4-22-2737 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruaril 2023.a, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-22-2737 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler

§ 203

sätestatud väärtegude toimepanemise eest LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot. Xi karistati, kuna ta juhtis 14.07.2022 kella 19:16 ajal Tallinnas, Pärnu mnt (Turu plats ja Valdeku tn vahel) mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti oli tema juhitud mootorsõiduk kehtestatud korras registreerimata. Selliselt rikkus X LS § 90 lg 1 p 1 ja LS § 76 lg 1, samuti MKM 03.03.2011 määruse nr 19 § 6 lg 1 ning pani toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS §

§ 203järgi.

X kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja vaidlustas selle Harju Maakohtus, esitades 05.08.2022 kaebuse. Kaebaja peamised vastuväited kohtuvälise menetleja otsusele kaebuses olid järgmised: • kaebaja juhitud elektriratta puhul on tegemist pisimopeediga; • elektriratas on ostetud enne seaduse jõustamist 27.09.2020, mis välistab sõiduki registreerimise vajaduse, isegi kui võimsus ületab 1 kilovatti. Sellisel juhul peab olema peal kiiruse piiraja, mis oli olemas. • sõiduvahendi tehase poolt väljastatud elektriratta tehnilises passis on kirjas valmistaja kiirus 25 km/h. • kaebaja ei ole sõiduvahendiga ületanud kiirusepiirikuga ettenähtud maksimaalset kiirust, s.o 25 km/h. Kaebaja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. 15.08.2022 koostas kohus kaebuse menetlusse võtmise määrusega, millega määras kaebuse läbivaatamise viisiks suulise istungimenetluse ja istungi ajaks 13.09.

