hageja väitega, et lepingut allkirjastades on kostja II nõustunud sellega, et lepingust tulenevad kohustused talle isiklikult (väide 9). 17.2.
  3. Põhjendatud ei ole hageja väide 10, et kuna kostja I ei ole lepingust saadavat tulu deklareerinud, saab sellest järeldada, et kostja II on pidanud ennast lepingu pooleks ja tasu saamiseks õigustatud isikuks. Sellest, kas kostja I on täitnud maksuseadustest tulenevaid kohustusi, ei saa teha järeldusi poolte tahte kohta lepingu sõlmimisel. Menetluses on kostjad vastu vaielnud sellele, et kostja II oleks olnud isiklikult lepingu pool. 17.2.
  4. Kolleegium märgib, et kaudselt kinnitab seda, et ka hageja käsitas
  5. märtsi
  6. a lepingu poolena üksnes kostjat I, ka kostjate viidatud asjaolu (vt nt
  7. oktoobri
  8. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:29:28), et ka lepingu ülesütlemise teates on selle pooltena käsitatud hagejat ja kostjat I, viidates kostjale II üksnes kui kostja I esindajale (I kd, tl-d 13–14, tõlge tl-d 62 – 62 pöördel).
  9. Kuna kostja II ei olnud
  10. märtsi
  11. a lepingu pool, puudub tema ja hageja vahel kokkulepe, mille alusel hagejal oleks võimalik nõuda kostjalt II leppetrahvi tasumist. Seega jättis maakohus hagi kostja II vastu põhjendatult rahuldamata. II
  12. Seoses hageja nõudega kostja I vastu hindab kolleegium kõigepealt seda, kas kostja I on rikkunud
  13. märtsi
  14. a lepingust tulenevaid kohustusi, s.o konkurentsipiirangut ja n-ö töötajate ülemeelitamise keeldu. Seejuures tuleb hinnata, kas kostja II tegevused on omistatavad kostjale I, nagu leiab hageja. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on põhjendamatult jätnud võtmata seisukoha selle kohta, kas kostja I võib vastutada kostja II tegevuse eest TsÜS § 132 alusel.
  15. Kolleegium käsitleb esmalt hageja väiteid selle kohta, et kostja I on rikkunud
  16. märtsi
  17. a lepingu p-s 6.5.1 kokku lepitud konkurentsipiirangut, mis annab hagejale aluse nõuda leppetrahvi. 20.
  18. Lepingu p 6.1 kohaselt lepivad pooled kokku konkurentsi keelustavas klauslis, mis jõustub lepingu allkirjastamisel ja on kehtiv 12 kuud pärast lepingu lõpetamist. Punkti 6.2 kohaselt võtab töövõtja kohustuse mitte töötada konkurendi heaks ja mitte tegeleda tellijaga sama äritegevusega, majandus- ja kutsetegevusega (tegutseda konkurendina). Lepingu p-st 6.5.1 tuleneb, et töövõtja kohustub lepingu kehtivusajal ja 12 kuud pärast seda mitte tegutsema mh järgmisel keelatud viisil: mitte minema tööle ühegi teise isiku ega juriidilise isiku juurde, keda loetakse tellija konkurendiks, mitte töötama selliste isikute juures ega osutama neile teenuseid ega andma neile nõu, mitte pakkuma neile konsultatsiooniteenuseid ega omandama neis omandiõigusi. Tellija konkurendiks loetakse lepingu p 6.6 kohaselt mis tahes kolmas isik, kes tegutseb tellijaga või kontserni kuuluva mis tahes muu ettevõttega konkureerival tegevusalal. Tellijaga 17
(29)2-21-5017 konkureerival tegevusalal tegutsemiseks loetakse p 6.6.1 järgi iga majandus- või kutsetegevus, mis on sama nagu tellija või kontserni või kontserni kuuluva mis tahes ettevõtte tegevusala või sarnaneb sellega, või mis konkureerib tellijaga või kontserni kuuluva mis tahes ettevõttega mõnel muul viisil, sealhulgas samade või sarnaste või konkureerivate teenuste, toodete ja kaupade pakkumine, müümine, turustamine, reklaamimine või sarnane tegevus. Tulenevalt tellija äritegevuse olemusest ei ole tellija poolt kaalutava äritegevusega konkureeriva äritegevusega tegelemiseks vajalik olla kohal mis tahes konkreetses asukohas. Kolleegium ei nõustu kostjatega, et kuna hageja ei ole oma
  1. veebruari
  2. a nõudekirjas lepingu p-le 6.6 tuginenud, ei saa seda sätet asja lahendamisel arvestada (vt nt vastus apellatsioonkaebusele, p 48). Lepingu p 6.6 täpsustab mh lepingu p-e 6.2 ja 6.5.1 selle osas, keda loetakse tellija konkurendiks. Seega tuleb seda sätet arvestada p 6.5.1 sisustamisel, sõltumata sellest, kas hageja oli sellele enne kohtusse pöördumist viidanud. Lisaks nähtub
  3. veebruari
  4. a nõudekirjast, et hageja on lepingu p-le 6.6 viidanud (vt nõudekirja p 16 (I kd, tl 30 pöördel)). 20.
  5. Maakohus tuvastas ETHpipe (Yield.app) kasutustingimuste (I kd, tl-d 15 – 23 pöördel, osaline tõlge tl-d 76–77) põhjal, et tegemist on ettevõttega, mis võimaldab vahetada krüptoraha fiat-valuuta vastu ja teha krüptorahaga tehinguid. Ehkki kostjad heitsid ette, et hageja oli esitanud ETHpipe tegevusala kohta väljavõtte
  6. veebruari
  7. a seisuga, mitte varasema seisuga, ei olnud kostjad esitanud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et ettevõte oleks varem tegutsenud mõnes muus valdkonnas. Seega sai kohus põhjendatult eeldada, et ETHpipe (Yield.app) tegevusala oli
  8. a lõpus sama nagu veebruaris
  9. Samuti tuvastas maakohus Paxfuli kodulehe väljavõtte (I kd, tl-d 107 – 109 pöördel, osaline tõlge tl 110) põhjal, et Paxful, Inc. on krüptoraha tehingutega tegelev ettevõte. Maakohtu hinnangul puudus ka vaidlus selles, et Paxful, Inc. on krüptorahaga tehtavate tehingutega tegelev ettevõte, kuna kostjad on seda kinnitanud oma hagivastuse punktis 2.4.1.7 ja esitanud selle tõendamiseks väljavõtte Paxful, Inc. kodulehelt. Asjas ei ole vaidlust ka selles, et hageja kuulub Paxful, Inc.-ga samasse kontserni (vt ka
  10. oktoobri
  11. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:32:08–00:32:38). Seega järeldas maakohus põhjendatult, et ETHpipe (Yield.app) on ettevõte, mis on hagejaga samasse kontserni kuuluva ettevõtte konkurent
  12. märtsi
  13. a lepingu p 6.6 mõttes. Apellatsioonkaebuse vastuses on kostjad selle asjaolu tuvastamise vaidlustamisel korranud oma maakohtus esitatud vastuväiteid (vt vastuse p-d 50–53), mis eeltoodud põhjustel ei ole põhjendatud ega anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 20.
