Obsah (10)

§ 79§ 59§ 191§ 11§ 52§ 63§ 76§ 77§ 48§ 58

Väärteoasi nr 4-23-1220 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2023. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-23-1220 Kohtunik Marek Vahing Kaebuse esitaja Vahur Karn

§ 79lg 3 p 3 alusel rahuldada kaebus.

2.

§ 59

lg 2 alusel kohustada Põllumajandus- ja Toiduametit viivitamata koostama otsustus väärteomenetluse alustamise või alustamata jätmise kohta ja teha see kaebajale teatavaks. 3. Määruse ärakiri edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord

§ 191

p 12 alusel ei saa määrusele esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vahur Karniol (edaspidi kaebaja) esitas 02.12.2022 Keskkonnaametile, Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA) ja Jõgeva Vallavalitsusele väärteokaebuse.
2. 24.03.2023 edastas PTA kaebajale e-kirja, milles vabandas, et väärteokaebusele ei ole nõuetekohaselt reageeritud. Amet kirjutab, et kuivõrd kaebaja saatis väärteokaebuse kolmele ametile korraga, tekitas see segadust, sest ei olnud selge, kes mida menetlema peaks, samas mööndes, et see ei tohtinuks nii olla. Ühtlasi teavitas PTA kaebajat, et väärteomenetlust veel alustatud ei ole, sest plaanis oli selgitada kohapeal asjaolusid ja viia esmalt läbi järelevalvemenetlus.
3. 28.03.2023 esitas kaebaja PTA peadirektorile kaebuse. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rahul, et tähtaegselt ei ole võetud vastu otsustust tema väärteokaebuse kohta. Ühtlasi tõlgendab kaebaja PTA 24.03.2023 kirja väärteomenetluse mittealustamise teatena ja vaidlustas selle otsustuse.
4. 06.04.2023 vastas PTA peadirektori asetäitja kaebajale kirjaga, et taunib senist menetluse käiku, kuid kaebaja väärteokaebus on läbi vaadatud ja selle pinnalt on alustatud järelevalvemenetlus, mille käigus viiakse läbi paikvaatlus. Paikvaatluse tulemustest selgub, kas alustatakse väärteomenetlus või mitte.
5. 14.04.2023 esitas kaebaja kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebuses palub kaebaja PTA kirja, kui sisulise määruse, tühistamist. Kaebaja leiab, et PTA vastuskiri ei vasta vorminõuetele, mida seadus selleks ette näeb. Lisaks heidab kaebaja PTA-le ette ka vormiliselt ja sisuliselt valesid otsustusi tema väärteokaebuse lahendamisel. KOHTU SEISUKOHT
6. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 38 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaegade arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 171 lg 3 kohaselt lõpeb päevades arvutamise korral tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev.

§ 79

lg 1 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Kuivõrd kaebaja esitas kaebuse 14.04.2023, see registreeriti kohtu kantseleis 17.04.2023, langes kaebuse lahendamise tähtaeg nädalavahetusele ja seega on kaebuse lahendamise tähtaeg 24.04.

2. Kohus on seisukohal, et kaebaja õigusi on rikutud. Asja selguse huvides selgitab kohus, et kaebaja on kohtule esitanud kokku kolm kaebust. Lisaks antud asjas esitatud kaebusele on ta kaevanud veel Keskkonnaameti ja Jõgeva Vallavalitsuse otsustuste peale. Kõigi kolme kaebuse ühine osa seisneb lühidalt selles, et kaebaja ei ole rahul, et tema väärteokaebust menetlusse ei ole võetud. Lisaks sellele, kaebab kaebaja sisuliselt ka seda, et tema väärteokaebust ei ole normide kohaselt menetletud.
3. Vaidlust ei ole selles, et 02.12.2022 kaebaja väärteokaebuse kolmele nimetatud ametile ühel ajal esitas. Seega pidanuksid ametid

§ 59

lg-st 2 tulenevalt väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale. Ainsana täitis seda normi Jõgeva Vallavalitsus, kes kirjutas kaebajale, et nemad menetlust ei alusta ja viitas, et õige menetleja on Põllumajandus- ja Toiduamet. Keskkonnaamet selgitas kaebajale, tõsi küll

§ 59

lg-s 2 toodud tähtaega järgides, ekslikult seda, et kolm ametit on

§ 11

alusel omavahel alluvusvaidluses kokku leppinud, et asja menetleb Jõgeva Vallavalitsus. Põllumajandus- ja Toiduamet reageeris väärteokaebusele alles 24.03.2023. 9. Tegelikult mingit alluvusvaidlust ei olnud ja ametid kohaldasid

§ 11toodud põhimõtteid vääralt.

