1-22-5306/37

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 1-22-5306 Otsuse kuupäev

1. mai 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Kohtuasi Kriminaalasi Andrei Tšerednitšenko süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andrei Tšerednitšenko kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
4. aprill 2023, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Jätta Tartu Ringkonnakohtu
6. jaanuari
7. a otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata.
8. Mõista kassatsioonimenetluse kulu katteks Andrei Tšerednitšenkolt Eesti Vabariigi kasuks välja 194 eurot ja 40 senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Menetlus maakohtus
9. Andrei Tšerednitšenko anti kohtu alla karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi. Süüdistuse kohaselt juhtis A. Tšerednitšenko
10. novembril 2021 mootorsõidukit joobeseisundis. Teda on varem Viru Maakohtu
11. septembri
12. a otsusega karistatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest. Teo toimepanemise ajal oli see karistus kustutamata.
13. Viru Maakohtu
14. novembri
15. a otsusega tunnistati A. Tšerednitšenko süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg 1 alusel täielikult tingimisi kohaldamata. Teo ümberkvalifitseerimist põhjendas maakohus järgmiselt.
16. Viru Maakohtu
17. septembri
18. a otsusega mõistetud karistus oli kehtiv teo toimepanemise hetkel, kuid otsuse tegemise ajaks oli karistus arhiveeritud. Teo korduvana kvalifitseerimisel peab varasem karistus kehtima kohtuotsuse tegemise ajal. Arhiveeritud karistusandmeid ei saa arvestada 1-22-5306 isikule karistuse mõistmisel eripreventiivsetel kaalutlustel (RKKK 03.05.2019, 1-17-5883/77, p 19), mistõttu seda enam ei tohi neid arvestada teo kvalifitseerimisel. Menetlus ringkonnakohtus
19. Maakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, kes taotles A. Tšerednitšenko süüditunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi. Prokuröri hinnangul tuleb korduvust arvestada uue samalaadse kuriteo toimepanemise aja seisuga. Ei ole tähtis, et varasem karistus kehtiks süüdistuse esitamise või kohtuotsuse tegemise ajal.
20. Tartu Ringkonnakohtu
21. jaanuari
22. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja A. Tšerednitšenko tunnistati süüdi KarS § 424 lg 2 järgi. Ringkonnakohus mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust, millest KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel määrati kohesele ärakandmisele1 kuu, ülejäänud osas jäeti karistus 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Lisakaristusena võeti A. Tšerednitšenkolt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära sõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks.
23. Ringkonnakohus nõustus prokuröriga, et süüteokoosseisu täidetus ei sõltu sellest, kas kohtulahendi tegemise ajaks on varasem karistus arhiveeritud või mitte. Korduvus on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis iseloomustab isikut teo toimepanemise ajal. Kuivõrd süüteokoosseisu olemasolu või puudumine tuvastatakse teo toimepanemise hetkega, peab kohus hindama just seda.
24. Kohtualuse süü on üle keskmise, sest ta juhtis joobeseisundis autot linnas ja päevasel ajal, seades sellega ohtu ka teised liiklejad. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
25. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas A. Tšerednitšenko kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning maakohtu otsuse jõustamist või A. Tšerednitšenko karistuse kergendamist. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal oli eelnev karistus KarS § 424 järgi kustutatud, mistõttu ei saa tegu kvalifitseerida KarS § 424 lg 2 järgi. Kassaator toetab maakohtu põhjendusi teo kvalifikatsiooni ja mõistetud karistuse osas.
26. Prokuratuur palub kassatsioonivastuses jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kaitsja kassatsiooni rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
27. Menetletavas asjas on vaidlusküsimuseks, kas tegu tuleb kvalifitseerida korduvana, kui varasem samaliigiline karistus kehtib küll teo toimepanemise ajal, kuid kohtuotsuse tegemise ajaks on karistusandmed arhiveeritud. Selles küsimuses on praktika ringkonnakohtute vahel lahknenud (vrd nt TlnRnK 17.02.2020, 1-17-10050/86; TrtRnK 05.03.2020, 1-19-8975/20; TrtRnK 11.06.2021, 1-20-8777/21) ning õiguspraktika ühtlustamiseks selgitab kolleegium järgmist.
28. Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 järgi on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Kõnealune säte ei ütle, millise hetke seisuga seda õiguslikku tähendust tuleb hinnata.
29. Ringkonnakohus leidis õigesti, et korduvus kvalifitseeriva tunnusena peab olema täidetud süüteo toimepanemise ajal. Teo kvalifitseerimisel pole oluline, kas kohtulahendi tegemise ajaks on varasemad karistusandmed arhiveeritud või mitte. Riigikohus muutis hiljuti oluliselt senist käsitlust 2