  14. Hageja etteheidete kohaselt on kostja II asunud ETHpipe (Yield.app) heaks tööle ajal, mil kehtis
  15. märtsi
  16. a lepingust tulenev konkurentsikeeld. Esiteks leiab hageja, et konkurentsikeeldu rikuti sellega, kui kostja II pidas hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu kehtivuse ajal kirjavahetust Q-ga, kes soovitas kostjale II isikut, keda värvata ETHpipe’i (Yield.app). Kostjate ja ETHpipe koostööd kinnitab hageja arvates ka see, et Q on kutsunud kostjat II osalema turunduskoosolekul. Kolleegium nõustub maakohtuga, et eelnevat ei saa käsitada
  17. märtsi
  18. a lepingust tuleneva konkurentsikeelu rikkumisena. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja viidatud kirjavahetus ei tõenda, et kostjad oleksid lepingu kehtivuse ajal kedagi ETHpipe’i heaks värvanud. Maakohus tuvastas, et Q
  19. septembril 2020 kell 16.33 saadetud e-kirjast (I kd, tl 24–26, tõlge tl-d 63–65) nähtub, et Q tahab Charlie Firebrace’i Yield.app´i, kuna ta mõistab krüptot paremini. Sellest järeldas maakohus, et kostja I või kostja II ei ole avaldanud, et plaanivad kedagi hageja konkurendi heaks palgata, vaid sellist kavatsust on kinnitanud üksnes kõrvaline isik Q. Kolleegium nõustub selle järeldusega. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et asjaolu, et Q on kutsunud kostjat II osalema virtuaalkoosolekul (I kd, tl 27, tõlge tl 66), ei tõenda, et kostjad oleksid tegelenud ETHpipe’i heaks töötajate värbamisega. Maakohus ei ole nende järeldusteni jõudmisel rikkunud tõendite hindamise 18
(29)2-21-5017 kohustust ega ka kohtuotsuse põhjendamise kohustust, nagu leiab apellatsioonkaebuses hageja. Hageja viidatud kirjavahetusest ja koosolekukutsest ei nähtu, et kostja I või kostja II oleks osutanud ETHpipe’le mingeid teenuseid. Muu hulgas ei anna need tõendid alust hageja väidetud järelduseks, et kostja II tegeles sellega, et värvata töötajat (Charliet) konkurendi (Yieldi) kasuks (vt
  1. oktoobri
  2. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:43:17). Välistatud ei ole see, et kostja II suhtles Hybercube Video esindaja Q-ga seoses kostjale I hagejaga
  3. märtsil 2019 sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega (vt apellatsioonkaebuse vastuse p-d 56 ja 57; kostjate selgitused
  4. oktoobri
  5. a kohtuistungil, protokolli ajamärk 00:45:14). Kutse virtuaalkoosolekule (turunduskoosolekule) võis olla seotud varasema kirjavahetusega. Seejuures pole alust järeldada, et koosolek oleks toimunud ETHpipe huvides. 20.
  6. Teiseks leiab hageja, et konkurentsikeeldu rikuti sellega, et kostja II asus pärast
  7. märtsi
  8. a lepingu lõppemist, kuid konkurentsipiirangu kehtivuse ajal tööle ETHpipe’s. Erinevalt maakohtust leiab kolleegium, et selles osas on kostja I konkurentsikeeldu rikkunud. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on selles osas eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, jättes kohaldamata TsÜS §
  9. 20.4.
  10. Vaidlust ei ole selles, et hageja lõpetas kostjaga I sõlmitud lepingu
  11. septembri
  12. a avaldusega alates
  13. oktoobrist 2020 (I kd, tl-d 13–14, tõlge tl-d 62 – 62 pöördel). Seega kehtis lepingus ettenähtud konkurentsikeeld kuni
  14. oktoobrini
  15. Hageja esitatud kostja II LinkedIn profiili väljavõttest
  16. märtsi
  17. a seisuga (I kd, tl-d 28 – 29 pöördel, osaline tõlge tl 93) nähtub, et kostja II on Yield App-i kasvu juht (ingl Chief Growth Manager) ja asutaja (ingl Founder) alates novembrist
  18. Ka ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil võtsid kostjad omaks, et kostja II töötab alates
  19. a novembrist ETHpipe’s, s.o Yield.app’s ning kostjate lepingulisel esindajal pole teavet, et hageja esitatud LinkedIn väljavõttelt nähtuv info ei oleks õige (
  20. oktoobri
  21. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:51:20–00:52:01). Kuna ETHpipe on lepingu p 6.6 tähenduses hageja konkurent, on eelnevaga tõendatud, et kostja II on asunud konkurentsipiirangu kehtivuse ajal tööle hageja konkurendi juures. Seejuures ei ole oluline, milline on kostja II ja ETHpipe vahelise suhte õiguslik iseloom, s.o kas tegemist on töölepingu või mõnda muud liiki lepinguga.
  22. märtsi
  23. a lepingu p 6.5.1 on sõnastatud laialt ja hõlmab erinevaid tellija konkurendi heaks töötamise vorme. 20.4.
  24. Kolleegium leiab, et kõnealuse kostja II tegevuse saab omistada kostjale I. TsÜS § 132 lg 1 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Lõike 2 kohaselt vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi omistatakse (juhul, kui esinevad nende sätete kohaldamise eeldused) ühe isiku tegu või tegevusetus teisele isikule, kes tegu faktiliselt ise toime ei pannud, ja hinnatakse seejärel, kas teisele isikule selliselt omistatud tegevus (sh tegevusetus) kujutab endast tema kohustuste rikkumist (vt nt
  25. detsembri
  26. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-15364, p 14;
  27. juuni
  28. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-15, p 12). TsÜS § 132 lg-te 1 ja 2 rakendamine väljendub näiteks selles, et võlasuhte pool loetakse oma kohustust rikkunuks teise isiku teo tõttu, keda lepingupool pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses kasutab või keda ta oma kohustuse täitmiseks kasutas, ning see toob kaasa lepingupoole lepingulise vastutuse teise lepingupoole ees (vt nt Riigikohtu
  29. juuni
  30. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-09, p 11). Õiguskirjanduse kohaselt võivad isikuks, kelle tegu TsÜS § 132 alusel võlasuhte poolele omistatakse, olla tema esindajad, töötajad või muud tema 19