Nimetatud sätte eesmärk on selgitada, kuidas käitud olukorras, kui tekib nn menetluskonkurents

§ 52alusel (nt § 52 lg 3 või 5 jne).

Seega pidanuksid ametid oma menetluspädevusse kuuluvad otsustused ise langetama ja hiljem võinuks tõusetuda küsimus sellest, kas ja kui otstarbekas oleks väärteoasju koos või eraldi menetleda ja kas neid tuleks

§ 63

alusel kokku liita või taotleda kohtult asjade liitmist, et vältida topeltkaristamise keeldu. Seega tuleb tunnistada ametite rikkumist, ehk kaebaja õiguste rikkumist. 10. Praeguse kaebuse lahendamise kontekstis on aga oluline see, et PTA vastas sisuliselt kaebajale alles 24.03.2023, mille peale kaebaja kaebas ja sai ka oma kaebusele vastuse. Nõustuda tuleb kaebajaga, et PTA 06.04.2023 vastuskiri ei vasta seaduse nõuetele. 11.

§ 76

lg 1 kohaselt oli kaebajal õigus PTA 24.03.2023 otsustus vaidlustada.

§ 77

lg 1 kohaselt lahendab kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb otsustus teatavaks teha määrusega. Nõuded määrusele sätestab

§ 48

ja on selge, et PTA 06.04.2023 kiri määruse nõuetele ei vasta 2 ei vormiliselt ega ka sisuliselt. Seega tuleb otsustus tühistada ja kohustada PTA-d uuesti otsustama ja oma otsustust ka nõuetekohaselt vormistama. 12. Lisada tuleb sedagi, et ka sisuliselt on PTA käitumine väär. Olles saanud väärteokaebuse, tulnuks kaebuse pinnalt ära otsustada menetluse alustamine või mitte. Tõsi, koostoimes

§-ga 2 ja KrMS §-ga 198 saanuks PTA otsustuse tähtaega pikendada ja nõuda täiendavaid andmeid. Lubamatu on aga otsustusega viivitada ja selgitada viivitusi sellega, et enne viiakse läbi järelevalvemenetlus. Arvestada tuleb, et sisuliselt võib olla tegemist olukorraga, kus menetlus on alustatud

§ 58lg 1 sätestatu kohaselt esimese menetlustoiminguga.

Riigikohtu üldkogu on oma

1. juuni
2. aasta lahendi 3-3-1-75-11 p-des 15-16 järelevalvemenetluse ja väärteomenetluse kontekstis selgitanud, et haldus- ja süüteomenetlus võivad kulgeda ning sageli kulgevadki samal ajal, nende toiminguid võib teha üks ja sama ametnik ning menetluses tehtavate toimingute piiritlemine konkreetselt ühe menetluse toiminguna on seetõttu oluliselt raskendatud. Riigikohtu üldkogu seisukohtadest tulenevalt saab sedastada, et menetlustoimingute kvalifitseerimisel haldus- või süütemenetluse toiminguteks saab juhinduda menetlustoimingu eesmärgist. Samas, kui pelgalt eesmärgi kategooria arvestamine on ebapiisav, sest üks ja sama toiming võib teenida erinevaid õiguspäraseid eesmärke ning kohalduda nii haldus- kui ka süüteomenetluses, tuleb lähtuda ka sellest, milline on menetleja tegelik tahe ja kuidas see avaldub. Praegusel juhul saab sedastada, et PTA tahe on asja selgust saada, st teostada toiminguid tuvastamaks võimalik väärtegu. Ehk siis, võib olla sisuliselt tegemist juba väärteomenetlusega ja selle raames läbi viidava paikvaatlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3