4-23-1236/2

Väärteoasi nr 4-23-1236 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-23-1236 Kohtunik Marek Vahing Kaebuse esitaja Vahur Karniol Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx; telefon: xxxxxxxxx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kaebuse sisu Vahur Karnioli kaebus Keskkonnaameti 03.04.2023 nr 14-8/23/6365-2 määruse tühistamiseks RESOLUTSIOON
3. VTMS § 79 lg 3 p 2 alusel rahuldada kaebus osaliselt ja tunnistada kaebaja õiguste rikkumist osas, mis puudutab väärteomenetluse alustamata jätmise otsustamisega viivitamist.
4. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
5. Määruse ärakiri edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord VTMS § 191 p 12 alusel ei saa määrusele esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Vahur Karniol (edaspidi kaebaja) esitas 02.12.2022 Keskkonnaametile (edaspidi KKA), Põllumajandus- ja Toiduametile ja Jõgeva Vallavalitsusele väärteokaebuse.
7. 13.03.2023 edastas KKA kaebajale e-kirjaga vastuse teabenõudele, et vastavalt asutuste vahelisele kokkuleppele menetleb asja Jõgeva Vallavalitsus. Ühtlasi märgib KKA, et otsusest teavitati kaebajat ka telefoni teel.
8. 28.03.2023 esitas kaebaja KKA peadirektorile kaebuse. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rahul, et tähtaegselt ei ole võetud vastu otsustust tema väärteokaebuse kohta ja KKA on rikkunud legaliteedipõhimõtet. Ühtlasi tõlgendab kaebaja KKA 13.03.2023 kirja väärteomenetluse mittealustamise teatena ja vaidlustab selle otsustuse.
9. 03.04.2023 koostas KKA direktor määruse, milles jättis kaebuse rahuldamata. Määruse kohaselt kohtusid 12.12.2022 kolm ametit omavahel ja leppisid kokku, et kaebust menetleb Jõgeva Vallavalitsus. Määruses märgitakse sedagi, et 14.12.2022 teavitas Jõgeva Vallavalitsus kaebajat pädevast menetlejast. Järgmisena teavitas KKA 13.03.2023 kaebajat teabenõudele vastates sellest, et menetlejaks on Jõgeva Vallavalitsus. 24.03.2023 teavitas Põllumajandus- ja Toiduamet kaebajat, et menetlust ei ole veel alustatud. Seega ei pidanudki KKA kaebajat teavitama väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest ja KKA menetluse kohustuslikkuse põhimõtet rikkunud ei ole. Määruses tuuakse ära ka sisulised põhjendused, miks KKA menetlust ei alusta.
10. 13.04.2023 esitas kaebaja kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebuses palub kaebaja KKA määruse tühistamist. Kaebaja leiab, et KKA on eksinud ja ei ole teda nõuetekohaselt väärteomenetluse mittealustamisest teavitanud. Ka leiab kaebaja, et KKA on alusetult menetluse alustamata jätnud. KOHTU SEISUKOHT
11. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 38 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaegade arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 171 lg 3 kohaselt lõpeb päevades arvutamise korral tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. VTMS § 79 lg 1 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Kuivõrd kaebaja esitas kaebuse 13.04.2023, see registreeriti kohtu kantseleis 18.04.2023, langes kaebuse lahendamise tähtaeg nädalavahetusele ja seega on kaebuse lahendamise tähtaeg 24.04.
13. Kohus on seisukohal, et kaebaja õigusi on rikutud. Asja selguse huvides selgitab kohus, et kaebaja on kohtule esitanud kokku kolm kaebust. Lisaks antud asjas esitatud kaebusele on ta kaevanud veel Jõgeva Vallavalitsuse ja Põllumajandus- ja Toiduameti otsustuste peale. Kõigi kolme kaebuse ühine osa seisneb lühidalt selles, et kaebaja ei ole rahul, et tema väärteokaebust menetlusse ei ole võetud. Lisaks sellele kaebab kaebaja sisuliselt ka seda, et tema väärteokaebust ei ole normide kohaselt menetletud.