(29)2-21-5017 ülesandel tegutsevad või temaga seotud ja tema huvides tegutsevad isikud (vt Varul, P., Kull, I., Kõve, V., Käerdi, M. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 132 komm, p 3.1). Praegusel juhul on kostja II tegevus omistatav kostjale I ja kostja I vastutab kostjast II tulenevate asjaolude eest TsÜS § 132 lg 1 alusel, kuna kostja I kasutas kostjat II pidevalt oma majandusvõi kutsetegevuses. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja II on kostja I ainus juhatuse liige ja ainuosanik. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal I oleks olnud töötajaid. Seega kasutas kostja I kostjat II pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja II tegevus ETHpipe’i heaks tööle asumisel on seotud kostja I majandus- ja kutsetegevusega, kuna
  1. märtsi
  2. a leping oli sõlmitud kostja I majandus- ja kutsetegevuses ning see nägi kostjale I ette konkurentsipiirangu, mida kostja II tegevus rikkus. Kolleegium nõustub hagejaga, et kostja I juriidilise isikuna saabki lepingust tulenevat konkurentsipiirangut rikkuda füüsiliste isikute, sh kostja II tegude kaudu. Teistsugune tõlgendus muudaks lepingust tuleneva konkurentsipiirangu sisutuks. Isegi kui leida, et kostja I ei kasutanud kostjat II pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, oleks kostja II tegevus omistatav kostjale I TsÜS § 132 lg 2 alusel, kuna kostja I kasutas kostjat II oma
  3. märtsi
  4. a lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. See tulenes otseselt lepingu p-st 3.1, millega kostja I võttis kohustuse täita kõiki lepingus sätestatud kohustusi üksnes kostja II vahendusel. Kostja II käitumine ETHpipe’i tööle asumisel on seotud kostja I lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, kuna leping nägi kostjale I ette konkurentsipiirangu ja ka sellekohaseid sätteid (sh lepingu p 6.5) pidi kostja I lepingu p 3.1 järgi täitma just kostja II kaudu. Kolleegium ei nõustu kostjatega, et lepingu p 3.1 järgi pidi kostja I täitma kostja II kaudu üksnes lepingu p-s 2.1 kokku lepitud turundusjuhi ülesandeid (vt
  5. oktoobri
  6. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:22:37–00:24:27), kuna lepingu p 3.1 sõnastus viitab „kõigile käesolevas lepingus ja selle lisades sätestatud töövõtja kohustustele“. 20.4.
  7. Seejuures on asjakohatu maakohtu märgitu, et olukorras, kus
  8. märtsi
  9. a lepingus ei olnud kostjale II kui füüsilisele isikule nähtud ette hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest, ei saa hageja nõuda, et kostja II kui füüsiline isik hoiduks pärast kostja I sõlmitud lepingu lõppemist mis tahes erialal tegutsemast. Kuna hagejal ei ole kostjaga II lepingut, ei saagi hageja lepingust tulenevalt keelata kostjal II teatud erialadel tegutsemist. Hagejal on kostja II tegevusest tulenevalt nõudeid üksnes kostja I vastu, mh võimalus nõuda lepingus kokkulepitud leppetrahvi. Seadusest ei tulene, et konkurentsipiirangu kehtimiseks juriidilise isiku suhtes peaks olema selle eest ette nähtud eraldi hüvitis. 20.
  10. Eelnevast tulenevalt on kostja I rikkunud
  11. märtsi
  12. a lepingu p-st 6.5.1 tulenevaid kohustusi sellega, et kostja II asus konkurentsipiirangu kehtivuse ajal tööle ETHpipe’s. Lepingu p 6.12.2 kohaselt on töövõtja ja tellija kokku leppinud, et kui rikutakse konkurentsi keelustavat klauslit, mis sisaldub punktis 6.5, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi summas 50 000 eurot iga üksiku rikkumise eest. Seega on hagejal lepingu järgi õigus nõuda kostjalt I konkurentsikeelu rikkumise eest leppetrahvi 50 000 eurot.
  13. Järgmisena hindab ringkonnakohus hageja väiteid selle kohta, et kostja I rikkus ka
  14. märtsi
  15. a lepingu p-des 6.4.2 ja 6.4.3 kokku lepitud keeldu tegutseda viisil, mille tulemusel lõpetaksid hageja või hageja kontserni töötajad oma töösuhte ja asuksid tööle teiste tööandjate juures (n-ö töötajate ülemeelitamise keeld), mis annab hagejale aluse nõuda leppetrahvi. Kolleegium leiab, et maakohus on hagi selles osas rahuldamata jätmisel eksinud materiaalõiguse (TsÜS § 132) kohaldamisel, jätnud hindamata asjas esitatud väited ja tõendid ning jätnud kohtuotsuse nõuetekohaselt põhjendamata. 20
(29)2-21-5017 21.
  2. märtsi
  3. a lepingu p-de 6.4.2 ja 6.4.3 kohaselt kohustub töövõtja lepingu kehtivusajal ja 6 kuud pärast seda mitte tegutsema otseselt ega kaudselt mh järgmisel keelatud viisil: mitte palkama, mitte püüdma palgata tellija või kontserni mis tahes töövõtjat, konsultanti, töövõtjat, investorit, nõustajat, agenti, esindajat ega direktorit, kes on teeninud töövõtjana või muul viisil andnud tellijale või kontsernile nõu või osutanud neile teenust, ega muul viisil mitte kasutama nende teenuseid ega agiteerima neid palkamise eesmärgil ega võtma neid tööle (p 6.4.2); mitte agiteerima ega ärgitama ühtegi üksikisikut või juriidilist isikut, sealhulgas ühtegi tellija sidusrühma, taganema oma suhtest, äritegevusest, töösuhtest või kliendisuhtest tellijaga või neid suhteid piirama või tühistama ega paluma neil seda teha ega andma neile nõu seda teha (p 6.4.3). 21.
  4. Hageja väitel on kostja II pöördunud hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu lõppemise järgselt mitme hageja või hageja kontserni töötaja poole, eesmärgiga meelitada neid töötama ETHpipe’s. Täpsemalt seonduvad hageja etteheited viie töötajaga: R, H, F, D ja G. 21.
  5. Kuna kostja II ei olnud
  6. märtsi
  7. a lepingu pool, nõustub kolleegium maakohtuga selles, et hageja ei saa nõuda leppetrahvi tasumist kostjalt II. Kolleegium ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et lepingu rikkumise eest ei vastuta ka kostja I. Maakohus ei ole oma järeldust, et kostja II ei ole pärast hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu lõppemist teinud kostja I nimel toiminguid, mis oleksid hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu sätteid rikkunud, nõuetekohaselt põhjendanud. Samuti ei ole maakohus selle järelduseni jõudmisel hinnanud hageja väiteid ning asjas esitatud ja kogutud tõendeid. Sellega on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8).