1. 13.09.2022, 20.09.2022 ja 13.01.2023 aset leidnud istungitel taotles kaebaja kaebuse rahuldamist. Kohtuväline menetleja jäi aga seisukohale, et vaidlustatud lahend on seaduslik ja alused selle tühistamiseks puuduvad. Maakohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära isikulised tõendiallikad ja uurinud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada. Patrullpolitseinikuna tööülesandeid täitnud ja kohtumenetluses tunnistajana ülekuulatud R. L. ütlustest nähtub, et 14.07.2022 peatasid menetlusaluse isiku, kes sõitis elektrijalgrattaga, et kontrollida, kas isikul on olemas antud sõiduki juhtimiseks vajalik vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja kui võimas on elektrijalgratas. Isikul ei olnud kaasas dokumente mootorsõiduki kohta ja nad kontrollisid läbi interneti, et antud jalgratta maksimaalne võimsus on 6 kW, mille jaoks oli tarvis A1 kategooria juhtimisõigust. Isik oli antud jalgratta soetanud
2. Nad suhtlesid oma grupis, kes tegeleb elektriliste sõidukitega ja öeldi kui sellisel hetkel on sõiduk ostetud, siis peab olema mehaaniliselt piiratud jalgratas või tõukeratas 25 km/h kiiruse peal. Sõidukit nad koha peal ei vaadelnud ega kontrollinud, kas sõidukil on kiirusepiiraja peal või mitte. Google otsingumootori sisestasid sõiduki nimetuse ja seal olev pilt vastas sellele sõidukile, mida nad kontrollisid ja andmed näitasid, et sõiduki maksimaalne võimsus on 6 kW, millega sõitmiseks on vajalik A kategooria juhtimisõigus, mida isikul ei olnud. Hinnates tunnistajaks oleva politseiametniku, s.o R. L. ütluste usaldusväärsust, siis puuduvad mis tahes nüansid, mis tunnistaja antud ütlused kahtluse alla seaks. 2 Kohtuvälise menetleja poolt 13.09.2022 kohtuistungile esitatud videosalvestus CD plaadil jäeti poolte nõusolekul avaldamata, kuivõrd videosalvestist andmekandjale ei olnud talletatud ning seega ei saa seda tõendiks lugeda. Kohtuistungil uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid tõendina väljatrükk internetileheküljelt surronlife.ee (sõiduki tehnilised andmed eesti keeles); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust 19.07.2022 (14.07.2022 kell 19:16 kõrvaldati X sõiduki SUN RON X juhtimiselt); Transpordiameti liiklusregistri väljavõtet (Xle on omistatud B, AM, B1 juhtimisõigus alates 10.05.1999); karistusregistri väljavõtet (Xl kehtivad karistused puuduvad); kaebuse esitaja poolt esitatud ratta tehnilised andmed, ratta tehnilistest andmetest nähtub, et elektrijalgratta keretähisega xxxxxxxxxxx elektrimootori maksimaalne võimsus 750 p/min on 240W ja maksimaalne kiirus 25 km/h; kaebuse esitaja poolt esitatud väljavõtet mille kohaselt on elektrijalgratas on ostetud 27.09.2020; Maa- ameti kaardiserveri väljavõtet. Kohus määras 12.10.2022 antud asjas mootorsõiduki tehnilise ekspertiisi. 28.11.2022 ekspertiisiakti nr 2002/2022 kohaselt eksperdile esitatud elektriliikur on äravahetamiseni sarnane Eestis müüdava maastikusõiduki SurRon mudeli Light Bee X disainiga. Eksperdile esitatud SurRon raami esiosa külge needitud andmesildil on hiinakeelsete tähtedega kirjas, et tegemist on 09.2020.a valmistatud elektrijalgrattaga Sur-Ron TDG02L keretähis xxxxxxxxxxx. Liikuri juhtraual on kinnitatud käepidemed esi- ja tagapidurite juhtimiseks ning paikneb digitaalse ekraaniga kiirusenäitaja. Ehkki eksperdile esitatud sõiduki elektrimootori kaabeldus ja kaablite läbilõige viitas, et tegemist võib olla üle 4kW elektrimootoriga, arendas eksperdile esitatud sõiduk Sur Ron eksperdi poolt teostatud proovisõidul juhtraual oleva näidiku alusel maksimaalse kiiruse 14 km/h. Elektriliikuri tehniliste parameetrite kirjelduse kohaselt selgub, et tegemist on mudeliga TDG02L, mille elektrimootori maksimaalne võimsus 750 p/min on 240W ja maksimaalne kiirus 25 km/h. Sõiduki massiks märgitakse 54 kg. Arvestades eeltoodut vastab eksperdile esitatud sõiduki mootori võimsuse poolest (vähem kui 0,25kW) Liiklusseaduse § 2 p 14 alusel jalgrattale, kuid kuna selle liigutamiseks peale juhtraual asuva käepideme keeramise lihasjõudu ei kasutata ja tehniliste andmete alusel jääb valmistajakiirus alla 25 km/h on eksperdile esitatud elektriliikuri Sur Ron TDG02L näol tegemist Liiklusseaduse § 2 p 56 alusel pisimopeediga. Vaadeldes eksperdile esitatud elektriliikuri Sur Ron juhtmestikku selgub, et ka vaadeldaval liikuril on üks juhtmetest eelnevalt läbi lõigatud. Eksperdile esitatud liikuril olid juhtmeotsad käepäraste vahenditega tagasi kokku ühendatud ja isolatsioonirüüsiga kaetud. Millal ja kelle poolt juhtme lahti ühendamine ja tagasi liitmine toimus, on eksperdile teadmata. Ekspertarvamuse kohaselt on eksperdile esitatud liikurile Sun Ron TGD02L tehasetähis xxxxxxxxxxx on valmistajatehases paigaldatud mootori võimsust piirav elektrooniline seade. Valmistajatehases paigaldatud mootori võimsust piirav elektrooniline seade on võimalik välja lülitada lõigates läbi ühe juhtmetest. Eksperdile esitatud liikuril oli ka tehtud juhtme läbilõikamine ja läbilõigatud juhe oli uuesti tagasi ühendatud. Eksperdile esitatud liikuri liikumiskiirus juhul, kui piiraja on rakendatud on kuni 14 km/h ja juhul, kui piiraja oli maha võetud arendas liikur kiirust 79 km/h. Eksperdile on teadmata, milline on elektrilise liikuri Sun Ron TGD02L tehasetähis xxxxxxxxxxx elektrimootori nimivõimsus, sest see sõltub liikuri mootori juhtmooduli seadistusest – kui tugev vooluhulk mootorisse ajahetkel juhitakse ja millise voolutugevuse juures on see piiratud. Valmistajatehase seadistuses oli liikuri nimivõimsuseks 0,24kW. Arvestades, et eksperdile esitatud elektriline liikur Sun Ron TGD02L tehasetähis xxxxxxxxxxx on äravahetamiseni sarnane sama firma maastikusõiduks ehitatud mudeliga Sur Ron Light Bee X on tõenäoline, et liikurile paigaldatud elektrimootori suurim võimsus on 6 kW. Eksperdile esitatud elektrilise liikur Sun Ron TGD02L tehasetähis xxxxxxxxxxx mass, kasutades