4-23-1208/2

Väärteoasi nr 4-23-1208 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-23-1208 Kohtunik Marek Vahing Kaebuse esitaja Vahur Karniol Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx; telefon: xxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaebuse sisu Vahur Karnioli kaebus Jõgeva Vallavalitsuse
3. aprilli
4. aasta määruse nr 1815-4 tühistamiseks RESOLUTSIOON
5. VTMS § 79 lg 3 p 1 alusel jätta kaebus rahuldamata.
6. Määruse ärakiri edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord VTMS § 191 p 12 alusel ei saa määrusele esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Vahur Karniol (edaspidi kaebaja) esitas 02.12.2022 Keskkonnaametile, Põllumajandus- ja Toiduametile ja Jõgeva Vallavalitsusele väärteokaebuse.
8. 14.12.2022 teavitas Jõgeva Vallavalitsuse väärteomenetleja kaebajat, et Jõgeva Vallavalitsus väärteomenetlust ei alusta, sest esitatud väärteoteates esitatud süüteo tunnused viitavad Maaparandusseaduse § 47 nõuete rikkumisele. Maaparandusseaduse § 7 on sätestanud ehitusloa andmise erisuse, mis selgitab, et kui ehitusseadustiku §-s 5 nimetatud ehitusprojektiga kavandatava ehitise ehitamine tingib maaparandussüsteemi ehitamise, siis kohaldatakse maaparandussüsteemi ehitamisele Maaparandusseaduses sätestatut. Seega on tegu Maaparandusseaduse § 90 järgi kvalifitseeritava õigusrikkumisega. Vastavalt Maaparandusseaduse § 84 teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet. Vastavalt Maaparandusseaduse § 93 sätetele on käesoleva seaduse §-des 87‒92 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Põllumajandus- ja Toiduamet.
9. 28.03.2023 esitas kaebaja Jõgeva Vallavalisusele kaebuse. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rahul Jõgeva Vallavalitsuse väärteomenetleja otsustusega jätta väärteomenetlus alustamata. Kaebuse esitaja taotles Jõgeva vallavalitsuselt väärteomenetluse alustamist väärteoteates nimetatud väärteo toimepanejate ja osavõtjate suhtes.
10. 06.04.2023 vastas Jõgeva vallavanem kaebajale kirjaga, milles vaidles kaebuses toodud etteheidetele vastu ja põhjendas oma seisukohti lühidalt.
11. 14.04.2023 esitas kaebaja kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebuses palub kaebaja vallavanema kirja kui sisulise määruse tühistamist. Kaebaja leiab, et vallavanema vastuskiri ei vasta vorminõuetele, mida seadus selleks ette näeb. Lisaks heidab kaebaja vallavalitsusele ette ka sisuliselt valesid otsustusi tema väärteokaebuse lahendamisel. KOHTU SEISUKOHT
12. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 38 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaegade arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 171 lg 3 kohaselt lõpeb päevades arvutamise korral tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. VTMS § 79 lg 1 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Kuivõrd kaebaja esitas kaebuse 14.04.2023, see registreeriti kohtu kantseleis 17.04.2023, langes kaebuse lahendamise tähtaeg nädalavahetusele ja seega on kaebuse lahendamise tähtaeg 24.04.
14. Kohus on seisukohal, et kaebaja õigusi on küll rikutud, kuid see ei päädi kaebaja soovituga. Asja selguse huvides selgitab kohus, et kaebaja on kohtule esitanud kokku kolm kaebust. Lisaks antud asjas esitatud kaebusele on ta kaevanud veel Keskkonnaameti ja Põllumajandus- ja Toiduameti otsustuste peale. Kõigi kolme kaebuse ühine osa seisneb lühidalt selles, et kaebaja ei ole rahul, et tema väärteokaebust menetlusse ei ole võetud. Lisaks sellele kaebab kaebaja sisuliselt ka seda, et tema väärteokaebust ei ole normide kohaselt menetletud. Selle etteheitega saab nõus olla ja kuigi praeguses asjas see etteheide ei aktualiseeru, on mõistlik selguse huvides probleemi olemust selgitada.