Õigusliku külje pealt ei ole maakohus hinnanud võimalust, et kostja I võib vastutada kostja II käitumise eest TsÜS § 132 alusel. 21.

  1. Kolleegiumi hinnangul saab asjas esitatud tõendite põhjal järeldada, et kostja II on pöördunud nelja hageja ja ASSI töötaja poole, et kutsuda neid tööle ETHpipe’i, ning kõik neli töötajat on ka hakanud ETHpipe heaks tööle. 21.4.
  2. Hageja esitatud dokumendist
  3. a jaanuaris läbiviidud sisejuurdluse tulemuste kohta (sisejuurdluse raport; I kd, tl-d 30–32, tõlge tl-d 67–69) nähtub järgnev: - G (s.o G) vastustest talle esitatud küsimustele nähtub, et kostja II võttis temaga ühendust, et ta hakkaks Yieldiga töötama, novembri

(2020)alguses ja G ühines novembri lõpus. G on töötanud Yieldi kasuks osakoormusega hiina keele tõlkimise alal. - R (s.o R) vastustest nähtub, et kostja II pöördus tema poole mõned nädalad enne intervjuu toimumist (seega u 2020. a lõpus), tal on konsultatsioonileping Yield’ga. - D (s.o D) vastustest nähtub, et kostja II võttis temaga ühendust seoses Yieldis töötamisega novembris
(2020)ja talle on pakutud (Yieldiga) allkirjastatud lepingut pärast hageja kontsernist töölt lahkumist. - F (s.o F) vastustest nähtub, et kostja II võttis temaga ühendust, et ta hakkaks Yieldiga töötama, 2020. a novembris. Ta on olnud Yieldiga seotud osalise tööajaga töövõtulepingu alusel. Seega saab järeldada, et sisejuurdluse raportist nähtuvalt on kostja II võtnud ühendust nelja töötajaga, et nad hakkaksid töötama Yieldi (s.o ETH.pipe) heaks, kusjuures kõik neli töötajat olid sisejuurdluse läbiviimise ajal ka Yieldiga seotud, osutades ettevõttele erinevaid teenuseid. 21
(29)2-21-5017 Kolleegium leiab, et nimetatud tõend ei võimalda järeldada, et kostja II on pöördunud ka viienda töötaja, H poole. Sisejuurdluse kokkuvõttest nähtuvalt ei ole Basanta vastanud küsimusele selle kohta, millal kostja II temaga Yieldis töötamisega seoses ühendust võttis. Samuti ei tööta Basanta enda väitel Yieldis. 21.4.
  1. Sisejuurdluse raporti koostamist ja sellest nähtuvat teavet kinnitavad ka muud asjas esitatud ja kogutud tõendid. 21.4.
  2. Hageja on esitanud teated, millega hageja on öelnud
  3. jaanuaril 2021 üles töölepingu R-ga (I kd, tl-d 141–145, osaline tõlge tl-d 146–147) ning ASSI on öelnud
  4. jaanuaril 2021 üles töölepingud D-ga (I kd, tl 148, osaline tõlge tl 149) ja F-ga (I kd, tl 150, osaline tõlge tl 151). Hageja esitatud ülesütlemisteatest R-le nähtub, et tööandja avastas
  5. jaanuaril või selle läheduses, et töötaja võis olla seotud töötamisega teise ettevõtja Yield.app heaks. Tööandja teostas sisejuurdluse ja intervjuu töötajaga
  6. ja
  7. jaanuaril seoses töötaja seotusega Yieldiga ning töölepingu ülesütlemine oli seotud sisejuurdluse tulemusel tehtud järeldustega. Teates on ka välja toodud, et sisejuurdluse tulemusel järeldati, et töötaja poole pöördus X kõige tõenäolisemalt
  8. a sügisel eesmärgiga saada töötaja (koos teiste töötajatega) töötama Yieldi heaks. Töölepingu ülesütlemise alusena on viidatud konkurentsipiirangu rikkumisele töölepingu kehtivuse ajal. ASSI poolt edastatud ülesütlemisteadetest nähtub, et töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli oluline rikkumine, täpsemalt tööandja või volitatud esindajate usalduse tahtlik rikkumine, sh on viidatud töölepingu sätetele, mis reguleerivad mitteavaldamist ja konkurentsipiirangut. Samuti on hageja esitanud e-kirjavahetuse, millest nähtub, et G teatas
  9. jaanuaril 2021 oma töötamise lõpetamisest Paxful, Inc.-s alates
  10. jaanuarist 2021 (I kd, tld 152–153, osaline tõlge tl 154). Nimetatud kirjavahetuses avaldab G, et ta vedas ettevõtet alt, kahetseb kogu situatsiooni, tal on selle pärast piinlik ja ta vabandab. Need tõendid kinnitavad, et R töösuhe lõpetati seoses tema töötamisega Yield.app heaks, kusjuures tema poole oli selle osas pöördunud kostja II. Ehkki D ja F töölepingute ülesütlemise teadetes ei ole tehtud selgeid viiteid Yield.app-le, nähtub ka neist, et töölepingud öeldi üles olulise rikkumise, mh konkurentsipiirangu rikkumise tõttu. Ka G ei viita oma e-kirjas konkreetselt Yield.app-le, kuid e-kirja sisu ja selle saatmise aeg kinnitavad hageja sisejuurdluse kokkuvõttes märgitut. On eluliselt usutav, et kui senine tööandja sai G seostest Yield.app-ga teada, tundis G, et ta on ettevõtet alt vedanud, ja soovis töölt lahkuda. Kolleegium märgib, et ehkki ka H’e töölepingu ülesütlemise teatest (I kd, tl-d 136–138, osaline tõlge tl 140) nähtuvalt oli ülesütlemise põhjuseks see, et sisejuurdluse tulemusena tuvastati töötaja seotus Yieldiga, ei võimalda ka töölepingu ülesütlemise teade järeldada, et töötaja poole oleks pöördunud just kostja II, kes oleks kutsunud teda Yield.app’i heaks tööle. 21.4.
  11. Samuti kinnitavad sisejuurdluse läbiviimist tunnistaja T ütlused maakohtu
  12. novembri
  13. a istungil. Oma ütluste kohaselt tegeles T Paxful, Inc. korporatsioonis personali haldamise, töölevõtmise ja personali kogemuste hindamisega. Tunnistaja väitel viidi
  14. a jaanuaris läbi sisejuurdlus seoses viie töötajaga, kes olid potentsiaalselt läinud tööle konkurendi juurde. Ütlustest nähtuvalt oli selleks konkurendiks Yield. Uurimist juhtis tunnistaja, õigusnõustajad ja IT-turbe eest vastutav meeskond. Tunnistaja saatis töötajatele e-kirja selle kohta, et nende tegevust uuritakse. Nende töötajatega vesteldi, kusjuures vestlused jagunesid Tallinna, Filipiinide ja Hong Kongi vahel. Kõnede käigus küsitleti inimesi nende seotuse kohta X-ga ja Yieldiga. Osad töötajad avaldasid, et X on nendega ühendust võtnud ja sõlminud töölepinguid, nt poole kohaga. Tehti kindlaks, et töötajad olid rikkunud oma lepinguid hagejas ja Paxfulis ning nende lepingud 22
(29)2-21-5017 lõpetati. Tunnistaja selgitas, et selliste uurimiste kohta tehakse tavaliselt märkmeid nt Wordis või Google-s. Tunnistaja väitel lõpetas ta lepingud R-ga Eestist, JCP-ga Filipiinidelt ja G-ga Hong Kongist, kuigi G esitas ise samal ajal lahkumisavalduse. Keegi oli Eestist veel, kelle nime tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja märkis, et nii palju kui ta mäletab, oli neid töötajaid neli ning lisaks uuriti veel kolme, kelle puhul kahtlused lõplikult kinnitust ei leidnud. Need, kellega leping lõpetati, tunnistasid, et nad töötasid Yieldi heaks. Neile lähenes X ja kutsus nad Yieldi tööle. Tunnistaja väitel ei olnud selle juurdluse kohta Wordi dokumente, vaid oli üks dokument Google’i ketta Wordi-laadses programmis. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et hageja väidetud sisejuurdlus viidi läbi ja töötajatega vesteldi; sisejuurdlust dokumenteeriti Google’i dokumendis; uurimine seondus osade hageja kontserni töötajate töötamisega Yieldi heaks; uurimise käigus leidis kinnitust, et X (s.o kostja II) oli lähenenud hageja kontserni töötajatele ja kutsunud neid Yieldi tööle; sel põhjusel lõppesid ülesütlemise või töötaja lahkumisavalduse alusel töölepingud umbes nelja töötajaga, sh R, F ja G. Ehkki tunnistaja ei viidanud isikutele nende täisnimedega, on kolleegiumi hinnangul selge, et ta pidas silmas R, F ja G. Ehkki tunnistaja ütlustest ei nähtu, et sisejuurdluse tulemusel oleks lõpetatud tööleping ka Dga, ei lükka see kolleegiumi hinnangul ümber sisejuurdluse raportist ja nimetatud töötaja töölepingu ülesütlemise teatest kogumis nähtuvat, et kostja II oli temaga ühendust võtnud, et ta hakkaks Yieldiga töötama, talle pakuti Yieldiga allkirjastatud lepingut pärast hageja kontsernist lahkumist ning tema tööleping ASSIga öeldi üles olulise rikkumise, sh konkurentsipiirangu rikkumise tõttu. Kostjad on seadnud menetluses kahtluse alla tunnistaja T ütluste usaldusväärsuse, viidates ka apellatsioonkaebuse vastuses oma maakohtus esitatud väidetele (3. detsembri 2021. a mentlusdokumendi osa IV). Kolleegiumi hinnangul ei anna kostjate väited alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ja neid asja lahendamisel kõrvale jätta. Võttes arvesse ütluste andmise aega ja asjaolu, et ütlusi andes ei võimaldatud tunnistajal sisejuurdluse raportiga tutvuda, on eluliselt mõistetav see, et tunnistaja ei pruukinud kõiki detaile täpselt mäletada (sh seda, milliste hageja kontserni kuuluvate ettevõtete heaks konkreetsed töötajad täpselt töötasid ja mitut inimest, s.o kas 5 või 7, juurdlus täpselt puudutas). 21.4.5. Kostjad on seadnud kahtluse alla ka sisejuurdluse raporti usaldusväärsuse , viidates apellatsioonkaebuse vastuse p-s 66 oma maakohtus esitatud väidetele (3. detsembri 2021. a menetlusdokumendi osa V). Kolleegiumi hinnangul ei ole kostjate vastuväited põhjendatud. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koostanud oma menetlusliku positsiooni kinnitamiseks eraldi dokumendi ja esitanud selle oma väidete tõendamiseks kohtule. Kohtule esitatud sisejuurdluse raport oli koostatud juba jaanuaris 2021, seega enne kohtumenetluse algust. See on käsitatav dokumentaalse tõendina