14. Vaidlust ei ole selles, et 02.12.2022 kaebaja väärteokaebuse kolmele nimetatud ametile ühel ajal esitas. Seega pidanuksid ametid VTMS § 59 lg-st 2 tulenevalt väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale. Ainsana täitis seda normi Jõgeva Vallavalitsus, kes kirjutas kaebajale, et nemad menetlust ei alusta ja viitas, et õige menetleja on Põllumajandus- ja Toiduamet. Keskkonnaamet selgitas kaebajale, tõsi küll VTMS § 59 lg-s 2 toodud tähtaega järgides, ekslikult seda, et kolm ametit on VTMS § 11 alusel omavahel alluvusvaidluses kokku leppinud, et asja menetleb Jõgeva Vallavalitsus. Põllumajandus- ja Toiduamet reageeris väärteokaebusele alles 24.03.
16. Tegelikult mingit alluvusvaidlust ei olnud ja ametid kohaldasid VTMS § 11 toodud põhimõtteid vääralt. Nimetatud sätte eesmärk on selgitada, kuidas käitud olukorras, kui tekib nn menetluskonkurents VTMS § 52 alusel (nt § 52 lg 3 või 5 jne). Seega pidanuksid ametid oma menetluspädevusse kuuluvad otsustused ise langetama ja hiljem võinuks tõusetuda küsimus sellest, kas ja kui otstarbekas oleks väärteoasju koos või eraldi menetleda ja kas neid tuleks VTMS § 63 alusel kokku liita või taotleda kohtult asjade liitmist, et vältida topeltkaristamise keeldu. Seega tuleb tunnistada ametite rikkumist, ehk kaebaja õiguste rikkumist.
17. Praeguse kaebuse lahendamise kontekstis on aga oluline see, et KKA vastas sisuliselt kaebajale 13.03.2023, mida kaebaja tõlgendas väärteomenetlusest keeldumisena. Seega on rikkumine kõrvaldatud ja peadirektori määrus tuleb tühistada vaid osas, milles õigustatakse väärteokaebusele vastamata jätmist ja legaliteedipõhimõtte mittejärgimist.
18. Väärteomenetluse alustamata jätmise otsustuses kohus kaalumisviga erinevalt kaebajast ei näe ja seetõttu jääb see osa kaebusest rahuldamata ja peadirektori määrus selles osas tühistamata. 2
19. Väärteokaebus on liiga abstraktne tuvastamaks erinevaid KKA menetluspädevusse jäävaid väärteokoosseise. Ainuüksi hirm võimalike tagajärgede eest ei ole piisavaks argumendiks, et menetlust alustada. Menetlus ei tohi olla vahendiks, millega hakatakse võimalikke väärteokoosseise otsima. Menetlust saab läbi viia, kui on alust arvata, et keegi on juba teo toime pannud. Kaebuses on ära toodud rida erinevaid kõikvõimalikke väärteokoosseise, mis võivad kõne alla tulla kaebuses märgitud asjaolude esinemisel. Kas aga mingid asjaolud ka tegelikult realiseerunud on, jääb teadmata. Kaebajal on võimalik kaebuse üldistuse taset vähendada ja tuua välja konkreetselt, kuidas väidetavad rikkumised teda mõjutavad ja siis saavad pädevad asutused oma otsustusi üle vaadata. Ka maakohtule esitatud kaebuses ei nähtu asjaolusid, mis kvalitatiivselt erineksid väärteokaebuses ära toodud asjaoludest, seega ei ole põhjust ka kohustada KKA-d menetlust alustama. Tõsi, legaliteedipõhimõttest tulenevalt peaks menetluse alustamise lävend olema suhteliselt madal, kuid vaatamata sellele ei tohi see olla põhjendamatult sisutu. Iga menetlus on menetlusaluseid isikuid riivav ja isikute õiguste kergekäelisest riivest tuleb hoiduda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3