15. Vaidlust ei ole selles, et 02.12.2022 kaebaja väärteokaebuse kolmele nimetatud ametile ühel ajal esitas. Seega pidanuksid ametid VTMS § 59 lg-st 2 tulenevalt väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale. Ainsana täitis seda normi Jõgeva Vallavalitsus, kes kirjutas kaebajale, et nemad menetlust ei alusta ja viitas, et õige menetleja on Põllumajandus- ja Toiduamet. Keskkonnaamet selgitas kaebajale, tõsi küll VTMS § 59 lg-s 2 toodud tähtaega järgides, ekslikult seda, et kolm ametit on VTMS § 11 alusel omavahel alluvusvaidluses kokku leppinud, et asja menetleb Jõgeva Vallavalitsus. Põllumajandus- ja Toiduamet reageeris väärteokaebusele alles 24.03.
17. Tegelikult mingit alluvusvaidlust ei olnud ja ametid kohaldasid VTMS § 11 toodud põhimõtteid vääralt. Nimetatud sätte eesmärk on selgitada, kuidas käitud olukorras, kui tekib nn menetluskonkurents VTMS § 52 alusel (nt § 52 lg 3 või 5 jne). Seega pidanuksid ametid oma menetluspädevusse kuuluvad otsustused ise langetama ja hiljem võinuks tõusetuda küsimus sellest, kas ja kui otstarbekas oleks väärteoasju koos või eraldi menetleda ja kas neid tuleks VTMS § 63 alusel kokku liita või taotleda kohtult asjade liitmist, et vältida topeltkaristamise keeldu. Seega tuleb tunnistada ametite rikkumist, ehk kaebaja õiguste rikkumist.
18. Praeguse kaebuse lahendamise kontekstis on aga oluline see, et nii nagu mainitud, vastas Jõgeva Vallavalitsus kaebajale tähtaegselt 14.12.2022, et nemad väärteomenetlust kaebuse alusel ei alusta. Oluline siinjuures ei ole praegu see, mis põhjusel menetlust ei alustatud. Oluline on, et kaebajale see otsustus ei meeldinud ja ta kaebas vastavalt VTMS § 59 lg-le 4 selle otsustuse edasi kohtuvälise menetleja juhile, ehk siis vallavanemale, kes oli Jõgeva Vallavalitsuse väärteomenetleja juht. 2
19. Siin aga kaebaja eksib vaidlustamistähtajaga. Nimelt sätestab VTMS § 59 lg 4 koostoimes § 76 lg 2, et kaebuse kohtuvälise menetleja määruse peale väärteomenetluse lõpetamise või konfiskeerimise otsustamise kohta väärteomenetluse käigus võib menetlusosaline või menetlusväline isik esitada 15 päeva jooksul, alates määruse koopia kättesaamises. Tõlgendades neid sätteid koostoimes VTMS §-ga 2 ja KrMS §-dega 198 ja 207 tuleb jõuda tõdemusini, et kaebajal oli aega väärteomenetleja otsust väärteomenetlust mitte alustada vaidlustada 15 päeva jooksul alates selle otsustuse kättetoimetamisest. Seega, kuivõrd väärteomenetleja saatis kaebajale oma otsustuse e-posti 14.12.2022, pidanuks kaebaja selle otsustuse vaidlustama hiljemalt 30.12.
20. Kuna ta seda ei teinud, ta esitas kaebuse alles 28.03.2023, ei ole tal hetkel alust ka ette heita Jõgeva Vallavalitsusele seda, et tema kaebusele ei ole nõuetekohaselt vastatud. Kaebuse väliselt kohus selgitab, et juhul kui kaebus olnuks tähtaegne, ei tohtinuks vallavanem sellele VTMS § 77 lg-st 2 tulenevalt vaid kirjaga vastata. Koostada tulnuks põhistatud määrus.
21. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus VTMS § 79 lg 3 p 1 alusel kaebuse rahuldamata. Kaebajale selgituseks lisab kohus, et seadus ei keela esitada uue ja täiendatud väärteokaebuse, mille pinnalt saab pädev asutus uuesti hinnata väärteomenetluse põhjendatust. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3