§ 272

lg 1 tähenduses sõltumata sellest, et raporti on koostanud hageja ja hageja kontserni kuuluvate äriühingute töötajad. Põhjendatud ei ole kostjate väide, et raport on olulises osas vastuolus tunnistaja T ütlustega sisemise juurdluse käigu kohta. Tunnistaja ütlused hoopis kinnitavad sisemise juurdluse toimumist ja sellise raporti koostamist. Nagu kolleegium eespool leidis, on eluliselt mõistetav see, et tunnistaja ei pruukinud kõiki detaile täpselt mäletada või võis neis eksida. Olulistes asjaoludes tunnistaja ütluste ja raporti sisu vahel vastuolusid ei esine. Samuti ei ole sisejuurdluse raport vastuolus muude asjas esitatud tõenditega. 23

(29)2-21-5017 Kostjad on viidanud võimalusele, et raportit võib olla pärast selle koostamist muudetud. Kolleegiumi hinnangul asjas esitatud tõendid seda kahtlust ei kinnita. Raportist nähtuv on kooskõlas tunnistaja T ütlustega ja muude asjas esitatud tõenditega, sh hageja esitatud tõenditega töötajatega töösuhte lõpetamise kohta. Kolleegiumi hinnangul on eluliselt usutav, et hageja
  1. juuni
  2. a menetlusdokumendi lisast 4.1 (I kd, tl 135) nähtuv viimane muutmiskuupäev
  3. veebruar 2021 võis tuleneda sellest, et
  4. veebruaril 2021 on H salvestanud Google Docs’i dokumendi Wordi failiks, mis on esitatud ka kohtule (vt II kd, tl 10). Seda, et H oli sisejuurdlusega seotud ja tal oli Google Docs’i dokumendile ligipääs, kinnitavad tunnistaja T ütlused. Ehkki ütlusi kajastavas protokollis on märgitud nimi „H“, on tunnistaja viidanud talle kui hageja õigusmeeskonna liikmele. Seega on ütlustest tervikuna arusaadav, et T on pidanud silmas hageja õigusnõustajat H’it. Asjas ei ole esile toodud asjaolusid, millest nähtuvalt võiks nime „H“ all olla silmas peetud kedagi teist. Kostjad on heitnud ette ka seda, et hageja ei ole esitanud raporti koostamise aluseks olnud kirjavahetusi. Selle kohta selgitas hageja, et raport tehti vestluste pinnalt ning sel hetkel kirjavahetusi ei olnud (vt ka
  5. oktoobri
  6. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:01:17– 01:01:52). Seda, et raport koostati suuliste vestluste põhjal, kinnitavad ka tunnistaja T ütlused. Hinnates raportist nähtuvat teavet kogumis muude tõenditega, ei ole kolleegiumi hinnangul ka alust arvata, et raport ei kajastaks töötajatega peetud vestluste sisu ja nende antud vastuseid korrektselt. Sisejuurdluse raporti, mis on esitatud Google Docs’is koostatud dokumendi väljavõttena, olemasolu ja usaldusväärsust kinnitavad kolleegiumi hinnangul ka hageja
  7. juuni
  8. a menetlusdokumendi lisad 4 ja 4.
  9. Lisast 4 (I kd, tl 134) nähtuv ekraaniväljavõte kinnitab sellise Google Docs’is koostatud dokumendi olemasolu ja selle loomist
  10. jaanuaril 2021, mis langeb kokku hageja väidetega sisejuurdluse läbiviimise aja kohta. Samuti nähtub väljavõttest, et dokumendi on loonud ja seda on korduvalt muutnud T (lisaks on dokumendile ligipääs olnud ka vähemalt U-l ja L-l). Dokumendi loomist
  11. jaanuaril 2021 T poolt kinnitab ka lisa 4.1 (I kd, tl 135). 21.
  12. Asjas on vaidluse all olnud ka see, kas ASSI, mille töötajad olid D ja F, on hageja kontserni kuuluv ettevõte, mille töötajate ülemeelitamine võiks olla käsitatav
  13. märtsi
  14. a lepingu rikkumisena. Kolleegium leiab, et hageja apellatsioonimenetluses esitatud tõenditega on tõendatud, et ASSI kuulub hagejaga samasse kontserni. 21.5.
  15. Seda kinnitab esiteks hageja esitatud väljavõte Paxful Holdings, Inc.
  16. a konsolideeritud majandusaasta aruandest, mille kohaselt Paxful Holdings, Inc. omab otsest 100%-list osalust mh ettevõttes Digital Services International Holdings, INC (DSIH), mis omakorda omab otseosalusena 100% hagejast ja Advanced Support Services, Inc.-st (ASSI) (II kd, tl 95, osaline tõlge tl 100). Kolleegium ei nõustu kostjatega, et tõendit ei saa arvestada, kuna sellelt ei nähtu, kes ja millal selle on koostanud. Tõendist nähtuvalt on aruanne koostatud
  17. detsembri 2020 seisuga ja selle on koostanud ettevõte Prager Metis, kelle kontaktandmed on dokumendil ka märgitud. Tõendi usaldusväärsust ei välista asjaolu, et sellel ei ole Paxful Holdings, Inc. esindusõigusliku isiku allkirja (vähemalt ei nähtu see hageja esitatud dokumendist, millest suur osa andmeid on kinni kaetud). Kohtul ei ole alust arvata, et tõend oleks võltsitud, ning ka kostjad ei ole seda väitnud. 21.5.
  18. Lisaks tõendavad ASSI kuulumist Paxfuli kontserni ka muud tõendid. Hageja esitatud DSIH ametitõendist, mis on allkirjastatud ettevõtte sekretäri Z poolt
  19. aprillil 2020 (II kd, tl 101, tõlge tl 102), nähtub, et ettevõtte aktsionär on Paxful Holdings, Inc., mis on kooskõlas ülal viidatud majandusaasta aruandest nähtuvaga. Seda, et DSIH on ASSI enamusosanik, kinnitavad 24
(29)2-21-5017 hageja esitatud ASSI asutamisdokumendid (certificate of incorporation) (II kd, tl-d 105 – 112, osaline tõlge tl 113), millest nähtub, et ASSI 2500 osast 2495 on märgitud DSIH poolt (ülejäänud viis osa kuuluvad viiele eraisikule). Selle üle, et ka hageja kuulub Paxfuli kontserni, ei ole menetluses vaidlust olnud. Lisaks tõendab hageja ja ASSI samasse kontserni kuulumist ka hageja äriregistri üld- ja isikuandmete väljavõte
  1. maist 2021, mille kohaselt on DSIH alates
  2. novembrist 2019 ka hageja ainuosanik (I kd, tl-d 105–106). 21.5.
  3. Seoses kostjate vastuväidetega eelnimetatud tõenditele märgib kolleegium järgmist. Seda, miks hageja ei ole esitanud väljavõtet ASSI (ja ka nt DSIH) registrikaardist, põhjendab hageja esitatud Ameerika Ühendriikide advokaadi N
  4. novembri
  5. a kirjalik selgitus (I kd, tl-d 103 – 103 pöördel, tõlge tl 104), mille kohaselt Ameerika Ühendriikides ja ka Delaware’i osariigis ei ole avalikku registrit, kuhu on märgitud osaühingute (s.o ettevõtete, millega ei kaubelda avalikult väärtpaberibörsil) osanikud. Delaware’i osariigi osaühingutel ei ole üldjuhul ka kohustust oma osanike nimekirju avalikustada. Kui kolmandad isikud, nt finantsinstitutsioonid või äripartnerid, vajavad tõendeid Delaware’i korporatsiooni osaluse kohta, siis valitsev praktika on, et korporatsiooni sekretär või mõni muu ametnik esitab sertifikaadi (ametitõend ehk incumbency certificate), millega ta kinnitab korporatsiooni osanike isikuandmed koos osade arvuga ja osalusprotsendiga. Kolleegiumi hinnangul ei kahanda hageja esitatud DSIH ametitõendi kui tõendi usaldusväärsust see, et hageja ei ole ühtlasi esitanud ka DSIH registrikaarti vms dokumenti, mille alusel saaks kontrollida ametitõendi allkirjastanud isiku esindusõigust. Praegusel juhul ei ole alust arvata, et ametitõendi allkirjastanud ettevõtte sekretär (corporate secretary) ei oleks olnud selle allkirjastamiseks pädev, mh arvestades N selgitust, mille kohaselt selliseid dokumente väljastavadki korporatsiooni sekretärid. Kostjad viitavad ka sellele, et ASSI asutamisdokumendid kajastavad osanike ringi selle asutamise ajal, mitte aga hagis esitatud nõude aluseks olevate sündmuste toimumise ajal. Seega puuduvad kostjate arvates tõendid selle kohta, et ka praegu kuuluks DSIH-le enam kui 25%line osalus ASSIs. Kolleegiumi hinnangul ei ole aga praegusel juhul alust arvata, et ASSI osanike ring võiks olla muutunud ning ka kostjad ei ole esile toonud asjaolusid, mis sellele võiks viidata. ASSI asutamisdokumendid pärinevad augustist 2019, mis ei ole ka ajaliselt väga kaugel hagi aluseks olevate sündmuste toimumise ajast (