käepärast rippkaalu Meganex on 56,5 kg ± 2 kg. Xle heidetakse ette LS § 90 lg 1 p1 sätestatud rikkumist, mis seisneb selles, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 3 Teiseks heidetakse ette menetlusalusele isikule LS § 76 lg nõuete rikkumist, mille kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 6 lg 1 rikkumist mis näeb ette, et registreerimisele kuuluvad Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa või õiguse saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali poolt Eestis kasutusele võetavad sõidukid. Samuti kuulub registreerimisele välisriigis alaliselt elava füüsilise isiku, välisriigis registreeritud juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja kasutusele võetud sõiduk, mis on Eestis pidevalt viibinud kauem kui üks aasta. Kohus märgib, et nii LS § 76 lg 1 kui LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud rikkumise eelduseks on, et tegemist peab olema mootorsõidukiga. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas X juhtis väärteosündmuse ajal mootorsõidukina käsitatavat sõidukit. LS § 2 p 40 kohaselt mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, elektrimootoriga jalgratas, tasakaaluliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Vaidlustatud otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et Xi juhitud sõiduki puhul on tegemist mootorsõidukiga. Kui väärteoprotokollis oli Xle ette heidetud, et ta juhtis mootorsõidukit SUR-RON X, siis otsuses on kohtuväline menetleja piirdunud sellega, et X juhtis mootorsõidukit, täpsustamata millist mootorsõidukit X juhtis ja millist vastava kategooria juhtimisõigus X ei omanud. Kohus asub seisukohale, et menetluse käigus on tõendamist leidnud, et X juhtis 14.07.2022 kella 19:16 ajal Tallinnas Pärnu mnt (Turu plats ja Valdeku tn vahel) juures 09.2020.a valmistatud elektrijalgrattast Sur-Ron TDG02L keretähis xxxxxxxxxxx. Seega X poolt juhitud sõiduk vastab pisimopeedi tunnustele LS § 2 p 56 mõttes: tegemist on kaherattalise istekohaga sõidukiga, selle võimsus ei ületa 1 kilovatti ja selle valmistajakiirus ei ületa 25 km/h (ekspertiisist nähtub, et võimsus oli 0,24 kW, mis ei ületa 1 kilovatti ja liikumiskiirus tehase andmete kohaselt 25 km/h). Ekspert on küll oma arvamuses selgitanud, et valmistajatehases paigaldatud mootori võimsust piirav elektrooniline seade on võimalik välja lülitada lõigates läbi üks juhtmetest, eksperdile esitatud liikuril oli juhe läbilõigatud ja läbilõigatud juhe oli uuesti tagasi ühendatud. Millal ja kelle poolt juhtme lahti ühendamine ja tagasi liitmine toimus, on eksperdile teadmata. Samuti on ekspert selgitanud kui piiraja eemalda, siis oli liikuri suurim kiirus 79 km/h. Käesoleval aja puudub kohtul võimalus tuvastada, kas väidetava rikkumise toimepanemise ajal 14.07.2022 oli valmistajatehases paigaldatud mootori võimsust piirav elektrooniline seade välja lülitatud või mitte, kuivõrd politseiametnikud kohapeal ei fikseerinud ega tuvastanud, kas liikuril oli piiraja maha võetud või mitte. Tunnistajana ülekuulatud R. L. ütlustest nähtub, et sõidukit nad koha peal ei vaadelnud ega kontrollinud, kas sõidukil on kiirusepiiraja peal või mitte. Sõiduki margi tuvastasid Google otsingumootori abil. Kohtuvaidlustes asus kohtuväline menetleja seisukohale, et X juhtis mootorratast LS § 2 p 39 mõttes, kuivõrd liikus kiirusega mitte vähem kui 42 km/h, saades nimetatud kiiruse lihtsate arvutustetega. Sellele väitele tuginedes välistas kohtuväline menetleja võimaluse, et sõiduvahend võiks olla pisimopeed. LS § 2 p 39 kohaselt mootorratas on külghaagisega või külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 kuupsentimeetri või valmistajakiirus ületab 45 kilomeetrit tunnis. Mootorrattaks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõidukit. Nagu kohus juba eelnevalt märkis kohtuvälise menetleja poolt 13.09.2022 kohtuistungile esitatud videosalvestus CD plaadil jäeti poolte nõusolekul avaldamata, kuivõrd videosalvestist andmekandjale ei olnud 4 talletatud, seega ei saa kohus nimetatud tõendile, mida kohtuistungil vahetult ei avaldatud ega uuritud ka tugineda. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et seadusandaja on liikluskiiruse mõõtmisele kehtestanud kindlad protseduurireeglid. Arutataval juhul ei fikseeritud Xi juhitud sõiduvahendi liikumiskiiruse mõõtmist ja selle tulemit taasesitataval ning kontrollitaval viisil. Õiguslikult tähendab see kohtuvälise menetleja väide paljasõnaliseks, seda olukorda ei ole võimalik enam taastada ega kõrvaldada, ja kohus ei saa tugineda ega tugine otsustuse tegemisel paljasõnalistele väidetele. Kuivõrd uuritud tõendite alusel puuduvad igasugused konkreetsed andmed Xi juhitud sõiduki võimsuse kohta, samuti selle kohta kas väidetava rikkumise toimepanemise ajal 14.07.2022 oli valmistajatehases paigaldatud mootori võimsust piirav elektrooniline seade välja lülitatud või mitte, ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et X juhtis 14.07.2022 kella 19:16 ajal Tallinnas Pärnu mnt (Turu plats ja Valdeku tn vahel) tema kinnipidamise ajal LS § 2 p 40 sätestatud mootorrsõidukit. Tulenevalt VTMS § 2 kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et puudub alus heita ette Xle LS § 76 lg 1 ning LS § 90 lg 1 p 1 rikkumist ning teda selle eest karistada. Käesolevas väärteoasjas on menetluskuluks ekspertiistasu summas 450 eurot. Kuna kohus teeb lahendi, millega lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis kooskõlas VTMS §-ga 2 ja KrMS § 183 lg-ga 1 jääb see kulu riigi kanda. Arvestades kõike eelnevat, siis nõustub kohus kaebajaga, et tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa kaebajale õiguslikult ette heita väärteoprotokollis nimetatud rikkumisi ning LS §

§ 203järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemist.

Seega tuleb kaebaja kaebus rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Margot Mikler Kohtunik 5