Obsah (4)

§ 187§ 173§ 177§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2023 a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1794 Tsiviilasi S K hagi V K vastu abi

§ 187lg 6).

1 Hageja nõue

1. 01.02.2023.a. esitas S K Pärnu Maakohtule hagi V K vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud 2022 aasta veebruari kuust. Hageja kinnitusel on tema tunded kostja vastu kustunud. See aga põhjustab pidevaid omavahelisi tülisid. Pooled proovisid 2022 aasta suvel oma abielulisi suhteid taastada, kuid kahjuks see ebaõnnestus. Pooled elavad küll ühes korteris, kui abielulised suhted puuduvad. Hageja soovib abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde, vaidles vastu kostja taotlusele menetluse peatamiseks ja aja andmiseks leppimiseks. Hageja hinnangul on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud. Kostja seisukohad
2. Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja kinnitas kohtuistungil, et pooled elavad ühes korteris. Kostja hinnangul hageja temaga ei suhtle ning tekkinud probleeme ei aruta. Kostja on valmis ennast muutma ja abielu jätkama. Kostja leiab, et pooltele tuleb anda leppimise aeg ja selle aja jooksul kostja muudab ennast. Milles muutus peaks seisnema, selle osas kostjal seisukoht puudub. Kohtuotsuse põhjendused
3. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
4. Kostja on taotlenud menetluse peatamist ja leppimisaja andmist. Kohus on ära kuulanud kohtuistungil hageja ja kostja. Hageja on kategooriliselt välistanud kostjaga leppimise. Põhjusena on hageja toonud asjaolu, et tema tunded kostja vastu on kustunud ning käsu korras ei ole tal võimalik oma tundeid taastada. Kostja kinnitas istungil, et ta võib muutuda, kuid ka kostja ise ei osanud öelda, milles muutus temas peaks seisnema. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja ei soovi enam abielu jätkata ning pooled on kohtule kinnitanud, et nad elavad küll ühes korteris, kuid nende abielulised suhted on lõppenud, ei ole põhjendatud pooltele leppimisaja andmine, sest sisuliselt on poolte abielulised suhted lõppenud ning suhete taastamiseks on vaja kahte osapoolt. Hageja suhete taastamist ei soovi. Seega kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt on leppimisaja andmine ebamõistlik. Kohus jätab kostja taotluse leppimisaja andmiseks rahuldamata. 5.. Arvestades poolte erinevaid seisukohti ja vaateid tekkinud probleemile, ei ole kohtul alust arvata, et pooled oma abielulised suhted veel taastaksid. Kostja hinnangul on võimalik abielus tekkinud probleeme lahendada viisil, et kostja ütleb hagejale, kuidas hageja peab käituma ning sellega on probleemid lahendatud. Hageja on väljendanud sellise kostja käitumise suhtes selget vastumeelsust. Kuna poolte abielulised suhted on lõppenud, siis rahuldab kohus hageja nõude ja lahutab poolte abielu. 6.

§ 173

lg 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse ning

§ 177

lg 1 p 1 alusel ka menetluskulude rahalise suuruse.

§ 164lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja menetluskulud on summas 100 eurot so hagi esitamisel tasutud riigilõiv. 2 (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3