  6. a lõpp). Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et kostjate vastuväited hageja esitatud tõenditele ei mõjuta tõenditest tehtavaid järeldusi. 21.
  7. Seda, et G oli hagejaga samasse kontserni kuuluva ettevõtte töötaja, kinnitab tema
  8. jaanuari
  9. a kirjavahetus, milles ta teatab soovist lahkuda töölt ettevõttest Paxful, Inc., tuues välja, et lahkub kliendikogemuste analüütiku ametikohalt Paxfuli ühingus (I kd, tl 152, osaline tõlge tl 154). Nagu eespool märgitud, ei ole vaidlust selles, et Paxful, Inc. kuulub hagejaga samasse kontserni. 21.
  10. Lisaks eelnevale tõendavad R, F ja G töötamist Paxfuli kontsernis ka tunnistaja T ütlused. D ei ole tunnistaja nimeliselt nimetanud. 21.
  11. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et asjas esitatud tõenditega on tõendatud see, et kostja II pöördus
  12. märtsi
  13. a lepingu p-st 6.4.2 tuleneva kohustuse kehtivuse ajal, s.o kuue kuu jooksul lepingu lõppemisest (
  14. oktoober 2020), ühe hageja töötaja (R) ja veel kolme hagejaga samasse kontserni kuuluva äriühingu töötaja (D, F ja G) poole, kutsudes neid tööle ETH.pipe’i 25
(29)2-21-5017 (Yieldi), mille tagajärjel need töötajad asusidki ETH.pipe heaks tööle ja nende töösuhe hageja kontsernis lõppes. Kolleegium leiab, et ka nimetatud kostja II tegevuse saab TsÜS § 132 lg 1 alusel omistada kostjale I, kuna kostja I kasutas kostjat II pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses ning kostja II tegevus oli seotud kostja I majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu täitmisega. Alternatiivselt oleks kostja II tegevus omistatav kostjale I TsÜS § 132 lg 2 alusel, kuna kostja I kasutas kostjat II oma
  1. märtsi
  2. a lepingust tulenevate kohustuste täitmisel, mh lepingu p-st 6.4.2 tulenevate kohustuste (vt ka praeguse otsuse p 20.4.2). Kostja II tegevus täitis lepingu p-s 6.4.2 sätestatud koosseisu, kuna kostja II püüdis palgata hageja või hageja kontserni töötajaid ja agiteeris neid palkamise eesmärgil. Lisaks – mis on p 6.4.2 kohaselt alternatiivne alus, mitte kohustuse rikkumise kumulatiivne tingimus – nähtub tõenditest, et kostja II ka palkas neid / võttis neid tööle ETH.pipe-s (Yieldis). Arvestades
  3. märtsi
  4. a lepingu p 6.4.2 laia sõnastust, ei ole seejuures oluline, milline oli nimetatud töötajate töötamise vorm hagejas või hageja kontserni kuuluvas äriühingus ning millises vormis nad asusid tööle ETH.pipe (Yield.app) heaks. 21.
  5. Eelnevast tulenevalt on kostja I rikkunud
  6. märtsi
  7. a lepingu p-st 6.4.2 tulenevaid kohustusi. Lepingu p 6.12.1 kohaselt on töövõtja ja tellija kokku leppinud, et kui rikutakse konkurentsi keelustavat klauslit, mis sisaldub punktis 6.4, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi summas 50 000 eurot iga üksiku rikkumise eest. Kolleegium nõustub hagejaga, et töötajate ülemeelitamise keelu rikkumise puhul on iga töötaja ülemeelitamine käsitatav eraldiseisva rikkumisena, isegi kui need töötajad meelitatakse tööle sama äriühingu heaks. Seega on hagejal lepingu järgi õigus nõuda kostjalt I lepingu p 6.4.2 rikkumise eest neljal korral leppetrahvi kokku 200 000 eurot.
  8. Kolleegium on leidnud, et
  9. märtsi
  10. a lepingu p-de 6.12.1 ja 6.12.2 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt I leppetrahvi kokku 250 000 eurot (50 000 + 200 000). Järgmisena hindab kohus kostjate väidet leppetrahvikokkuleppe tühisuse kohta ning taotlust leppetrahvi vähendamiseks. 22.
  11. Kostjad leidsid juba maakohtu menetluses, et
  12. märtsi
  13. a lepingus sisalduv leppetrahvikokkulepe on VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt tühine, mh VÕS § 44 järgi kostja I suhtes, kuna see näeb ette kohustuse maksta määramata ulatuses ja ebamõistlikult suurt leppetrahvi (vt nt hagi vastuse p-d 2.3–2.3.5). Kolleegium sellega ei nõustu. 22.1.
  14. Esiteks ei ole kostjad põhistanud, et
  15. märtsi
  16. a lepingu p-des 6.12.1 ja 6.12.2 sätestatud leppetrahvikokkulepete näol oleks tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Selle seab kahtluse alla mh asjaolu, et nimetatud punkti all on töövõtja kinnitanud, et „Käesolevaga avaldab ja kinnitab töövõtja, et käesoleva lepingu punkt 6.12 on poolte vahel eraldi läbi räägitud ja töövõtja mõistab seda ja nõustub sellega täielikult“. Ehkki nimetatud kinnituse järel ei ole allkirja, ei vaidle pooled selle üle, et leping allkirjastati digitaalselt (vt
  17. oktoobri
  18. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:16:25–00:16:42), mis selgitab lepingu teksti vahel allkirjade puudumist. Sellise kinnituse olemasolu korral oleks kostjad pidanud tooma esile veenvad asjaolud, mis viitaks sellele, et kinnitus ei vasta tõele ning tegelikult lepingu p-i 6.12 eraldi läbi ei räägitud. Kostjad ei ole seda teinud. 22.1.
  19. Isegi kui lepingu p 6.12 näol oleks tegemist tüüptingimusega, ei oleks see kostjat I ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine. Lepingus ei ole kokku lepitud määramata suuruses leppetrahvis, vaid leppetrahvi suurus on nähtud ette kindla summana, s.o 50 000 eurot iga rikkumise eest. See, et lepingupool võib panna toime mitu lepingu rikkumist ja tal võib seega tekkida kohustus tasuda mitmekordset leppetrahvi, ei tähenda, et leppetrahvi suurus oleks määramata. Samuti ei ole kokkulepitud leppetrahv kolleegiumi hinnangul ebamõistlikult suur, 26
(29)2-21-5017 arvestades nende kohustuste olulisust, mille täitmist leppetrahv tagab, ja nende rikkumisega potentsiaalselt tekkida võivat kahju. Lepingu p-dest 6.4 ja 6.5 tulenevad kohustused on olulised nii hageja ja temaga samasse kontserni kuuluvate ühingute ärisaladuse kaitsmiseks kui ka töötajate hoidmiseks, mis mõlemad seonduvad otseselt hageja ja temaga samasse kontserni kuuluvate äriühingute konkurentsivõime tagamisega. Õige ei ole kostjate seisukoht, et konkurentsipiirangu ja töötajate ülemeelitamise keelu rikkumine ei saa tekitada kahju. Küll aga on selle kahju tegelikku ulatust raske mõõta. Lisaks tekkiva kahju hüvitamisele on leppetrahvi eesmärk ka mõjutada lepingupoolt oma lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Ka seda eesmärki arvestades ei ole kokkulepitud leppetrahv praegusel juhul ebamõistlikult suur. 22.
  1. Kostjad esitasid maakohtu menetluses ka taotluse leppetrahvi vähendamiseks. 22.2.
  2. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. 22.2.
  3. Kostjad põhjendasid
  4. mai
  5. a hagi vastuses (p-d 2.6–2.6.10) ja
  6. detsembri
  7. a menetlusdokumendis (p-d 71–75) leppetrahvi vähendamise taotlust sellega, et kuna hageja näol on tegemist programmeerimisega tegeleva äriühinguga, ei saa tal olla sellist ärisaladusega kaitstavat teavet, mille avaldamine võiks tuua kaasa kahju tekkimise. Seejuures ei saanud kostjale I lepingu täitmisel teatavaks selliseid andmeid, mille kaitsmiseks oleks olnud vaja seada konkurentsipiirang. Hageja ei ole tõendanud, et tema konfidentsiaalne info oleks saanud kostjate tegevuse tulemusel tema või tema kontserni äriühingu konkurendile teatavaks. Leppetrahvi summa on võimaliku kahjuga võrreldes ebaproportsionaalne. Kostja I majanduslikku seisu arvestades oleks 350 000 euro suurune leppetrahv talle ebamõistlikult koormav. 22.2.
  8. Kolleegium leiab, et kostjate välja toodud argumendid ei anna alust leppetrahvi vähendamiseks. Riigikohus on selgitanud, et leppetrahvi vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes (vt nt
  9. novembri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-12, p 12). Seejuures tuleb leppetrahvi vähendamisel hinnata, mis eesmärgil vaidlusalune leppetrahv kokku lepiti (vt Riigikohtu
  11. aprilli
  12. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-3965, p 32). Praegusel juhul nähtub poolte väidetest, et leppetrahv oli lepitud kokku kohustuste täitmise tagamiseks. Sellega nõustusid
  13. oktoobri
  14. a kohtuistungil ka kostjad, leides, et leppetrahvide eesmärk oli mõjutada lepingupoolt täitma lepingust tulenevaid kohustusi (vt ajamärk 01:19:47). Seega oli leppetrahvidel n-ö surve- ja tagatisfunktsioon. Riigikohus on leidnud, et kahju puudumine või selle olemasolu leppetrahviga võrreldes oluliselt väiksemas ulatuses ei saa olla leppetrahvi alandamise aluseks, kui leppetrahvi sellises ulatuses õigustab leppetrahvi tagatisfunktsioon, st võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu, mida ei pea mõõtma ainuüksi tekkinud varalise kahjuga (
  15. juuni
  16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-166-05, p 17). Arvestades leppetrahviga tagatud kohustuste olulisust ja hageja huvi nende kohustuste täitmise vastu, ei ole kolleegiumi hinnangul alust järeldada, et kokkulepitud leppetrahv oleks olnud tagatisfunktsiooni täitmiseks ebamõistlikult suur. Ehkki kokku tuleb kostjal I tasuda leppetrahvina 250 000 eurot, tuleb praegusel juhul arvestada, et see summa on kujunenud viie erineva rikkumise eest, millest igaüht oli leppetrahv mõeldud ära hoidma. 27
(29)2-21-5017 Hageja väitel oli leppetrahvi eesmärk ka kaitsta hageja majanduslikke huve, täpsemalt hageja ärisaladust. Kuna hageja ärisaladuse jõudmine konkurentideni võib tekitada hagejale kahju, täitsid
  1. märtsi
  2. a lepingus kokkulepitud leppetrahvid kolleegiumi hinnangul lisaks tagatisfunktsioonile ka kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise funktsiooni. Eluliselt ei ole usutav kostjate väide, et hagejal ei saa olla sellist ärisaladusega kaitstavat teavet, mille avaldamine või konkurentidega jagamine saaks tekitada kahju. Sellele, et hagejal oli sellist teavet ja ta oli huvitatud selle saladuses hoidmisest, viitab mh
  3. märtsi
  4. a lepingus konfidentsiaalsuskohustuse ja konkurentsipiirangu sätestamine ja leppetrahvi ettenägemine nende kohustuste rikkumise eest. Eluliselt usutav on hageja väide, et kostjale I kui hageja turunduspartnerile avaldati lepingus ettenähtud ülesannete täitmiseks teavet mh hageja äriplaanide, turundusinfo, partnerite ja platvormi kasutajate (klientide) kohta (vt hageja
  5. juuni
  6. a menetlusdokumendi p 2.38–2.39). Sellise teabe jagamine konkurentidega või kasutamine konkurentide heaks tegutsemisel võib eelduslikult tekitada hagejale või temaga samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele kahju. Vaieldamatult tekib hagejale kahju ka sellest, kui tema töötajaid meelitatakse tööle konkurentide juurde. Ühelt poolt jääb hageja ilma töötajatest ning on sunnitud otsima ja välja koolitama uued inimesed. Teiselt poolt aitab ka see kaasa hageja äri puudutava teabe jõudmisele konkurentideni. Ka leppetrahvi kahju hüvitamise funktsiooni arvesse võttes ei olnud kokkulepitud leppetrahv ebamõistlikult suur. Leppetrahvi vähendamiseks ei anna alust ka kostjate väited kostja I majandusliku seisundi kohta. Kostja I on äriühing, kelle osas ei ole teavet, et ta oleks maksejõuetu. Hageja on menetluses põhjendatult märkinud, et lepingus kokkulepitud leppetrahv 50 000 eurot ei ole ebaproportsionaalselt suur, arvestades, et kostjale I lepinguga ette nähtud tasu suurus oli 13 000 eurot kuus. See, kui kostja I ei ole deklareerinud maksustatavat käivet, ei tähenda, et tal ei ole käivet tekkinud ega vara kogunenud. Asjaolu, et
  7. detsembri 2018 seisuga oli kostja I ainsaks varaks omakapitali sissemakse 2500 eurot, ei tähenda, et tal ei ole vara ka praegu. Muu hulgas on kostja I eelduslikult saanud tulu hagejaga
  8. märtsil 2019 sõlmitud lepingu alusel. Kokkuvõttes ei ole kolleegiumi hinnangul praegusel juhul alust järeldada, et kokkulepitud leppetrahv oleks rikkumisega võrreldes ilmselt ebaproportsionaalne või muul põhjusel ebamõistlik, arvestades mõlema lepingupoole õigustatud huve.
  9. Hageja on nõudnud hagis kostjatelt ka seadusjärgses määras viivise väljamõistmist leppetrahvilt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kuna leppetrahvinõue kostja I vastu 250 000 euro ulatuses rahuldatakse, on põhjendatud mõista sellelt välja ka viivis. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis sellelt summalt alates hagi esitamisest (
  10. märts 2021) kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni (
  11. detsember 2022) on viivisekalkulaatori kohaselt 33 589,04 eurot. Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele tuleb vastavalt

§-le 367 mõista kostjalt I hageja kasuks välja ka edasiulatuv seadusjärgses määras viivis alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus 24. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata osas, milles hagi on esitatud kostja II vastu, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust osas, millega maakohus jättis kostja II vastu esitatud nõuete menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. Ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb osas, mis puudutab hageja nõuet kostja II vastu, jätta

§ 171lg 1 järgi hageja kanda.

25. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust kostja I vastu esitatud hagi lahendamise osas, tuleb

§ 173lg 3 järgi selles osas muuta ka maakohtus kantud menetluskulude 28

(29)2-21-5017 jaotust. Samuti tuleb

§ 173lg 1 kohaselt määrata kindlaks ringkonnakohtu menetluskulude jaotus.

Arvestades, et hageja hagi kostja I vastu rahuldatakse osaliselt, täpsemalt u 71% ulatuses, on põhjendatud jaotada kostja I vastu esitatud nõuete menetlemisega seotud menetluskulud

§ 163lg 1 järgi võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kostja I menetluskulud jäävad 29% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad osas, milles need tekkisid seoses kostja I vastu esitatud nõuetega, 71% ulatuses kostja I kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud vastavalt kostja I ja hageja enda kanda. 26. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul põhjendatud lähtuda kostja I vastu esitatud hagi osas menetluskulude jaotamisel

§ 163

lg-st 2.

§ 163

lg-st 2 tuleneb, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja väitel on ta teinud kohtumenetluse ajal, s.o aprillis 2022 kostjatele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kostjad tasuvad hagejale 60% hageja esitatud nõudest ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kuid kostjad sellega ei nõustunud. Kostjad ei ole hageja sellekohaseid väiteid vaidlustanud. Oma

  1. novembri
  2. a menetlusdokumendis kostjad üksnes leidsid, et põhjendatud ei ole täiendada
  3. oktoobri
  4. a kohtuisungi protokolli hageja esindaja selgitustega pooltevaheliste kompromissiläbirääkimiste käigu kohta, kuna kompromissi arutamist pudutav info on olemas kohtuistungi helisalvestisel. Siiski ei ole praegusel juhul alust leida, et hageja väidetud kompromissipakkumine, millest kostjad väidetavalt keeldusid, oleks olnud sarnane hagi rahuldamise ulatusega. Esiteks nähtub hageja väidetust, et pakutud kompromiss oleks hõlmanud lisaks Eestis toimuvale vaidlusele ka USAs toimuvat vaidlust, samas kui praegune menetlus puudutab ainult Eestis toimuvat vaidlust. Teiseks, hageja esile toodust nähtuvalt nägi kompromissiettepanek ette, et hageja nõude oleks 60% ulatuses pidanud tasuma kostja II. Kostja II vastu aga jääb hagi rahuldamata. Isegi kui hageja kompromissiettepanek oli suunatud mõlemale kostjale (neid solidaarvõlgnikena käsitades), ei oleks ka see sarnane hagi rahuldamise ulatusega, kuna hagi rahuldatakse osaliselt üksnes kostja I vastu. Kompromissiettepanekust erinev – ehkki mitte oluliselt – on ka kostja I vastu hagi rahuldamise ulatus (60% vs u 71%). Praegusel juhul ei ole

§ 163

lg 1 alusel määratavast menetluskulude jaotusest alust lõike 2 alusel kõrvale kalduda ka seetõttu, et kostja I vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud jäävad niikuinii suuremas osas kostja I kanda. 27. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

§ 177

lg-s 2 sätestatud korras kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. 28. Kolleegium selgitab, et vastavalt

§ 178

lg 1 esimesele lausele saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 29

(29)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.